Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Janalyqtar 1689 0 pikir 4 Aqpan, 2013 saghat 05:12

Gharifolla Ánes. QAZAQTYNG BAGhYNA TUGhAN «QAZAQ» (jalghasy)

1-surette: (onnan solgha qaray) Mirjaqyp Dulatúly, Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly

2-surette: "Qazaq" gazetining birinshi beti

3-surette: filologiya ghylymdarynyng doktory Gharifolla Ánes

 

Biyl - «Qazaq» gazetining 100 jyldyghy. Qazaq baspasózining qarlyghashy hәm búlaq basy osynau gazet tútas últty jana sapagha kótergen basylym. «Qazaq» gazeti - últtyng shamshyraghy.

Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly syndy ýsh alyp bәiterekting qara tyrnaqtarynan hәl ketkenshe últyna qyzmet etkendigining ólmes aighaghy da osy - «Qazaq».

«Qazaq» qazaqtyng jana zamanda sayasy últ bolyp qalyptasuyna negiz bolghan әri birden bir joqshysy bola bilgen gazet.

Osy jyldyng ón boyynda jaryq kórgenine bir ghasyr tolghan basylym jayly maqalalardy jariya etip,  ótkiziletin is-sharalar turasynda da tolyqtay habar berip otyratyn bolamyz.

Tómende filologiya ghylymdarynyng doktory Gharifolla Ánesting «Qazaq» gazeti jónindegi maqalasynyng jalghasyn jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

1-surette: (onnan solgha qaray) Mirjaqyp Dulatúly, Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly

2-surette: "Qazaq" gazetining birinshi beti

3-surette: filologiya ghylymdarynyng doktory Gharifolla Ánes

 

Biyl - «Qazaq» gazetining 100 jyldyghy. Qazaq baspasózining qarlyghashy hәm búlaq basy osynau gazet tútas últty jana sapagha kótergen basylym. «Qazaq» gazeti - últtyng shamshyraghy.

Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly syndy ýsh alyp bәiterekting qara tyrnaqtarynan hәl ketkenshe últyna qyzmet etkendigining ólmes aighaghy da osy - «Qazaq».

«Qazaq» qazaqtyng jana zamanda sayasy últ bolyp qalyptasuyna negiz bolghan әri birden bir joqshysy bola bilgen gazet.

Osy jyldyng ón boyynda jaryq kórgenine bir ghasyr tolghan basylym jayly maqalalardy jariya etip,  ótkiziletin is-sharalar turasynda da tolyqtay habar berip otyratyn bolamyz.

Tómende filologiya ghylymdarynyng doktory Gharifolla Ánesting «Qazaq» gazeti jónindegi maqalasynyng jalghasyn jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

1911 JYL, «AYQAP» JURNALY. Kózi qaraqty, kókiregi oyau oqyrman ótken ghasyr basynda bes jyl boyy túnghysh últtyq jurnalymyz «Ayqapty» Troisk qalasynda kórnekti aqyn, qarymdy jurnalist Múqametjan Seralinnin (1872-1929) shygharyp túrghanynan habardar. Basylymnyng ghasyrlyq toyy kezinde keng kólemdi nasihatty, deregi mol zertteudi, eng bastysy M.Seralinning shygharmalarynyng kóptep taraluyn kýtkenimiz ras. Oghan qosa biregey әdebiy-mәdeny jәdigerimizding memlekettik «Mәdeny múra» baghdarlamasynan syrt qalghany da týsiniksiz jayt boldy. Kenes zamanynyng ózinde tyiym salynbay qoljetimdi bolghan, barlyq sandary shashausyz týgel saqtalyp býginge jetken osy biregey eskertkishimizdi әli kýnge tolyq, týpnúsqa (faksiymelidi) kýiinde jaryqqa shygharyp, múra retinde boygha sinire almay kele jatqanymyz ótkenge degen enjarlyghymyzdyng kórinisi ghana emes, tarihy derektanu, filologiyalyq ghylym-bilimimizding dengeyin de aiqyndasa kerek...

Biz qanshama jyldar boyy izdestirsek te birde-bir qazaq basylymynyn, baspa men baspahanasynyng arhiyvin taba almay-aq kelemiz. Sol sebepti olardyng shtattyq kestesining qanday bolghandyghyn, kimderding shygharmashylyq jәne tehnikalyq qara júmys atqarghanyn,  naqty tirajdarynyng san-mólsherin tújyryp aita almay, osydan jarty ghasyr búryn prof. B.Kenjebaev, prof. H.Bekhojiyn, qaharman ghalym apamyz Ý.Súbhanberdinalardyng jazyp ketkenderining órmegin ózgertip, qaytalaudan tanbay kelemiz. Bizding payymymyzsha, «Qazaqstannyn» da, «Ayqaptyn» da taralymy eng kóp degende mynnan aspasa kerek. Áriyne, ol kezde 1000 dana degen de qomaqty tiraj sanalatyn, óitkeni ataqty tatar gazet-jurnaldarynyng ózi shauyp shyqqanda 5 myn, al jalpyúlttyq gazet «Qazaq» ózining shyrqau sheginde 3 myng jarym  (3000 jazylushy jәne satylymgha 500 danasy týsti degende) dana taralymnan artpady...

Bizge bir belgilisi 1913 jyly «Qazaq» gazeti: «Osy aghústy júldyzynyng 7-nde saghat 12-de «Ayqap» jurnalynyng hatshysy Akram myrza Ghalimov dýniyeden qaytyp, 8-nshi aghústa Troyskide zor tәrbiyemen janazasy shygharyldy. ...Akram myrza Ghalimovtyng zaty noghay. Aqmola shaharynyng meshany, jasy 22-de edi. Ózi qazaq ishinde tuyp-ósken hәm kóbirek ghúmyryn qazaq ishinde moldalyqqa túryp ótkizgendikten qazaq tilin taza, bir qazaq balasynan artyq bilmese, kem bilmeushi edi. Ghylymyn Troyskidegi medrese «Rasuede» alghan. Noghaysha hәm qazaqsha jazghan birtalay ólenderi bar, óz atynyng ornyna kóbinese «Shala tatar», «Qaratory jigit» dep qol qongshy edi. Qazaqsha «Jastyq jemisteri» degen óleng kitaby bar. Júrt bilimdar, qolynan is keletin adamdargha óte múqtaj bir zamanda Akram myrzanyng aramyzdan joghaluy últ ýshin zor qayghy», - dep jazady. «Troyskige kelgenine jyl da tolghan joq» degenine qaraghanda «Ayqapta» da kóp istey qoymaghan siyaqty. Sonymen birge «Qazaq» osy jylghy jeltoqsannyng 22-degi sanynda: «Ayqap» jurnalynyng basqarushysy Múhamedjan myrza Seralin sýzek auruyna úshyrap, tósek tartyp jatyp qaldy. Sol sebepti ...  «Ayqap» jurnaly uaqytsha toqtap túrady» degen habarlama basyp, redaksiya óz atynan: «Últqa qyzmet etu jolyndaghy joldasymyz Múhametjan myrzanyng tezirek salamattanyp iske kirisip, jurnalyn ilgeri bastyruyna tilektespiz» dep týiindeydi.

«Qazaq» gazeti әdettegidey alghashqy sandarynda ózderining túsaukeserine baylanysty arnau, qúttyqtaulardy kóptep jariyalady. Solardyng qay-qaysysynda da «Qazaqtan» eki kóilek búryn tozdyrghan «Ayqap» atausyz qalghan emes. Mәselen, 4-shi sanda jurnaldyng qyzmetkeri Súltanmahmút Torayghyrov Troyskiden sәlem joldaydy: «Qaranghy túman týnde edi/Qara qazaq balasy./Bir jaghynan «Ay» tuyp,/Bir jaghynan «Kýn» tuyp,/Jaryq kórdi Alashy».

Áriyne, «Qazaqtyn» túsauy kesilip, ekpini kýnnen-kýnge ýdegen sayyn «Ayqap» jabylyp qala ma degen kýdik te tumay qoymady. Onday kónil-kýiding kórinisi elde jatqan Shahkәrim aqsaqaldyng myna bir uayym-hatynan jinaqy kórinedi: «Bilimsiz el jas bala siyaqty. Bir jana nәrse kórinse búrynghyny tastap, soghan úmtylmaqshy. Bizding qazaq «Qazaq» gazetasy shyqqan song «Ayqap» jurnalyn tastap kete me dep kýdik kóremin. Tәmam qyrghyz hәm qazaqqa bir jurnal, bir gazeta kóptik qylmas. Ekeuin de alu kerek!  Taghy bir sózim: osy bir gazeta, bir jurnalymyzdy ýlkeytemiz, kóbeytemiz demey, qoldaghy bar ekeuin kóp kisi alyp oqugha tyryssaq bolar. Osydan artyqty kóterer shamamyz joq qoy әzir dep oilaymyz. Oqushymyz ben baylyghymyz belgili ghoy!..» («Qazaq», 1913, №18, 16 iini). Jyldyq jazylym baghasy 3 som («Qazaq» aptasyna 2 ret shyqqanda ony 4 somgha kóterdi) bolghan qos basylym nómir sayyn «qazaghym, qasqyr tartyp ketetin, bolmasa qonaqqa soyatyn bir toqtyndy qi» dep jalyna berui ol kezde de, býgingi kýn biyiginen de oilanarlyq-aq mәsele, qaryndas noghay bauyrlardyng belsendiligimen salystyrghanda namysqa da tiymey qoymaydy. Bas jazushy Ahang - A.Baytúrsynúly 1915 jylghy betashar bas maqalasynda: «Gazeta alghashqy shyqqan jyly alushylar 3 mynnan astam boldy. Kelesi jyly 3 myngha tayau boldy. Biyl myng alty jýzge týsip qaldy. ... Gazeta jetisine bir shyghyp túrghan kezde birimiz júmys basynda qalyp, birimiz sonday júmysqa (gazeta aldyrugha. - Gh.Á.) jýruge múrshamyz keldi. Gazeta eki shyqqan kezde jýruge múrshamyz kelmedi, alushylar azaydy. Taghy bir shygharugha týsip, jýruge múrshamyz bolyp edi, alushylar taghy kóbeye bastady», - dep óz túsynyng shyndyghynan habardar etedi. Jәne gazet alushylardy, yaghny oqyrmandardy bylaysha jiktep-jilikteydi: «Qazaqta gazeta alushylar ýsh týrli. Olardyng bireuleri gazeta oqugha yntyq, gazeta oqu kerek nәrsening biri dep tútynady. Búlar júrt haline kóz salyp, júrt isine oy bólip, gazeta sol júrttyn  kózi, qúlaghy, tili ekendigine iman keltirgen oqushylar. Búlar eshkimge aittyrmay-aq namazyn qaza qylmaytyn ghibadatshylar siyaqty gazetagha mezgilimen jazylyp, ýzbey alyp, oqyp túratyndar. Ekinshi týrli alushylar gazeta oqugha yntasyz da emes, onsha әlgiler siyaqty yntyq ta emes. Búlardyng ishinde gazeta júrtqa kóz-qúlaq bolady dep biletinder de bar, ony bilmey gazeta qúr habar ýshin kerek dep týsinetinderi de bar. Búlar gazetagha bireu jazyl dese irkilmeydi, óz betterinen qúnttap mezgilimen jazylyp túrmaydy. Sondyqtan búlargha jyl sayyn gazetagha jazyluyn esine salyp túrushylar boluy qajet. Ýshinshi týrli alushylardy oqushylar dep aitugha auzymyz barynqyramaydy. Búlar gazetany kerek dep alushylar emes, malynyng shóbine ortaq bolmas dep alatyndar. Búlar kóbinese auqatty, tamaghy toq, júrtqa keler jamandyq-jaqsylyqpen júmysy joq. Oiy ot basynan aspaytyn, qorasyndaghy shóbinen basqa nәrsege keler payda, zarar bar dep úqpaytyn toqtyghyna mәz «torsyq emgen topyrashtar». Búlar gazetany óz betterinen alyp oqymaq týgil, bireuler al degende qinalyp, zordan alady».

IYә, gazet shygharu men ony taratudyng mashaqaty býgin de, búdan bir ghasyr búryn da kóp ózgere qoyghan joq. Bizding aitpaghymyz - «Ayqap» jurnalynyng 1915 jyly jabyluy jayy edi. Búl kezde әlemdi sharpyghan jihandyq soghysqa Resey de dendep kirisip, alym-salyq kýnnen-kýnge kóbeyip, qymbatshylyq, býgingi tilmen aitsaq, inflyasiya boy bermey bara jatqan kez-túghyn. Sondyqtan jalghyz ózi qara narday Alashtyng mandayyna bitken jalghyz jurnaldy órge sýiregen, bar kýsh-quatyn soghan sarp qylghan Múqametjan aqsaqalgha eskertkish túrghyzsa da onyng enbegin úrpaqtary, biz ótey almas edik. Óitkeni, erterekte bir danyshpan aitqanday, ol «ózine eskertkish dayyndap ketti, bizdiki tek onyng túghyryn ornatu ghana».

1913 JYL, «QAZAQ» GAZETI. Órtep, jongdan júqanalary aman qalghan, barynyng ózi 50-60 jyl qúlyp astyndaghy «jabyq qorda» qamauda jatqan «Qazaq» gazetine jan kirip, jaryqqa shyghyp, tughan halqymen qayta qauysha bastaghanyna da shiyrek ghasyrdyng jýzi bolypty. «Qazaqtyng enkeygen kәri, enbektegen jasyna týgelimen oy týsirip, ólim úiqysynan oyatyp, jansyz denesine qan jýgirtip, kýzgi tannyng salqyn jelindey shiryqtyrghan, etek-jenin jighyzghan «Qazaq» gazeti bolatyn». Búl úly Múhannyng - M.Áuezovting osydan tura 90 jyl búryn Ahannyng jarty ghasyrlyq toyynda aitqan sózi. Búl «Qazaq» gazetining sýtin emip ósken», «Ahang salghan órnekti bilip, Ahang ashqan mektepti oqyp shyqqan», «sayasat tolqynyna týsip oiy ashylghan, mәdeniyet jolynda az da bolsa ilgeri basqan» jas alashshyldyn, oqigha ortasynda jýrgen kuәgerdin, zamana jylnamashysynyng sózi. Biz: «Qazaq» gazeti - HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng últtyq ensiklopediyasy» deymiz. Onyng joqshysy men jarshysynyng biri bolghandyqtan emes, arab qaripti múramen birshama tanys bolghandyqtan, ony tanyp-biluge tyrysqandyqtan aitamyz. Oshaqtyng ýsh bútynday «Qazaq» kótergen mәsele qadau-qadau: birinshisi - osydan 100 jyl búrynghy halqymyzdyng hal-ahualy, túrmys-tirshiligi, ruhany jәne materialdyq qúndylyqtary, týiindey aitqanda, «Últ-Alash» megataqyryby. Ekinshisi - «Jer, jer hәm jer mәselesi». Imperiyalyq otarshyldyq sayasat, naturaldy kóshpeli mal sharuashylyghy potensiyalynyng sarqyluy, kóshpeli hәm otyryqshy norma, t.b. -  «Tabighat-Sharuashylyq-Kýnkóris» megataqyryby. Ýshinshisi - oqu-bilim, din, basqasu (sezd), partiya qúru, imperiyalyq hәm әlemdik damuda Qazaq Elining óz ornyn tabuy, t.b. - «Qogham, sayasiy-qoghamdyq qatynastar» megataqyryby. Osy tolaghay-tolaghay mәsele-súraqtardy kótere otyryp, oghan jauap izdeu, qalyng búqaragha óz qúqyqtary men mindet-paryzdaryn qolgha ústatqanday aiqyndap beru, ruhani, mәdeny túrghydan órkeniyetting jana óresine kóterilu, osy maqsatta aghartushylyq baghyt ústanyp, sayasy kýreske shyghuy - 1917 jyly qazaq oqyghandarynyn  «Alash» partiyasy men «Alashorda» ýkimetin jasaqtap, úiymdastyruyna alyp keldi...

Keybir zertteushilerimiz «Ayqap» jurnaly men «Qazaq» gazeti basshylarynyng arasynda sayasy pikirtalas boldy, biri jana «batysshyl», ekinshileri eski «týrikshil» baghytty ústandy dep mәseleni tym qonlatugha qúmar. Áriyne, basqosu - siyez ótkizbeu, otyryqshy bolu - normamen jer («nadel») almau, qara júmysqa jigitterdi jiberu - jibermeu, qazaq jazuyn (emlesin) ózgertu - ózgertpeu jәne basqa mәseleler boyynsha aitys, әrtýrli kózqarastardy talqylau bolghany shyndyq. Biraq búl eki baghyt, eki partiyalyq kózqarastyng (ol kezde birde-bir partiya qúrylyp ta ýlgergen joq qoy!) kýresi emes, sol tústaghy qoghamdaghy týrli qayshylyqtardyng jariyagha shyqqan formasy ghana bolatyn.

«Qazaq» gazetining bas jazushysy, bas avtory da ýsh adam boldy, olar: Ahmet Baytúrsyn, Álihan Bókeyhanúly («Qyr balasy) hәm Mirjaqyp Dulatúly. Áriyne, barlyq jauapkershilik jәne gazetti úiymdastyryp, toqtatpay jýrgizip túru onyng bas shygharushysy (redaktory) Ahannyng moynyna týsti. («Ol gazetting jany kim edi? Ishindegi qajymaytyn qayrat, kemimeytin ekpin kimning ekpini edi? Ol ekpin úiyqtaghan qazaqty aiqaylap oyatugha zaman erik bermegen song masa bolyp qalay yzyndap oyatamyn dep, úzaq beynetti moynyna mindet qylyp alghan Ahannyng ekpini bolatyn» - M.Áuezov).

Qazir biz alty jyl ýzbey shyghyp túrghan gazet materialdarynyng avtor-jazushylaryn aiqyndap, maqalalardyng әrqaysysyna jip taghyp óz iyesine qaytaru isin ayaqtap kelemiz. Esebimizshe, gazet kólemining ýshten birine juyghy, yaky 60 baspa tabaqtay kósemsóz ýlgileri A.Baytúrsynúlynyng qalamyna tiyesili ekendigi tekstologiyalyq jolmen dәleldenip otyr.  Gazetting alghashqy 5 sanyn (02.02 - 09.03.1913 j.) júrt júmysyna bilek sybana kirisken Ahannyng jalghyz ózi qara narsha tartyp shyghardy. Gazetting 5-shi sanynyng eng songhy betining ayaghynda  «5-nshi martta Mirjaqyp myrza Dulatov Orynborgha kelip qazaq bauyrlaryna qosyldy» degen birauyz habarlama basyldy. Osy jәne kelesi sandarda Jaqannyng audarma-ýzindileri jariyalana bastady, al 7-shi sangha (22 mart) ol «Andrianopol» degen alghashqy bas maqalasyn jazyp, «M.D.» dep óz qolyn qoyady. S.Múqanov ózining «Ómir mektebinde» M.Dulatovtyng «Qazaq» gazetining sekretary, al J.Jәnibekovting gazet taratushy, ekspeditor bolyp istegendigi turaly mәlimet keltiredi. Bizdinshe, Jaqang resmy bolmaghan kýnning ózinde, shyn mәninde redaktordyng orynbasary qyzmetin atqarushy. Óitkeni, ol keyinirek Ahang joq kezde onyng ornyna qol qoyady, kezektese otyryp bas maqalalardy jazady, jalpy «Qazaq» gazetine Ahannan jeteqabyl dәrejede shygharmashylyq ta, úiymdastyrushylyq ta ýles qosady. Al Álekenning shaghyn maqala, zametkalary 7-10-shy sandarda kórine bastaydy da, 12-shi sandaghy (28 apreli) «Saylau» degen bas maqaladan bastap salmaqtana týsedi. Búl jerde Á.Bókeyhannyng Samara qalasynda túrghandyghyn, negizgi baylanys poshta, hat jazu arqyly jýrgizilgenin eskergen jón. Bir aita keter jayt, sayasy maqalalaryn, taldau-sholularyn búl ýsh avtor da bir demmen, bir yrghaqpen jazady, tipten olar bir adamnyng qolynan shyqqanday úqsas, ýndes bolyp keledi. Gazetting el ishindegi zor abyroyy men erek bedeli osy ózekti-ózekti jalpyúlttyq mәselelerdi kóteruinde jәne  onyng naqty sheshimin tauyp, úsynuynda desek, osy maqalalary arqyly olardyng da Alash qayratkeri bolyp qalyptasyp, odan song kóshbastar kósemge ainalu evolusiyasyn aiqyn kóruimizge bolady.

Gazetting songhy ayaqqy nómirlerine 1918 jyly Janúzaq Jәnibekov (1889-1937) qol qoyady. Qughyn-sýrgin qúrbany, «Qazaq» gazetine enbegi singen qalamy qarymdy jurnalist retinde ol turaly aitylar әngime kóp. Ázirshe belgili derekterde onyng 1908 jyly Qazan qalasynan «Ayna» atty kitaby shyqqandyghy, 1912-13 jyldary Petropavl qalasynyng baspahanasynda terimshi (naborshiyk) bolyp istegeni, 1913 jyly Orynbor qalasyna auysqany bayandalady. Ol kezdegi qazaqtyng az sandy oqyghandary men Reseyding týrli qalalaryndaghy shәkirtter turaly tolymdy derek-mәlimet Ahandardyng qolynda bolghany sózsiz. Sondyqtan talapty da talantty, qalamynyng jeli bar әri baspahana isimen tanys Janúzaqty Orynborgha A.Baytúrsynúlynyng ózi arnayy shaqyrtyp alu da ghajap emes. Onyng aty-jóni gazetting alghashqy sandarynan bastap kórine bastaydy, keyin «Saryarqa» men «Qazaqta» qatar basylghan ataqty «Alashtyng túnghysh qúrbany» maqalasymen mәshhýr. Orynborda «Alash» partiyasynyng Torghay oblystyq komiyteti qúrylghanda onyng basshylyq qúramyna Áleken, Ahan, Jaqandarmen birge saylanyp, qazynashy (kaznachey) bolady. «Qazaq» gazetining songhy sandarynyng birindegi (№ 261, 1918, 14 fevrali) «Orynbor jayy» degen maqalasynda: «Ózderinen bolmaghan sebeptermen Orynbordan shyghyp, el ishine ketken «Qazaq» gazetindegi azamattar әli Orynborgha oralghan joq», -  dep ishtarta jazghanyna qaraghanda onyng Alash kósemderi tarapynan ýlken senimge ie bolyp, tipten «Qazaq» gazetining sharuashylyq, qarjylyq sharualaryn jýrgizip otyruy da mýmkin dep oilaymyz.

Osylaysha 1913 jyldyng 2-shi aqpanynda Orynbor qalasynda bas shygharushy-redaktory últtyng úly ústazy Ahmet Baytúrsynúly bolghan «Qazaq» gazeti bolishevikterding 1918 jylghy lanynda baspahanasy tartylyp alynyp, 265-shi nómirinen song toqtalugha mәjbýr boldy. Búl susyghan zamana-uaqyt ghana emes, aumaly-tókpeli dýniye-tirlikting ózi tónkerilip, qoparylghan bir alasapyran kezeng edi. Áytse de, qazaqtyng baghyna tughan «Qazaq» óz tarihy missiyasyn oryndap ýlgerdi. Alash ruhty júrtynyng namysy janyp, ensesin biyiktetip, qayratyn tasytyp, óz ortasynan Últ kósemi men Últ ústazdaryn, Alash qayratkerlerin tәrbiyelep shyghardy. Zamanyna ýn qosqan oqyghan azamattar qalam-qaghazyn tastap, qolgha qaru alyp, atqa qonugha mәjbýr boldy. Qylysh siltendi, oq atyldy... Últ azattyghy jolynda  Alashshyldardyng birqanshasy shәiit bolyp, haq jolymen qara jerge tapsyrylsa, keyingi kenestik qughyn-sýrgin qúrbandarynyng biz tәu eter songhy mekeni, mola-beyitteri, bastary qarayghan belgisi de joq...

ESKE ALU MEN ESKERTKISh-BELGI. Biyl Alashtyng ýni, tarihtyng kózi - «Qazaq»-tyng 100 jyldyghy. Jalpy «Alash» pen «Alashordanyn» da ghasyrlyq toyy jaqyndap keledi. Olardyng últ aldyndaghy úlaghatty da úly isterin úlyghtau - eldigimizge syn. Jenil isting biri - bastamashy bop, úsynys aitu. Odan da onayy - sol úsynys-pikirlerding eshqaysysyn qaperge almau, eshtenege jauap bermeu...

...Qostanay qalasynyng ortalyghynda bas danghyldy qiyp ótetin Qazaq kóshesi («Kazahskaya ulisa») bar eken. Osyny kózben kórip, tanghalghanymyz bar. Jergilikti júrt ony elep-eskerip jatqan joq: bayaghydan bar, әbden qúlaqqa sinimdi bolyp ketipti...

Osy kósheni osy jyly «Qazaq» gazeti» kóshesi dep ózgertshe she... Janyndaghy eshkim týstep tanymaytyn, bolmasa adam atyna qatysy, súrauy joq kóshelerding birin «Ayqap» jurnaly» kóshesi iyelense... Almatyda qanshama jyldar «Pravda» (tolyq aty - «Pravda» gazeti») kóshesi boldy, ony da týp-tamyry Qostanaygha qosylatyn Ybyray Altynsaringe alyp bermedik pe... Basqa qalalardyng әkim-qaralaryna qayyryla sóz aitu, әriyne, qiyn emes, biraq...

«Ayqaptyn» atasy Múqametjan Seralin Qostanaydyng tumasy. Troyssk de ol shaharmen irgeles. Týpteri torghaylyq Ahang men Jaqang da búl kýnde Qostanaydyng betke ústar mәdeny brendteri. Osy oblystyng әkimdigining ghimaratynyng aldy, bas alang kópten beri eskertkishsiz jetimsirep túr. Týsingen shygharsyz, búl búrynghy altynnan ardaqty, kýmisten salmaqty qayran Lenin babamyzdyng qolyn sozyp, jarqyn bolashaqty núsqap túratyn bas eskertkishimizding orny edi ghoy. Retin tauyp, ony kóp jerlerde auystyryp ýlgerdik: Oralda - Syrym batyr, Aqtóbede - Ábilqayyr han, tayauda ghana Óskemende túghyrgha Abay atamyz otyrdy... Sonda deymiz-au, Qostanay oblystyq әkimdigining aldyna tarihymyzdyng óshpes paraqtarynyng biri «Ayqap» jurnaly men «Qazaq» gazetin úlyqtaytyn stella-eskertkish belgi ornatylsa, onyng fonyna Ybyray atamyzdan bastap, Ahannyn, Jahannyn, M.Seralinnin, t.b. ardaqty arystarymyzdyn, enbek erlerinin, qúrmetti azamattardyng aty-jónderin jazyp, relief-suretterin ilse ghoy, shirkin ... dep qiyaldaysyn. «Ósken el tarihyn tasqa jazady» degen bar ghoy. Shyndyghynda, onday tas mýsinder, eskertkish-belgiler, shashpa toylar býgingi biz ýshin keregirek ghoy...

Sony

ABAI.KZ

0 pikir