Seysenbi, 16 Shilde 2024
Bú ne mazaq? 3463 6 pikir 4 Qazan, 2022 saghat 12:31

Ana tilimizdi «Qostanaysha ardaqtau»

Elimizding teristik ólkesindegi ana tilimizding asa mýshkil hali jayly baspasóz betinde az jazylghan joq. Estir qúlaq, týsiner niyet bolsa, búl jaghday әldeqashan ózgerer me edi, kim bilsin?..

Alayda búghan kónil bóletin, sóitip qasiyetti tilmizding mún-múqtajyna janashyrlyq tanytatyn biylik te, ziyaly qauym ókilderi de bayqalmaydy. Bayqalmaydy dep, ózimizdi-ózimiz júbatamyz-au... Shyndyghynda, múndaghy ana tilimizding jaghdayy dabyl qagharlyq. Ózgesin bylay qoyghanda, eng bolmaghanda kóshe attaryn qatesiz, sauatty jazugha degen niyet bayqalmaytyndyghy tang qaldyrady.

Mәselen, alysqa barmay-aq, Qostanay qalasynyng kóshelerine kóz salghan adam, qazaq elinde emes, Reseyding bir qalasyn aralap jýrgendey kýy keshedi. Osyndaghy orys tilinde jazylghan kóshe attaryn kórgende múndaghylardyng asa múqiyattylyghyna, qatesiz jazugha degen yntasyna erekshe riza bolasyn. Al qazaqshasyna kelgendegi nemkettiligi men nemqúraylyghyna qayran qalmasqa amal joq. Senbeseniz, myna suretterge nazar salynyz.

Ana tilimizge degen múnday enjarlyq pen selqostyqty esh jerde kezdestire almaytynynyzgha senimdimin. Qostanaylyqtar orys aqyny Pushkindi tóbesine kótere qadirlegendigi sonshalyqty, ózi týgili әielining atyna da kóshe bergen. Aqynnyng otany - Reseyde de múnday qúrmet kórsetilmes. Al endi últ-azattyq kóterilisting basshysy Amangeldi Imanovtyng atyn, yaghni, jalghyz auyz sózdi qazaqsha jaza almauy - sauatsyzdyqtyng shyny dese de bolady. Búdan ary jýrsek, múndaghylardyng kez-kelgen kóshesining basyna «kóshesi» degen sóz jazylsa, taza qazaqsha bolady dep oilaghandyghynyng kuәsi bolamyz. Jalpy, Qostanaylyqtardyng osy bir «ayryqsha janalyghyn» respublika kóleminde qoldanugha әbden layyq sekildi. Sonda qazaqsha jazamyn dep әurege týsetinderding júmysyn әldeqayda jenildeter edik.

Bir ókinishitisi, osy kóshelerding barlyghy da qalanyng dәl ortasynda. Al endi shahardyng shetine barsanyz, qanday qyzyqqa tap bolatyndyghynyzdy oilaudyng ózi qorqynyshty. Al eger múnda kóshelerding jalghyz auyz sózin dúrys jaza almasa, onda ataghy darday tilderdi damytu basqarmasy nemese qoghamdyq damu basqarmasy degen mekemelerding qanday qajettiligi bar? «Kórmes, týieni de kórmes» degendey, tanauynyng astyndaghy qatelerdi bayqamaytyn múnday basqarmalardyng barynan joghy.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1226
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1934
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1974