Seysenbi, 31 Qantar 2023
Qazaqtyng tili 1973 16 pikir 1 Qarasha, 2022 saghat 11:32

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Býgin әlemde 5000-7000-gha juyq til bar. Ókinishke qaray, jyl ótken sayyn óli tilder qatary kóbeyip jatyr. Qazaq tilining әlemdik jәne memlekettik dengeyde jay-kýii qanday?

Dýniyejýzilik reytingte neshinshimiz?

Qazir әlemde moyyndalghan 200-ge tayau memleket bar. Bir ókinishtisi, osydan 10-12 jyl búryn әlemdegi keninen qoldanylatyn tilderding jýzdiginde shamamen 70-shi orynda bolghan qazaq tili keybir reytingterde 89 oryngha syrghyghan. Kerisinshe, elimiz tәuelsizdik alghannan keyin keninen damuy tiyis til nege múnday kýige týsken?! Halyqaralyq zertteuler qanshalyqty beytarap? Múnday keri ketu ýrdisi orys tiline de tәn. Sarapshylardyng aldaghy uaqytta orys tilining ornyn әlemdik reytingterde týrik tili basady degen boljamy beker emes. Jalpy, jýzdikke tórt týrki tili kiredi: әlemdik tilderdi zertteytin Ethnologue anyqtamalyghynyng deregine sensek, búl jýzdikte týrik tili – 20 orynda, ózbek tili – 54 orynda, әzirbayjan tili – 82 orynda, qazaq tili – 89 orynda. Bir qyzyghy, әlemdik reytingte qazaq tilin qoldanushylar sany 12 934 060 adam, yaghni, «native speakers» retinde kórsetilgen. Al Ázirbayjannyng halyq sanaghy boyynsha, elde 10 mln astam adam túrady, al tildi qoldanushylar sany 13 813 750 dep kórsetilgen. Yaghni, syrttaghy әzirbayjandardy da sanaghan. Endi qaranyz, 2009 jylghy әlemdik zertteulerde qazaq tilin biletinder sany 17,8 mln adam dep kórsetilip, onda Qazaqstannan bólek, Qytay, Mongholiya, Resey, Ózbekstan, Qyrghyzstanda túratyn qazaq sany eskerilgen. Álbette әr elding óz sayasaty bar. Búl túrghydan Resey men Qytayda túratyn qazaqtardyng statistikalyq kórsetkishteri búrmalalanady dep talay jazyldy. Ókinishke qaray, bauyrlas elderde de múnday ýrdis joq emes. Tipti, memlekettik sayasatqa sәikes, últyn ózbek dep kórsetuge mәjbýr bolghan qandastarymyz qanshama?! Nege amerikalyq zertteushiler songhy statistikalyq mәlimetke syrttaghy qazaq sanyn kirgizbegen? Jalpy, Qazaqstan ýkimeti syrttaghy qazaqtyng sanyn bile me? Búl da bólek zertteudi talap etetin taqyryp.

Qazaqstandaghy jaghday qalay?

Áriyne, biylik te, qogham belsendileri de Qazaqstan derbes memleket bolghaly tilding ahualy әldeqayda jaqsardy deydi. Shyntuaytynda, basqa postkenestik elderge qaraghanda Qazaqstanda orys tilining búrynghy imperiya tili retindegi yqpaly әli de joghary әri onyng is jýzinde is-qaghaz, sayasat, biznes tili bop otyrghany jasyryn emes. Jaqynda qoghamda ýlken rezonans tughyzghan «Muhoryapov dauy» da tilding qanshalyqty auyr da ózekti taqyryp ekenin kórsetti. Preziydent Q.Toqaev óz sózinde «Qazaq tilin mengeru – birtútas últ bolu jolyndaghy airyqsha manyzdy qadam» degen edi. Yaghni, memleket, ýkimet ýshin eldegi 20 mln halyqty qazaqsha sóiletu – uaqyt kýttirmeytin mәsele boluy tiyis. Al qoldanushylary 20 milliongha jetken tilder jogharydaghy reytingting Top-jetpistiginde jýr. Songhy sanaq qazaqstandyqtardyng 80 payyzynyng memlekettik tildi mengergenin anghartty. Memlekettik tildi mengermegen adam sany – 3 426 306 adam, onyng ishinde orys diasporasynyng qatarynda 2 mln 113 myng adam tildi mengermese, 708 mynnan astamy qazaqsha sóileytinin jetkizipti. Biraq kýndelikti qazaq tilin 262 myng orys qana qoldanady eken. Sol siyaqty qazaqtyng 11 mln 861 mynnan astamy til bilse, 45 mynnan astamy ana tilin bilmeytinin úyat bolsa da moyyndaghan, biraq 7 mln 550 myng qazaq azamaty tildi kýndelikti qoldanady.

Tilding jaghdayyn qalay jaqsarta alamyz?

Bizding Preziydent, Ýkimet, Parlamentke úsynysymyz, memlekettik tilding Qazaqstan men jalpy әlemdik reytingterdegi jay-kýiin jaqsartu ýshin qazaq tilin qoldaytyn halyqaralyq úiym qajet-aq. Mәselen, Fransiyanyng Frankofoniya úiymy, Týrkiyanyng Yunus Emre instituty, Germaniyanyng Gete instituty, t.b. tildi damytudyn, mәdeny baylanystardy terendetuding eng aishyqty mysaldary bop sanalady. Nege qazaq tilin әsirese qazaq diasporasy kóp shoghyrlanghan elderde kóbirek nasihattamasqa? Bayqauymyzsha, qazir әlemning týkpir-týkpirinde Dimashtyng tyndarmandary men fanattary qazaq tilin internet arqyly ýirenip jatyr. Nege osy ýrdisti barynsha qoldamasqa? Siz ne úsynar ediniz?

Kamshat Tasbolatova

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3252
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2169
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1968