Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 2453 15 pikir 21 Qazan, 2022 saghat 17:17

Trass taghylymy

Sonymen, әlemning eng quatty memleketterin qatarynan óz ornyn oiyp alghan úly dese, shynymen de úly derjavagha ainalghan, sonysymen tórtkýl dýniyeni moyyndatqan Úlybritaniyada taghy da premier auysyp jatyr.

Liz Trass hanym araldyq memleket tarihynda búryn-sondy bop kórmegen antiyrekord jasap, nebәri 45-aq kýn ýkimet basqardy. «Qyrqynan endi shygha bergende» qanaty qayrylghan qayratker kelinshekting sayasy karierasynyng sharyqtau shegi әzirshe osylay bolyp túr.

«Qazaqstan qayda, Úlybritaniya qayda? Ondaghy ahualdyng bizge ne shataghy bar? Qaydaghyny qazbalaghansha, odan da ózimizge qatysty taqyrypty jazbaysyz ba?», - dep meni kýstәnaushylar da tabylar.

Olargha jauabym da dayyn: «30 jyl boyyna bir adamgha tabynyp kelip, endi Jana Qazaqstan qúramyz dep jatqan biz osy bastamamyz bayandy bop, Jana qazaqstannyng irgesi berik boluy ýshin damyghan demokratiyalyq elderding tәjiriybesinen tiyisti taghylym aluymyz kerek».

Trass hanymnyng fenomeninen biz qanday sabaq alugha tiyistimiz?

Birinshiden, «memleket túraqtylyghy – biylik túraqtylyghyna baylanysty» degen, sanamyzgha әbden sinip, eshkim shәk keltire almaytyn aksiomadan birjolata qútyluymyz qajet!

30 jyl boyyna Qazaqstandy jekedara basqaryp, «túraqtylyqtyn» kókesin kórsetken Nazarbaev túsynda, odan keyin de júiemiz túraqty bola qaldy ma?

Sol teoriyagha salsaq, ýkimetining «túraqtylyghy» bir jarym aigha әzer jetken Úlybritaniya endi byt-shyt bop, túraqsyzdanuy kerek emes pe?

Joq!

Eldegi eng basty sheneunik (bizdegi preziydentpen para-par) ornynan ketse de, sayasy jýie sol qalpynda qaldy. Erteng basqa premier saylanady da, aghylshyndar kýndelikti ómirin jalghastyra beredi.

Ekinshiden, olay deuimizding óz sebebi bar: damyghan elderde ekonomika negizinen jeke menshikte, bizdegi sekildi memleketke, onyng kezekti sheshimderine baylanyp qalmaghan. Bizdegidey, tek qana memlekettik budjetting aqshasyn soryp, «bayyp» jatqan oligarhtar o jaqta joq: bәrin jeke menshik, jeke kapital, jeke mýdde sheshedi. Tipti elding basshysyn ómir boyy kórmey ótken kәsipker últtyq jәne transúlttyq dengeydeg biznes qúryp, milliarder bola alady. Al bizde bolsa, memlekettik satyp alu men tendersiz kýnin kóre almaytyndar qanshama: bәri de ne әkimge, ne ministreg, ne premierge, ne preziydentke telmirip qalghan! Jәne de әrkimning óz «kryshasy» bar ekeni eshkimge de jasyryn emes qoy. Nazarbaev túsynda týkirigi jerge týspey, astamsyp, shalqyp jýrgender Toqaevtyng túsynda nendey mýshkil hal keship qalghanyn óz kózimizben kórip jatyrmyz ghoy.

Ýshinshiden, damyghan elderde ekonomika, sonyng ishinde, halyqtyng túrmys-tirligining ahualy men sayasy sheshimder bir-birimen tyghyz baylanysty, ekeui bir-birinen ajyraghysyz, biri birining taghdyryn sheship otyrady. Yaghni, ekonomikada bop jatqan kez kelgen oqys oqigha mindetti týrde sayasy mәnge ie bolady!

Trass basqarghan ýkimet birdi-ekili ekiúday ekonomikalyq sheshim qabyldap edi, ekonomikalyq jaghday kýrt tómendep ketti. Oghan qogham men oppozisiya dýrlige kóterilip, qarsy shyqty.

Bizde bolsa, dýnie astan-kesteng bop ketse de, qatty aitsam, keshirinizder, júrt qyrylyp qalsa da, ýkimetimiz ornynan tapjylmay otyra beredi! Óitkeni, onyng taghdyryn sheshetin halyq, әdil de bәsekeli saylau emes, bir ghana adam – preziydent! Sol kisining tilin tapsa, bolghany.

Áytpese, Liz hanym óz ornynda otyra berer edi ghoy. Joq, ol sayasy jauapkershilikti, sonyng ishinde saylau kezinde «elektorat» dep atalyp jýrgen halyqtyng ózine narazy ekenin sezip, qyzmetinen óz erkimen ketkeli jatyr.

Tórtinshi taghylymnyng partiyalyq astary bar.

Osynyng aldynda, Boris Djonson partiya basshylyghynan ketkende, Trass hanym óz partiyalastarymen bәsekege týsip, jenip shyghyp edi. Yaghni, partiya degen jogharydan bir adam qalaghan (mәselen, bizde «Núrotan» partiyasyna preziydent úsynghanday) liyder avtomatty týrde «saylana» qalatyn burokratiyalyq qúrylym emes, ishki tandauy men qalauy bar demokratiyalyq úiym.

Trastyng taghynan tangynyng bir sebebi sol: ózining partiyalastary onyng jýrgize bastaghan sayasatyna qarsy shyghyp, ministrlik qyzmetterinen ketti, yaghny ishkipartiyalyq boykot jariyalady.

Mine, jandy da shynayy partiyalyq jýie osynday boluy tiyis!

Áriyne, Úlybritaniyadaghy demokratiyanyng tarihy bólek. Jәne de men sheteldik tәjiriybeni aina-qatesiz qaytalau kerek dep otyrghan joqpyn.

Meniki «Jana Qazaqstan qúratyn oiymyz bolsa, demokratiya mektebinen bayaghyda-aq ótip ketken osynday ozyq elderding jaqsysynan ýirenip, jamanynan jiyrenip, bolashaqta býkil elding taghdyry bir adamgha emes, halyqtyng qalauyna, órkeniyetti týrde týzilgen memlekettik jәne qoghamdyq instituttargha baylanysty bolsa» degen oy ghana...

 

Ámirjan Qosan

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401