1960 jyldyng 1 aqpanynda afroamerikalyq tórt student Grinsboro qalasyndaghy Vulvort (Woolworth’s) atty shaghyn dәmhanagha kirip, kofege tapsyrys beredi.

Alayda, dayashy qara nәsildi jigitterding tapsyrysyn qabyldaudan bas tartyp, dәmhanany bosatularyn súraydy. Tórt qara nәsildi student atalmysh dәmhana jabylghansha oryndarynan tapjylmaydy. Olardy quyp shyghugha eshkimning haqy joq edi.

Kelesi kýni dәmhananyng ýstelinde túnjyraghan 12, ýshinshi kýni 60 qara nәsildi otyrdy. Al tórtinshi kýni olardyng sany 400-ge jetti. Dәmhanany týgeldey afroamerikalyq qara nәsildiler «jaulap aldy», tipti syimaghandary syrtta túrdy. Búl jaghdaygha alandaghan Vulvort basshysy dabyl qaqty! Jaghday ushygha berse, dәmhanany jabudan basqa amal qalmas edi.

Osy jayttan keyin býkil eldegi afroamerikalyqtar qarsylyq bildire bastady. Sóitip, AQSh ghimarattarynda nәsildik erejelerding kýshi joyyldy.
Aqyrynda, tórt jyldan keyin, yaghni, 1964 jyly nәsildik bólekteuding kózin joyghan ataqty «Azamattyq qúqyq turaly Zan» (Civil Rights Act) qabyldandy. Búl - týsine, jynysyna nemese últyna qarap kemsituge tyiym salghan AQSh-tyng azamattyq qúqyq pen enbek zannamasy.

Surette dәl sol «Grinsboroda tapjylmay otyrghandar».
Álemdi tórt-aq adam da ózgerte alady.

Úsynghan: Maqpal Sembay