Jerding talayyn kórgen Asanqayghy Alakól manyna ayaq tiregende «Toqta!» degen eken. Býginde el kónening kózindey bolghan Toqta tauynyng tarihyn solay órbitedi. Atynyng tizginin tartyp, ainalasyna kóz salghan kemenger: «Jer-aq eken shirkin, biraq úrys iysi shyghyp túr» dep múnayypty. Kýnshyghystan aqtaryla tógilgen jau Jonghar qaqpasynan shygha bere osy jaqty bettegen desedi. Jaralanghan batyrlar da kólge týsip, sauyghyp qaytady eken. Teginde kólge qúyatyn ózenderding biri Emildi Arqanyng qaqpasy depti Qadyrghaly bek. Kezinde Qúranyn qolynan tastamaghan múhit atasy atanghan Jakiv Kusto Alakóldi qaq jarghan aq jolaqty bayqap, qasiyet túnghan dep tanday qaghypty.

Iә búl kónening kýmbiri. Al Alakólding býgingi tynys-tirshiligi she?

Rúqsatsyz týshkirmeytin basshylar bar

Almatydan shyqqan avtobusta otyrghandardyng bәrining auzynda Alakól jayy. Ondaghy aua-rayyn súrastyryp, suyn maqtap, u-shu. Kópshiligine búl sapar tansyq emes. Osydan-aq kóldi bir kórgen adamnyng qaytyp kelmeui mýmkin emestigin týsinuge bolady. Degenmen bәrining jýzi sharshanqy. Biri jerding qashyqtyghyn, biri shúryq-shúryq joldy aityp, keyip keledi. Áriyne 1000 shaqyrym az jer emes. Ne de bolsa, búl mәseleni jýrgizushiden artyq biletin adam tabylmas. Sergey kókeyimdigini dәl taptynyz degendey, bir sherin tarqatty.

Jerding talayyn kórgen Asanqayghy Alakól manyna ayaq tiregende «Toqta!» degen eken. Býginde el kónening kózindey bolghan Toqta tauynyng tarihyn solay órbitedi. Atynyng tizginin tartyp, ainalasyna kóz salghan kemenger: «Jer-aq eken shirkin, biraq úrys iysi shyghyp túr» dep múnayypty. Kýnshyghystan aqtaryla tógilgen jau Jonghar qaqpasynan shygha bere osy jaqty bettegen desedi. Jaralanghan batyrlar da kólge týsip, sauyghyp qaytady eken. Teginde kólge qúyatyn ózenderding biri Emildi Arqanyng qaqpasy depti Qadyrghaly bek. Kezinde Qúranyn qolynan tastamaghan múhit atasy atanghan Jakiv Kusto Alakóldi qaq jarghan aq jolaqty bayqap, qasiyet túnghan dep tanday qaghypty.

Iә búl kónening kýmbiri. Al Alakólding býgingi tynys-tirshiligi she?

Rúqsatsyz týshkirmeytin basshylar bar

Almatydan shyqqan avtobusta otyrghandardyng bәrining auzynda Alakól jayy. Ondaghy aua-rayyn súrastyryp, suyn maqtap, u-shu. Kópshiligine búl sapar tansyq emes. Osydan-aq kóldi bir kórgen adamnyng qaytyp kelmeui mýmkin emestigin týsinuge bolady. Degenmen bәrining jýzi sharshanqy. Biri jerding qashyqtyghyn, biri shúryq-shúryq joldy aityp, keyip keledi. Áriyne 1000 shaqyrym az jer emes. Ne de bolsa, búl mәseleni jýrgizushiden artyq biletin adam tabylmas. Sergey kókeyimdigini dәl taptynyz degendey, bir sherin tarqatty.

- Kýn sayyn qaladan mingen 40-50 adamnyng jartysynan astamy Alakólge keledi. «Sayran» avtobeketinen 2-3 avtobus shyghady. Resey azamattary da bar. Ýrjar audanyna búdan bólek «Sәlem» beketinen qanshama kólik qatynaydy. Kólding suy, tabighaty tamasha, әtteng jaghday jasalmaghan. Jaghalaudyng qojayyndary joq, әrkim shamasynsha qúrylys salyp alghan, irkes-tirkes. Jol mynau! Bastaghandaryna 5 jyl bolghan shyghar. Almatydan 18 saghat jýremiz. Múny 12 saghatqa deyin qysqartugha bolar edi.

Úly Jibek Joly tas jolyna qarasty Baqtygha deyingi jol qúrylysynyng bastalghanyna da biraz uaqyt bolghany ras. Al Alakólge aparatyn Maqanshydan qabanbay auylyna deyingi 120 shaqyrym joldyng atalghan jobagha kirmeytindikten qashan jóndeletini tipten belgisiz. Qaladan týngi onda shyqqan kólik әupirimdep týski ýshke qaray kólge túmsyq tiredi. Birden oryn izdeuge kiristim. Qyzyq qylghanda, bir adamdyq oryndar tipten az kezdesedi. Ornalasqansha dep jalghyz tósegi bar shaghyn bólmege toqtadym. Jinaqtalghan song bir jaghy jón súrap, bir jaghy amandaspaq niyetpen, kól manyndaghy búrynghy Jarbúlaq qazirgi Qabanbay auylynyng әkimi mindetin atqarushy Bayan Saghatbekovagha jolyqqan edim. «Ornalasar jering bolmay dalada qaldyng ba» dep әldeneden tiksine qarady basshy. Kólge qayyr tilep emes, halyqtyng jayyn bileyik dep kelgenimizdi apayymyz týsine almady-au shamasy. Audan әkimining rúqsatynsyz bir de bir auyz sóz aita almaytynyn jeleu etip, at tonyn ala qashty. Jogharydaghylardyng rúqsatynsyz týshkiruge qorqatyndar bar eken. Odan qalsa, «Júmys uaqyty emes, nege meni mazalaysyn» dep dýrse qoydy.

Kezinde Jarbúlaq auylynda 12 aqyn bolghan dep estushi edim. Býginde de sol kónening sarqytynday bop Sansyzbay qariya, Ayjaryqtay jyrshy-aqyndar kýlli oblys, ary respublikagha tanymal. Ákimge renjisek te, aqyngha amandaspay ketudi әbestik sanadym. Elden súrastyra jýrip, qissashy qariya, Qabanbaydyng onynshy úrpaghy Sansyzbay atanyng shanyraghyna at basyn búryp, talay әngimening basyn qayyrdyq.

Átteng Qabanbay auyly shaghyn kurorttyq auyl retinde audan ortalyghynday gýl-gýl jaynap túrar meken ghoy dep oiladym ishimnen. Ári kelimdi-ketimdi kisisi kóp, ordaly jerge auzy dualy, qolynan is keletin basshylar qajet-aq.

Ala-qúla tirshilik

Alakólge alghash kelgende múndaghy qonaq ýilerding retsiz, qiqy-jiqy ornalasuy birden kózge úrady. Múny biyl audangha issaparmen kelgen oblys әkimi Berdibek Saparbaev ta erekshe atap ótken eken. Jol kartasy baghdarlamasy boyynsha oblys әkimi turizmdi damytugha baylanysty jaghalaudy retke keltirudi algha qoyghan synayly.

Ortalyqtyng ózinde «Aygeriym» demalys ornynan ózgesining bәri alasa qonyrqay ýiler. Qoy arasyndaghy týiedey bolghan sol «Aygerimge» kirip, basshysy Isaghaly Qaliymúsaúlymen jolyqtyq.

- 89 jyldan beri osy demalys ýiinde júmys isteymin. Ol kezde oblystyq baylanys mekemesine tiyesili edi. Mine biyl jeke menshikke ótkenine 10 jyl boldy. Ekiqabatty tóbesi joq ghimarat pen birqabatty kishigirim jaydan basqa týk bolmaghan. Meyramhana, jazghy by alany, kafe-bar, monsha, kottedjder, qyzmetkerlerge arnalghan jataqhanalar, kórip túrghanynyzdyng bәri keyinnen salyndy. Bir ókinishim, 2001 jyly túrghyzghan 24 oryndyq aghash ýidi jihazymen birge 2004 jyly kýzde belgisiz bireuler órtep jibergen. Ayyptylar әli kýnge deyin tabylmady.

Kóldegi turizmdi damytu tek bizding júmysymyzgha ghana baylanysty emes. Qoldan kelgenin ayanyp jatqanymyz joq. Endigi kezekte memleket tarapynan qolgha alynatyn sharualar bar. Nege qinalamyz? Keletin adamdardyng bәri jol azabyn betimizge basady. Osydan 50-60 shaqyrym jerde Jalanashkólge deyin poyyz qatynaydy, ary qaray Baqtygha ketedi. Temirjoldy Qabanbay auylyna deyin sozsa. Ári jaqynda Ýrjardan aeroport ashyldy. Semey, Óskemen baghyttaryna qyzmet etedi. Endigi kezekte eng bolmaghanda jazghy uaqyttary Astana, Almaty baghyttaryn engizsek, - dedi ol. Atalghan demalys ýii Áset Naymanbayúlynyng әn bayqauy, «Ánshi balapan» syndy mәdeny sharalardan ózge elge tanymal әnshi-kýishilerdi de shaqyryp, halyqtyng bir mereyin kóterip jýr. IYgi bastamalardyng nasihattaluyna qashan da atsalysugha dayyn ekenimizdi aityp, keterimde bir ótinish bildirdim. Qazaq dep jýrgen basshy «Aygeriym» atauyn kelesi jyly «Áygerim» dep auystyrugha uәde berdi.

Býginde Alakól demalys aimaghynda 62 qonaq ýi, 10 sauda dýkeni, 19 ashana, 3 bazar bar. Búl audan tapsyrmasy arqyly auyl basshysynan keyin alghan mәlimetim. Degenmen manaydyng bәri ala-qúla. Keng saraylar, qonyrqay, jabynqy kiyiz ýiler, lashyqtar, vagondar, qúrastyrmaly aghash tamdar. Baghasy da san qily. Túraghynyz kýnine 500 tengeden bastalady, bir mezgil tamaghynyz 500 tengeden kem emes. Kópshilik demalys ýilerindegi oryndar eki, tórt adamgha arnalghan. Ári joldamamen kelushiler kóp, sondyqtan barghan bette oryn tabu onaygha soqpaydy. Tórt adamgha arnalghan shaghyn kottedjder kýnine 20 mynnyng ar jaq ber jaghy. Tipti kerek deseniz erekshe jaghday jasalghan ýiler kýnine 120 myngha deyin barady. Ári mausymgha qaray bagha qúbylmaly. Demalys oryndarynyng eng iri degenderining ózi 150 ary ketse 200 oryndyq. Qonaq ýilerding arasynda eki qabattan biyigi joq.

Han sarayynday «Alókol Búghaz» qonaq ýiining tipti jaghajayyna deyin jekemenshik. Al «Áset», «Diana» syndy shaghyn túraqtar qúddy qoqystyng astynda jatqanday. Antaliya, Bodrum túrmaq siz Alakóldegi infraqúrylymdy tipti Ystyqkólmen salystyra almaysyz. Ol jaqta jaghajaydan bastap, demalys oryndary, jol, oiyn-sauyq, tipti estelikke alatyn zattargha deyin qamtylghan. Ári Alakólden qaraghanda birshama arzan jәne jýieli. Qayda barsang da «Yssykkól elding bermeti» dep menmúndalap túrghany. Alakól de Qazaqstannyng marjany emes pe? Onday úran atauly dәnene joq. Antaliya tipti qyzanaqtaryna deyin eskertkish ornatqan. Biz Alakólde ghana mekendeytin kóne dәuir shaghalasyna da Ýrjar audanyna qarasty aimaqtan eskertkish túrmaq, belgi qoya almadyq.

Kól nege ashulanady?

Kól jaghasyn qorshaghan eki metrdey biyik jyra. Topyraqty oiyp jasalghan baspaldaqpen jan-jaghynyzdaghy shópterge jarmasyp týsesiz. Kógildir kólding jaghalauyn ekige bólgen qonyr qanyltyr daualdar birden kózge úrady. Halyq ony «Volnorez» dep ataydy. Jaghasyna auyz salghan kólge qoyylghan tosqauyldyng biri de biregeyi osy. Degenmen Alakól jaghalauyna baylanysty bas joba biyl ghana bekigen eken. Qariyalardyng aituynsha, búl mang kezinde tútastay teniz astynda bolghan desedi. Bәlkim Alakól ótkenin ansaydy? Kater jýrgizushileri de jaghadan Araltóbege deyingi araqashyqtyq búryn 13 shaqyrym bolghanyn, qazir 18 shaqyrymgha deyin úzarghanyn aitady. Kater demekshi, «Alakól» demalys ornynyng aldynda, ortalyqtan qashyqtau, eleusiz jerdegi mandayshada «Ýlken, Orta jәne Kishkene Araltóbe araldaryna barugha tyiym salynady» dep jazylypty. Biraq ony elep jatqan eshkim joq. Sebebi iri degen eki-ýsh demalys orynynyng katerleri 15-20 mynyn tóleseniz, araldargha eshqanday kedergisiz aparyp keledi.

Alakól-Sasyqkól kólder jýiesinde qústardyng 342 týri kezdesedi, olardyng 203 týri osynda úya salady. Onyng 38 týri Qazaqstannyng Qyzyl kitabyna, Halyqaralyq Tabighat Qorghau Odaghynyng siyrek kezdesetin týrlerining tizimine engen. Al kóne dәuir shaghalasy jayynda boytúmarynan aiyrylghan kólden basqa, eshkim tis jaryp aitpaydy.

Jaghalau 3 shaqyrymgha deyin sozylghan deydi biletinder. Ary-beri aralap kýni-boyy jýrdim. Kól manynda da, demalys ýilerining arasynda da qoqystar tau-tau bolyp ýiilip jatyr. Áne jardyng shetinde anghal-sanghal bolyp «Gýlnúr» demalys orny qanyrap túr. Ebi jelining kәrine úshyraghan synayly. Kezinde Jonghar әmirshisin әskerimen qosyp, Lankólge toghyta salghan tabighat әmirshisine ashugha salsa, shaghyn meken-jay sóz bolyp pa?

Kýn batyp barady. Shomyludy ansap, keshti kýtken Kýnikey súlugha men de qyzygha qaradym. Arqannan aqyryn syrghanap, kógildir sugha әp-sәtte toghytyp ketti. Ólira. Qyzyl jiyekpen kómkerilgen kól beti әrtýrli. Bir jeri aq, bir jeri kók, endi bir jeri kógildir. «IYә, sening atyng Alakól!» dep aiqaylaghym keldi.

Auyl jaqqa bet týzep jaghajaydyng bir shetine jettim-au. «Bolashaq» demalys orny. Shaghyn birqabatty úzynsha ýi. Jyp-jinaqy, emhanadaghy palataday bir-birine qarama-qarsy tizilgen bólmeler. IYeleri Almatylyq azamattar eken, kól jaqqa ketipti. Núrgýl esimdi kómekshi qyz, qasyma kelip, bos bólmelerding bar ekenin aityp, qojayyndarynyng jaqynda kep qalatynyn eskertti. Tez til tabysyp kettik. Ol biyl zanger mamandyghyn bitirip, әzirge júmys tabylmay, jazghy demalysynda enbek etip, sәl bolsa da aqsha tauyp jýr. Keshegi sol mandaghy demalys ýiining jetekshisining aitqany esime týsip ketti. Kesek túlghaly orys «Men qyzmetkerlerding bәrin qaladan әkelem, auyldyng adamdarynyng qolynan týk kelmeydi» dep kergidi-au. Aytpaqshy әngime Núrgýl jayynda edi ghoy. Ol kezindegi audan ortalyghy bolghan Maqanshynyng tumasy bolyp shyqty. Áset Naymanbayúlynyng múrajayyna barsam degen niyetimdi aittym. Shyn jýrekten quandy, qajetti telefon nómirlerin de jazyp berdi. «Auyldastarym qalada júmys istep jýr dep oilaydy, meni kólden kórgeninizdi aitpay-aq qoyynyz» dep ótindi. Sosyn bir kýrsinip aldy da, múnly janarymen kókjiyekke kóz tastap, әngime auanyn auystyrdy: «Alakól ashulanady. Siz kelgenning aldynda ghana qatty jel soghyp, ainalany tónkerip kete jazdady. Adamdar jaghasynda araq ishedi, qoqys tastaydy. Kól búlqan-talqan bolady. Búl jer qasiyet qonghan ólke ghoy». Bólmege jayghasyp, birden terezeni ashtym. Tamaqtanugha da zauqym soqpady. Kórgenderimdi oigha týiip jatyp, qalyng úiqygha ketippin. Tang qylang bergende oyandym. Neshe kýn kólge barsam da shaghala kórmep em. Syrttan dausy estilip jatyr. Shanq-shanq etedi, bir kezde shiqylyqtap túryp, ishek silesi qata dybystaydy. Orystardyng kýlegesh shaghala deytinderi osy eken-au! Kýldi me, әlde jylady ma, kim bilgen?

«Ýrjarayym»

Býgingi týske deyingi sharuamnyng ýlkeni biyl ashylghan «Ýrjarayym» balalar lageri. Ol qonystanghan jaghajaydyng arghy basynda eken. Sәti týsip joldan jón súraghan adamdarym sol lagerde qyzmet etetin bolyp shyqty. Biri - muzykant, biri - psiholog. Ángime-dýken qúryp, arqa-jarqa bolyp arghy-bergi tónirekti tanystyryp keledi.

- Anau demalys ýiinde kezinde gharyshkerler demalghan. Búl mang sondyqtan jabyq aimaq bolghan desedi. Tereshkova da kelgen, - dedi eki qabatty ghimaratty núsqap. Býginde tóbesinde kóriner-kórinbes «Alakól» dep jazylypty.

- Al qasyndaghy kógildir tóbeli aqboz ýiding iyesi kezinde ministr bolghan adam. Kateri men su motosikli aulasynda túrghanynda qaraghanda, kelmegen synayly. Tikúshaq qonatyn alanshasy da bar. Irgesindegi demalys orny da soghan tiyesili.

Kottedj adam boyynday temirmen qorshalghan. Darbaza aiqara ashyq jatyr. Janynda kishigirim toqaltamnan ystyq tamaqtyng iysi shyghady. Aspazshylar muzykanttyng aitqanyn rastady.

Aqyry lagerge de jettik. Balalar suret salyp jatyr eken. Aghashtan jasalghan ýiler qaz-qatarynan tizilip túr. Esik aldynda Kenes odaghynyng belgisindey bop eski eki-ýsh avtobus toqtaghan. Kónilge jyly tiyer sýikimdi meken. Bir mausymda 520 bala demalatyn, onyng 400-deyi túrmys jaghdayy tómen jәne kóp balaly otbasylardyng balalaryna arnalghan lagerding jana qonysqa kóshkenderi de biyl ghana. Sózge joq bolsa da, iske bar jana basshynyng iygi isterining biri. Áytpese, búghan deyingi әkimqaralar balalardy Qabanbay auylyndaghy Beyimbet Maylin mektebinde ornalastyryp jýripti. Biri qansha jyl otyrsa da búta basyn syndyrmay, tek ornynan aiyrylyp qalmaudy oilaghan, biri óz tuystaryna jyly oryn tauyp berumen, odan qalsa, ortalyqtan kóshening qaq ortasyna qabattastyryp, «Bars» dep badyraytyp, AZS ashumen ainalysqan kezindegi әkimder әiteuir lager degen aty bolsa boldy degen synayly.

Auyl balalarynyng arqalap jýrip satatyn balshyghyn da osy mannan taptym. Aq deysiz be, qara deysiz be? Biraq qarasyna súranys kóp. Onyng ghylymdaghy atauy kýkirtti balshyq. Ýstinizge jaqsanyz, sәlden song keuip, terinizdi tartady. Sosyn juyp shayyp ketiru de kәdimgidey kýsh. Balshyq qoymasyna úsaq balalar birinen song biri kelip bótelkelerin toltyryp, iyleuden taraghan qúmyrsqalarday ortalyqqa attanyp barady. Solardyng birine erdim.

- Esiming kim?

- Bauyrjan!

- Qansha túrady?

- Mynau - 50 tenge, mynau - 100 tenge dedi kýn qaqtaghan balghyn 0,5 litrlik jәne 1 litrlik bótelkeni núsqap.

- Neshe oqisyn?

- Jetini bitirdim

- Ini-qaryndastaryng bar ma?

- Tórteumiz, men ýlkenimin, - dedi «ýlkendershe» kózben bir qarap.

- Qansha tabasyn?

- Bir jazda 100 myng tengedey. 50 mynyn mamamdargha berem, 50 mynyna ózime kiyim alam.

- Sen shynynda da batyr bolatyn bala ekensin! Maghan bireuin bershi.

- Rahmet, apay! Ol ary qaray asyghys jýgirip ketti.

Sóz sonynda

Sәrsenbining sәtinde qaytugha jinaldym. Tanghy bes. Qoshtasyp qaytayyn dep kólge bardym. Ebining jeli soghyp túr. Keshegi mop-momaqan, kógildir kól kózden búlbúl úshqanday. 2-3 metrdey jaghajaydy bauyryna basyp, buyrqanyp jatyr. Tolqyn jargha deyin atylyp kep soghylyp, qayta qaytady. Adamdargha búl da bóget bolmapty. Etpetinen tizilip jatyr. Kól qúddy balasynyng qúiryghynan úrghan anaday kýshenip kelip sart etkizedi. Aspangha kóz tastap shaghalalardy izdedim. Kórinbeydi. Kógershinder úshyp jýr.

Týske deyin kólding qabaghy bir ashylmay qoydy. Núrgýlding aitqandary esime týsti. Alakól ashulanyp túrghanday kórindi. Álde renishin aityp qalghysy keldi me eken?

Jergilikti halyq «Jarbúlaqtyng júty da Ebi, qúty da Ebi» deydi. Býginde Alakólding iyese de, kiyesi de, anasy da әkesi de, qamqorshysy da, qorghany da osy Ebi jeli ghana sekildi. Áytpese, kózding qarashyghynday saqtar, qasiyet qonghan Alakólding ala-qúla tirshilik keship jatuyn qalay týsindirermiz?!

Janar ELDOSQYZY

Abai.kz