Birinshi bólim:  Álem halyqtarynyng ertegileri

Ekinshi bólim: Álem halyqtarynyng ertegileri

Ýshinshi bólim: Álem halyqtarynyng ertegileri

Tórtinshi bólim: Álem halyqtarynyng ertegileri

Besinshi bólim: Álem halyqtarynyng ertegileri

Afrika halyqtarynyng ertegileri

(malagasy ertegisi)

Ayaqastynan jylan men baqa kezigip qalady.

– Kel, dos bolayyq! – deydi baqa. – Sen – ýlkensin, men bolsam – kishkentaymyn. Sening úzyn bolghanyng sonsha, kez kelgen biyik jerge oilanbastan órmeleysin! Al, men sen jetpes jerge kirip-shygha alam, armansyz aralaymyn. Dausyng da – juan, barqyldaq, búl – bәrimizge qajet qasiyet. Biraq, әueli dos bolmas búryn kýsh synasayyq. Aldymenen, jýgiruden jarysayyq, bir-birimizdi quyp jete alar ma ekenbiz, kórelik. Jasyng ýlken, sen – basta, qash!

Jylan jiyryla iyrelendep, jiyryla iyrelendep algha ozady, baqa oghan jete almay qinalady, qara terge týsedi.

– Jaqsy jorghalaydy ekensin! – deydi ol, moyyndap.

Kezek baqagha keledi. Ol sekire-sekire úzaghansyghan bolghanymen de, tórtinshi ret sekirgeninde jylan shirkin onyng artqy ayaghynan shap beredi.

– Meni jútpaghyn, qúrmetti jylan! – dep baqa aqyrghy sózin aityp jalbarynady. – Tek auzyndy ashyp, «a» degin.

Jylan «a» dep auzyn ashqanda baqa sugha sekiredi. Jylanekeng – an-tan.

Al, toghan toly baqa qandasyn maqtap әlek: netken qu, netken jyldam, netken myqty! Bәri jylandy tәlkek etip kýledi, ajualaydy.

Búl qorlyqqa shydamaghan jylan baqagha óshigip, balalaryn jinap, artynan mynaday ólmes ósiyet qaldyrady:

– Baqa degen baqyldaqty kórgen jerde-aq jender, ayamandar, týp-ornymen joyyndar, talqandandar, qúrtyndar! Toyyp túrsandar da jender! Olar qashyp ketpes ýshin tútasymen jútyndar! Biz sóitip qana olardyng qarghys atqyr nәsilin qúrta alamyz!

Aziya halyqtarynyng ertegileri

 QOJANASYR TURALY TÝRIK HALYQ ANEKDOTTARY

Ýirekten әzirlengen sorpa

Birde, Qojanasyr búlaq basynda sugha sýngip jýrgen ýirekterdi kóredi. Ústap almaq niyetpen jýgire jetkende, olar pyr-pyrlap úsha jóneledi.

Qojanasyr búlaq janyna otyra qap, nandy sugha malyp-malyp, jey bastaydy, jey bastaydy.

Ony syrttay baqylap túrghan bireu:

– As bolsyn, Qojeke! Qanday tamaq? – dep súraydy.

Sonda Qojanasyr esh saspastan:

– Ýirekten әzirlengen sorpa ghoy!.. – dep jauap beripti.

***

«Esekke senesin, al maghan senbeysin»

Birde, Qojanasyrdyng kórshisi odan esek súraydy.

– Joq, mende! – deydi Qojeken.

Dәl sol kezde janaghy esegi ainalany janghyrta aqyrady.

Sony bayqap qoyghan kórshisi:

– Efendiy*, sende esek joq dep edin, tyndashy, әneki! – deydi taghatsyzdanyp.

Myna sózdi estigen Qojanasyr basyn shayqap, qayran qalady:

– Alla, Alla! Ápende ekensin, essiz esekke senesin, al saqaly sapsighan, ata saqaly auzyna bitken myna – maghan senbeysin? Bú qalay bolghany?

***

«Týsim qashyp ketken, mine sony izdep jýrmin»

Qojanasyr jarym týnde dalagha shyghyp, kóshe kezip, qydyrystap, seruen salyp jýredi.

Ar jaq-ber jaqty sholyp, barlap, tekseristirip jýrgen shahar basshysy ony kenetten keziktirip:

– Týndeletip ne istep jýrsin? – dep qyzygha súraydy.

– Týsim qashyp ketken, mine sony izdep jýrmin! – deydi Qojeken.

***

Sharualardy qorqytqan Qojanasyr

Qojanasyr auylgha engende, asynyp jýrgen dorbasyn joghaltyp alady. Sonda, ol sharualargha bylay deydi:

– Dorbamdy tauyp, qayyryp beresinder! Áytpese bar ghoy...

Qojanasyr – әigili, әri syily jan bolghandyqtan, júmysshylar, sharuakeshter onyng dorbasyn jan-jaqtan japyryla izdep, aqyry tauyp, iyesine aman-esen tapsyrady.

Ishindegi qutildi bireui qyzyghushylyghyn jene almay, bylay dep súraq qoyady:

– Qúrmetti, Qojekem! Eger dorbanyz tabylmaghanda ne ister ediniz, nendey shara qoldanar ediniz?

Sonda ol myrs etip, mysqyldap:

– Anau bir ýiimde alasha bar edi ghoy. Eger tappasam, sodan jana dorba jasar edim! Odan basqa ne isteymin?

***

Oyana sap kózildirik súraghan Qojanasyr

Birde, Qojekeng týn ortasynda bәibishesin oyatyp:

– Áy, qatyn! Kózildirigim qayda? Tez-tez... – deydi asygha-ýsige sóilep.

Áyeli oghan súraghan zatyn tauyp berip, retsiz mazasyzdanuynyng sebebin súraydy.

Sonda Qojekeng bylay deydi:

– Tәtti týs qúshaghynda jatyr ekenmin. Alayda, bir nәrseni kóre almay qatty qinaldym...

*Efendy (efendi) – myrza, qadirli kisige qaratyla aitylatyn sóz, XV-XX ghasyrlar aralyghyndaghy Osman imperiyasy jәne Shyghystyng keybir elderinde qoldanylghan resmy ataq, titul, lauazym. 

Aziya halyqtarynyng ertegileri

 «AZ SÓZ – ALTYN...»

(birma ertegisi)

Este joq erte zamanda ýsh myng ormannyng patshasy – arystan týlkini aittyryp alyp, óz aldyna otau qúrady. Úzamay ekeui úl kóredi, biraq ol ya týlkige ya arystangha úqsamaydy. Zer salyp, den qoyghan jan әlgi úldyng arystangha kelinkireytinin bayqay alar edi. Alayda, úl arystansha aqyrudyng ornyna týlki úqsap shәuildep-shәnkildeydi.

Bala es bilip, etek jighan song arystan-әke ony janyna shaqyryp alyp, bylay deydi:

– Úlym! Túla boyyng – shymyr, myqty bolghanymen de, ana qanymen daryghan jaghymsyz dausyng bar eken. Dausynda – úlylyq, basqalar sekem alar ses joq, al búl – patsha túqymy ýshin jat belgi. Eger, andar alda-jalda týlkishe shәuildep-shәnkildegenindi estise, onda seni syilaudan qalady. Sondyqtan da, ýndeme, sóileme, jónindi bil! Sóitip qana iyeligimdegi ýsh myng ormandy enshileysin!

Ayauly әke ósiyeti úqypty úl jadynda jattalady. Degenmen, uaqyt shirkin bir orynda túrmaydy emes pe?! Ay artynan ai, jyl artynan jyl óte beredi... Bir kýni úl әke sózin úmytyp ketedi.

Ang atauly jiylghan sәtte patsha úrpaghy dauystaghysy keledi. Ol shyday almay, sabyrsyzdanyp, týlkishe shәuildep-shәnkildey jóneledi.

Aduyndy, kýshi basym balanyng dausy múnshalyqty nәzik ekenin estigen ang bitken bastabynda an-tang bop, artynsha kýlkige qaryq bolady. Sonda arystan-әke úlyna bylay deydi:

– Eh-h-h! Sózime qúlaq asyp, ýn-týnsiz jýre bergeninde ýidey pәleden qútylar edin, ýsh myng ormangha múralyq eter edin. Al, endi qarasam, búghan layyq emes ekensin. Óitkeni, myljyndyghyndy, sózqúmarlyghyndy tizgindey almadyn!

Sóitip, patshanyng úly qolda túrghan ýsh myng ormannan ayaqastynan aiyrylyp qalady. Mine, sodan beri el arasynda: «Az sóz – altyn, kóp sóz – kómir / Ýndemeuding óteui – myn» degen maqal-mәtel qalghan-dy.

AUDARMA

ÁLEM HALYQTARYNYNG ERTEGILERI

Audarghan: Álibek BAYBOL, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn, Qazaqstan avtorlary qoghamynyn, «Qyr balasy» qoghamdyq qorynyng mýshesi, jazushy-dramaturg, әdebiyettanushy, synshy, audarmashy.

Audarma Qazaqstan avtorlary qoghamynyng qorghauynda. Kóshirip basugha rúqsat joq!

Abai.kz