Sәrsenbi, 25 Jeltoqsan 2024
Bizding sheneunik 5584 2 pikir 28 Qazan, 2022 saghat 13:33

Qazaq sheneunikteri qúmar oinap jýr...

Bayaghyda bir ústazymyz «Ómirde ne bolmaydy» degendi jii aitushy edi. Sol sekildi eskisi ylghy eteginen tarta beretin, janarugha onsha asygha qoymaytyn qazaq elinde de neshe týrli, tipti, adam sengisiz qolaysyz jaghdaydar jii oryn alatyndyghy bayqalady. Jalpy, ondaylargha qúlaq ýirengen ghoy.  Alayda dәl mynausynyng otyz jyldaghy әbden batqan batpaghymyzdan da asyp týsetin týri bar. Álde búl Nazarbaevtyng qaldyryp ketken «mәngilik múrasynan» jaqyn arada aryla almaytyndyghymyzdy tanyta ma eken?

Jә, mәselege kelelik. Osy ótkende ghana әleumettik jelide Almaty oblystyq prokuraturasynyng kezekti bir tekseruining nәtiyjesi jariyalandy. Búl joly zandy qatang qadaghalaushylardyng nazaryna kazinodaghy bylyq-shylyq týsipti. Oghan múqiyat ýnilip qarasa, talay súmdyqtyng beti ashylypty. Oipyrym-ay, múnda kelip, qúmar oiyngha qatty berilip, ondaghan emes, jýzdegen million tengeni qabaq shytpay útqyza salatyn joghary lauazymdy sheneunikter jetip artylatyn kórinedi. Qúdayym-ay, búlardyng ishinde kim joq deysin. Joghary sottan bastap, Ishki ister men Qorghanys jәne Qarjy ministrligi sekildi myqtylar qostap, olargha qarjy monitoringi agenttigi tәrizdi qaharly agenttikter qosylyp, olardyng janynan neshe týrli biyik-biyik memlekettik organ qyzmetkerleri tabylyp, dýniyeni bir shayqap qalypty. Eger, qysqasha týiindep aitsaq, osyndaghy kazino men oiyn avtomattary zalyna ózderining memlekettik qyzmetin bylay jinap qoyyp, barlyghy 305 memlekettik qyzmetker kelip, jalpy somasy 507 million tengeni útqyzyp, qaghanasy qarq, saghanasy sarq bolyp, jayly oryndyqtaryna qayta jayghasqan kórinedi.

Búlardyng ishinde úlan-baytaq elimizding әr qiyrynan әdeyi at basyn búrghan «qadirli qonaqtar» da az emes ekendigi bayqalady. Búlar sirә, memlekettik qyzmetting bedelin týsiretin, sóitip júrttyng әdil synyna úshyratatyn kýmәndi jerlerge barmau kerektigin eskertetin moralidyq normalardy saqtaugha tiyisti Ádep kodeksi degendi mýldem úmytyp ketken synayly.

Endi múnday myqtylardyng ondaghan kazinogha útqyzghan aqshasyna kóz jiberelik. Mәselen, Astana qalasy әkimdigining qyzmetkeri E.S. Abdualtiyev «Beiiagio» degen kazinoda shalqyp otyryp, attay 53 million tengeni útqyzyp jibergende, tipti, de qabaghyn shytpaghan. Al múnyng jyldyq jalaqy tabysynyng kólemi 10 million tengeden aspaydy eken. Búdan Almaty oblysy boyynsha kazynashylyq departamentining qyzmetkeri A.Ómirbekúly da olqy týspepti. Búl óz kezeginde «Makao» men «Astoriya» degen kazinonalargha 25 ret kezek-kezek baryp, 33 million tengening basyna su qúighan. Múnyng jyldyq ailyghy tipti, de mardymsyz. Bas-ayaghy nebәri 3 million tengeni ghana qúraydy. Men búl jerde nebәri 5-10 million ghana tengeni útqyzghan úlyqtar turaly sóz de qozghap otyrghan joqpyn. Tym úsaqtalyp qaytemin.

Minekey, bizdegi memlekettik qyzmetkerler óderining manday terin tamshylata jýrip, azghantay ailyqqa qana kýndiz-týni istegen júmysynan keyin osylaysha qúlashty kenge siltep túryp demalady eken. Basqasy-basqa, dәl osynday jónsiz әreketke sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresetin agenttikting qyzmetkerlerining barghandyghyn estigende jagha ústamasqa laj joq. Qazaq múndayda «Sengen serkem sen bolsan» degendi bosqa aitapghan ghoy.

Bir qyzyghy, búl mәlimetter әleumettik jelige tarap ketken son, bizdegi әdettegidey ózderin-ózderi aqtap alugha tyrysqan әreketer jariya bolyp jatyr. Mәselen, elimizding Jogharghy sotyndaghylar «oybay, múnday qyzmetkerler bizden bayaghyda qyzmetten ketken» dep uәj aitsa, jemqorlyqqa qarsy kýres agenttiktegiler óz qyzmetkerlerin onda sol qyzmet babaymen tek qana kirip-shyqqandyghyn aitady. Qyzyq, endi qalghandary neni sebep eter eken?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1652
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2025