Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2861 0 pikir 5 Aqpan, 2013 saghat 08:40

Jәdy Shәkenúly. Qazaq kóshi qayta qanattansa eken

Taghdyr tәlkegimen taryday shashylghan halyqtyng basyndaghy túmandy aryltyp tәuelsizdik tany qayta atqanda alysta jatqan aghayynnyng quanyshy da erekshe bolyp edi. Bórkin aspangha atyp, bir-birimen jylap kórisip: «endi bizding de iyemiz - otanymyz bar!» dep sýiinshilegen bolatyn. Sol quanyshyna qanat bitirgen QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng «Alystaghy aghayyndargha aq tilek» atty әigili haty jariyalanyp edi. Hat: «Atamekenge kelemin deushilerge jol ashyq, ata-baba aruaghy aldarynnan jarylqasyn!», - degen aq tilekpen bastalyp, aghayyn kóshining aghyluyna altyn búida boldy. Onsyzda delebesi qozyp, degbiri qashqan halyq aldy-artyn baghamdaugha da ýlgermey tayly-tayaghymen atajúrtqa at basyn búrdy. Sanaly jәne sanasyz baghyttaghy kónilding tazalyghymen bastalghan kósh kók tuyn ghana medeu kórip, qazaq jerine bet týzedi.

Taghdyr tәlkegimen taryday shashylghan halyqtyng basyndaghy túmandy aryltyp tәuelsizdik tany qayta atqanda alysta jatqan aghayynnyng quanyshy da erekshe bolyp edi. Bórkin aspangha atyp, bir-birimen jylap kórisip: «endi bizding de iyemiz - otanymyz bar!» dep sýiinshilegen bolatyn. Sol quanyshyna qanat bitirgen QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng «Alystaghy aghayyndargha aq tilek» atty әigili haty jariyalanyp edi. Hat: «Atamekenge kelemin deushilerge jol ashyq, ata-baba aruaghy aldarynnan jarylqasyn!», - degen aq tilekpen bastalyp, aghayyn kóshining aghyluyna altyn búida boldy. Onsyzda delebesi qozyp, degbiri qashqan halyq aldy-artyn baghamdaugha da ýlgermey tayly-tayaghymen atajúrtqa at basyn búrdy. Sanaly jәne sanasyz baghyttaghy kónilding tazalyghymen bastalghan kósh kók tuyn ghana medeu kórip, qazaq jerine bet týzedi.

Osylaysha aiday әlemge jarqyn jýzimen jariya bolghan jana qazaq eli  ómirinde uaqyt kýttirmey sheshudi qajet etetin «kóshi-qon» atty jana órleu payda bolghan-dy. Sóitip QR Ministrler Kenesining «Kóshi-qon turaly» 1992 jyly qabyldaghan qaulysy boyynsha QR Enbek ministrligining janynan Kóshi-qon basqarmasy qúrylghan bolatyn. Atalghan basqarma shama-sharqysynyng jetisinshe alystaghy aghayyngha ystyq qúshaq ashty. QR Ministrler Kabiyneti 1992 jyly qyr­kýiekting 23-inde qabyldaghan «Shet eldegi qazaq diasporasynyng ókilderin Qazaqstan Respub­likasynda bolghan kezinde әleumettik-ekonomikalyq jenildiktermen qamtamasyz etu turaly» әigili №791 qaulysy alystan aryp-sharshap jetken aghayynnyng osy topyraqta ósip-ónip ómir sýruine ontayly jaghdaylar jasady. Oralmandardyng kópshiligi ýi-jay jәne basqalay jenildikterge qol jetkizdi.

Ári olardyng qúqyqtyq mәrtebesi de erekshe eskerilip, QR Ministrler Kenesi 1991 jylghy 18 qarashada «Azamattyq qújattandyru turaly» qaulysyn jәne QR Joghar­ghy Kenesi 1992 jylghy 26 mamyrda «Kóshi-qon turaly» zanyn qabyldap kóptegen jauapsyz súraqtargha sheshim tauyp edi. Atalghan zang «Shet elderde túratyn qazaqtar ýshin tarihy otanyna emin-erkin oralugha» mýmkindik berdi, әri QR Konstiy­tusiya­synyng II baby boyynsha «respublika ózining odan tys jerlerde jýrgen azamattaryn qorghaugha jәne olargha qamqorlyq jasaugha» kepildik beretindigin de ashyq bildirdi. Osyghan jalghas QR Preziydentining Jarlyghymen 1996 jyly qabyldanghan «Shet eldegi aghayyndargha qoldau kórsetu turaly mem­lekettik baghdarlama» jәne 1997 jyly qabyldanghan «2000 jylgha deyingi kóshi-qon sayasatynyng negizgi baghyt­tary» turaly quatty qújattar jasaldy.

Atalghan qújattar qazaq kóshining kedergisiz jýruine qúqyqtyq mýmkindikter berdi. Alayda, 1993-1994 jyldarda Qazaqstanda bastalghan ekono­mikalyq daghdarys kóshi-qonnyng barysyna da óz әserin tiygizbey qalmady. Sóitip dabyramen bastalghan kósh bir mezgil sayabyrsyp qalyp edi. Tipti keybir jerlerde «keri kóshu» jaghdayy jýz berdi.

Degenmende «ýmitsiz - shaytan» degendey bir-birine bauyrmal qazaq balasy qantarylugha ainalghan kóshin qayta jalghady. 1997-1998 jyldardan bastap kóshi-qon mәselesine qayta jan kire bastady. Uaqytsha qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qon turaly» zany resmy týrde bekumen birge memlekettik mekeme - Kóshi-qon agenttigi qúryldy. Qordalanyp qalghan mәseleler sheshimin tapty. Kóshi-qongha bólinetin qarjynyng kólemi artyp, oralmandardy baspanamen qamtu mәselesi de bir qadam algha jyljydy.

Osydan keyingi bir mezet kóshi-qon qyzmetinde taghy da týrlishe tolqular payda boldy.

Ózining tarihy mindetin oryndap bolghan Agenttik qyzmeti toqtap, ol Enbek jәne Halyqty әleumettik qorghau ministrligining kósh-qon komiyteti bolyp qayta jasaqtaldy. Degenmen de búl mezgilde kóshi-qon qyzmetindegi ekinshi toqyrau mezgili kórinis berdi. Shetten oralatyn aghayynnyng sany barynsha qúldyray týsip, kóshi-qon tónireginde biraz dauly mәseleler tudy.

Osynday bir aumaly-tókpeli sәtte El basynyng arnayy tapsyrmasymen kóshi-qon qyzmeti taghy bir jana órleuge kóterildi. 2007 jylghy 28 tamyzdaghy QR prezindentining №399 jarlyghymen Qazaqstan Respublikasynyng 2007-2015 jyldargha arnalghan Kóshi-qon sayasatynyng tújyrymnamasy jasaldy. 2011 jyly 22 shildede «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zany ózgertuler men tolyqtyrular arqyly qayta qabyldandy. Jyl sayynghy etnikalyq kóshi-qon kvotasynyn  sany 20 myng otbasyna deyin kóbeyip, 2009-2011 jyldargha arnalghan «Núrly Kósh» baghdarlamasy alghashqy qadamda sәtti jýzege asyryldy. Degenmende júmysty kóterege alushy qúrylys kompaniyalarynyng arzanqoldy materiyaldar istetuine baylanysty salynghan ýilerde sapasyzdyq jýz berip, taghy biraz әngimege múryndyq boldy.

Ishki kóshi-qon men syrtqy kóshi-qon arasyndaghy rettelmegen mәselelerden jalpy kóshi-qon júmysynda taghy da sheushsiz súraqtar kóbeydi. Tipti tuyndap jatqan jaghdaylargha baylanysty alystan oralghan qandastaryn kinәlaushylar da tabyldy. Osynday әr týrli kelensizdikter sebebinen kóshi-qon qyzmetindegi ýshinshi retki toqyrau qúbylysy payda boldy. Sonyng mysaly retinde Kóshi-qon komiytetining Ishki ister qúzyryna beriluin ataugha bolar edi. Búl jyldar qazaq kóshining eleuli oqighasyz ótken tynysh jaghdayymen erekshelendi. Al basty nәtiyje retinde 2012 jylghy «Halyqtyng kóshi-qon turaly» zanynyng jana baptarmen tolyqtanghanyn aitugha bolady.

Meyli qalay bolghanda da biz Allagha tәube qylamyz. Qansha degenmende qayshalysqan tolqyndy jyldardy basyp ótken qazaq kóshining ózindik jemisi de, jenisi de boldy. QR-nyng qoldanystaghy zannamasyna sәikes oralmandar men olardyng otbasy mýsheleri jenildikter, ótemaqylar jәne basqa da әleumettik kómek týrlerin, sonday-aq beyimdeu jәne yqpaldastyrugha qatysty qyzmet kórsetulerden igliliktene alatyn boldy. Medisina, bilim beru jaghynan da kóptegen tiyimdilikter  jasaldy.

Songhy kósh bastalghaly jer betinde baqanday 20 jyl ótti. Ýrim-bútaghymen qosqanda milliongha jaqyn qandasymyz Otan qúshaghyna oralyp Respublikamyzdyng demografiyalyq jyrtyghyn jamap qana qalmastan ruhany bostyghyn toltyrugha da airyqsha ýles qosty. Bar qazaq bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, әlemge әigili el boldyq. BÚÚ-na mýshe 193 memleketting ishinen tek qana tórt memleket repatrianttardyng tarihy otanyna oraluymen memlekettik dengeyde ainalyssa, Qazaqstan sonyng biri jәne biregeyi bolyp, Germaniya, Izraili jəne Resey Federasiyasymen ýzengiles júmys atqaryp otyr.

Endi, mine osynday jaghdayda kóshi-qon qyzmetining qúlaghyn ústaghan qúziretti organ taghy da auysty. Shyn mәninde búl təuelsizdik jyldarynda halyqtyng kóshi-qony salasyndaghy uəkiletti organnyng besinshi ret oryn auysuy. Osyghan baylanysty, kadrdyn, sonyng ishinde memlekettik organnyng basshylyq qúramynyng jii auysuy sheshimder qabyldaudaghy sabaqtastyq pen birizdilik qaghidattarynyng joghaluyn qalyptastyrghany da ótirik emes. Sol sebepti de uəkiletti organnyng kóshi-qon sayasatyn iske asyrugha qúzyry boyynsha qatysatyn basqa memlekettik organdardyng qyzmetimen ýilespeushiligi de ýnemi oryn alyp otyrdy. Osy rette atalghan mekeme IIM-nen Enbek jәne Halyqty әleumettik qorghau ministrligindegi kóne júrtyna qayta oraldy. «Qaytqan malda qayyr bar» dep neni bolsa da ýmitine jaqyn balaytyn qazaq balasy búl auys-kýiisten taghy da jana nәtiyje kýtip, janarynan ýmit shoghyn jyltyratyp otyr. San ret iylengen teridey ii qanatyn shaqqa jetken qazaq kóshining endigi daghdarysynan kóri algha basarlyghy kóp bolar degen jaqsy oilar kóbirek mazalaydy.

Elimizde atqarylyp jatqan әr týrli ong ýrdister - «Júmyspen qamtu-2020», «Biznesting jol kartasy-2020», «Qoljetimdi baspana-2020», «Diplommen auylgha!», «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam», «2050 jylghy 30 elding qataryna qosylu» syndy bayandy baghdarlamalar men Kóshi-qon qyzmetin tiyimdi baylanystyrar bolsaq, talay qazaqtyng aiy aspandap, kýni kýler edi.

Elbasy әuelgi kýnnen bastap-aq tikeley óz qadaghalauyna alghan - alystaghy aghayynnyng otan qúshaghyna oraluyn janadan jasaqtalyp jatqan Kóshi-qon komiyteti ayaqsyz qaldyrmaydy dep senemiz. Ári bastaghan júmystaryna sәtti qadam tileymiz.

Barsha qazaq balasyna ortaq Tәueldsizdik túghyrymyzdyng odan ary bekemdey týsui ýshin qazaq kóshining qanattanuy zaman talap etip otyrghan otandyq qajettilik bolyp tabylady.

Jәdy ShÁKENÚLY, jazushy

Qazaqstan Jazushylar Odaghynyn,

Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi

ABAI.KZ

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381