Audarmashydan:

Osho HH ghasyrdyng oishyly, kemengeri atanghan adam. Mistiyk, filosof, ústaz. Bizding zamandasymyz. Ol Shyghystyng danalyghymen býgingi Batystyng tehnologiyalyq quatyn ýndestirip ómir turaly payymdaulargha izgilikti oilar siniruge bel bughan  túlgha. Qatygezdenip alghan adamzat qoghamyna Osho jaratylystyng jauhar araldaryn ashyp, bauyrmaldyqqa shaqyrady. Oshonyng oilary bizding oqyrmannyng jandýniyesin de núrlandyrar degen niyetpen ana tilimizge audaryp berip otyrmyz.

Audarmashydan:

Osho HH ghasyrdyng oishyly, kemengeri atanghan adam. Mistiyk, filosof, ústaz. Bizding zamandasymyz. Ol Shyghystyng danalyghymen býgingi Batystyng tehnologiyalyq quatyn ýndestirip ómir turaly payymdaulargha izgilikti oilar siniruge bel bughan  túlgha. Qatygezdenip alghan adamzat qoghamyna Osho jaratylystyng jauhar araldaryn ashyp, bauyrmaldyqqa shaqyrady. Oshonyng oilary bizding oqyrmannyng jandýniyesin de núrlandyrar degen niyetpen ana tilimizge audaryp berip otyrmyz.

Shyghys kýlli tirshilikti órmekshining toryna úqsatady. Eger nәzik bir qylyna qolyng tiyse boldy, býtin tor setinep ketuge bar. Jasyl alqapty kómkergen óskinning bireuine, tek bireuine júghyshshy, úly júldyzgha, eng alys týkpirdegi túnghiyq júldyzgha samghap baryp qol jetkizesin, óitkeni býtin dýnie tútas bir aghzadan túrady, onda shetin nәrse joq. Tek adam balasyndaghy kisәpirlik qana menmendik degen bitimsizdikke boy aldyrghan. Adam ózi jasap alghan, ózin ózi basy býtin baylap  bergen aidauda ómir sýredi. Siz manayynyzgha tas qamaldar soghyp, tar әm túiyq kenistikte bәrinen alastalghanday tirshilik keship kelesiz.  Sondyqtan siz japa shegudesiz, sondyqtan siz ózinizdi baqytsyz beybaq sezinesiz. Ómirden mәn angharyp, tirlikten maghyna týie almaysyz. Qazir siz tamyrynan ýzilip, jer betinen kóshken sýlderinizdi sýiretip jýrgen kýidesiz. Beyuaqta salang etip kele salghandaysyz, qadiri kem qajetsiz jandaysyz, sizsiz de mynau dýnie jalghasyp, sizding bar joghynyzgha qaramay syrghy beretin siyaqty. Osynyng bәri janynyzgha aiyqpas jara salghan. Siz bar ýmitten aqtalyp, kýsh qayratynyzdy kýdermen kýrmep qoydynyz. Ózinizge degen senimnen júrdaysyz. Sóitip jaryq dýniyedegi eng kereksiz, qajetsiz, onghaq zatqa ainalyp tynghansyz. Al bar ghoy, osynyng bәri sizding ishinizdegi menmendikten ghana oryn tauyp janynyzdan jaghalasyp qalmay jýr. Ego - búl tútastyqtan  irgeni aulaq salu, mýmkin bolmasa da býtinnen kóshu, aqyrynda  bayany aughan dýniyede ghúmyr keshuding sybaghasy. Osy sebepterden bolyp, siz ózinizdi  tamúq ómirding tútqyny etip qoyghansyz. Tamúqtyng túrghyny ekendiginizge ilanyp ta qoyghansyz.  Menmendikten qútylynyz, sol zamatta siz býtin dýniyening sizge bituaja aityp túrghanyn, siz ben  kýlli jaratylystyng birligin әigileytin izgi habarlardyng kóptigin, ol habarlardyng kýn sayyn, sәt sayyn eselene týsetinin angharasyz. Bal kómey qústar sizge danalyqty, týngi túnyq júldyzdar sizge ilimdi ýiretedi. Jaratylys kemenger kitapqa, naghyz Kiyeli kitapqa ainalady. Menmendikti tәrik etiniz, sol uaqytta sizge sarghayghan, kemitilgen jazbalargha shart jýginuding qajettiligi azayyp, jaryq dýnie kitap betindey sudyrlap ashyla týsedi. Rәsimder men joralghylar bar manda oryndalyp, bar mannan siz keleli әngime, kelisimin tapqan әn estiysiz.

Jaratylysqa ýnsiz singen jón; kýbirleuge de bolmaydy. Áldene aitudyng da qajeti shamaly. Siynu men jalbarynu - tyndap ýirenu. Eger siz sóiley bastasanyz, sizdi kim tyndaydy? Eger siz sóiley jónelseniz, sózge әueylenseniz, sizdi kim tyndaydy? Óitkeni rahman núrynday saulaghan izgi tilekter ýzilmey kelip jatyr.

Árbir sәt siz ýshin sәulesin shashsyn deseniz, әrbir sәt gauharlana týssin deseniz, ghúmyrynyz sәttilikterding altyn arnasyna ainalyp ótsin  deseniz, shattyqpen ómir sýriniz, shat-shadyman jaydary kýnder keshiniz.

Onday adam ólmek emes. Onyng qoly tiygen dýniyege mәngilik  daridy.

Hh hh hh

Tәiiri, adam ózine berilgen kelte ómirden  júmaqtyng tórin jasap alsa bolady. Sebebi bizding Jer-ana - júmaqtyng ózi ghoy.

Hh hh hh

Aynymastyq  ishindi aqtaryp, qajyryng men qayratyndy qatar júmsap, aqyl týisigindi damytyp sәikestendirgende beky týsedi.

Hh hh hh

Siz daraq emes, dәn bolyp jaratylghansyz. Sizge ónip-ósuding mýmkindigi berilgen, osy mýmkindik sizding kósegenizdi kógertedi, sol ghana sizding meymananyzdy tasytyp, janynyzdy rahatqa bóleydi. Jayqalyp japyraq jaydyng biylikke, dýley kýshke, aqsha men sayasatqa esh qatysy joq. Ol sizding ishki әleminizde janghyrady, ol sizge ghana tәn damudyng ólshemi. Siz óz janynyzdan quanysh taba biluiniz kerek.

Hh hh hh

Qandayda bir qatelik - sabaq aludyng mýmkindigi. Tek bir istegen qatendi qaytalay berme - ol aqymaqtyq. Alayda jana qatelikke úrynsan, onbay úryn, qoryqpa, sebebi tabighattan ýirenuding bizge berilgen jalghyz amaly osy.

Hh hh hh

Ghalamnyng ilimin mengeru - ishki әleminning qúpiyasyn tanyp jetiluding qasynda týkte emes.

(Jalghasy bar)

Osho, «Zolotye samorodkiy».

Orys tilinen audarghan Dәuren Quat

"Abai.kz"