Júma, 19 Shilde 2024
Biylik 3501 9 pikir 11 Qarasha, 2022 saghat 13:45

Týrkiler taghy bas qosty

Ózbekstanda týrki elderining kezekti basqosuy ótude. Týrki memleketteri úiymynyng sammiyti Samarqand qalasynda ótip jatyr. Jiyngha Qazaqstan, Qyrghyzstan, Týrkiya, Ózbekstan, Týrkimenstan, Vengriya, Ázerbayjan qatysuda. Taqyryp san týrli, úsynystar san qily. 

Týrki memleketterining sammiytinde Qazaqstan preziydenti birneshe úsynys aitty. Eng aldymen Qazaqstan BÚÚ jarghysyn saqtau men qúrmetteuge shaqyrdy. "Qazaqstan barlyq elding territoriyalyq tútastyghyn birjolata qoldaydy jәne Birikken Últtar Úiymynyng Jarghysyn qatang saqtaudy qajet dep esepteydi. Búl – elimizding negizgi mýddesine tolyghymen say keletin qajetti qaghidat. Sondyqtan búl qaghidatqa basymdyq retinde basa nazar audaramyz", - dedi Toqaev. Búl Reseyding ózge elding aumaghyn basyp alyp, zansyz referendumdar arqyly territoriyalardy bólshekteu әreketin bizding qoldamaytynymyzdy taghy bir mәrte kórsetse kerek. Aumaqtyq tútastyq qazirgi zamanda basty taqyrypqa ainalyp keledi.

Toqaev týrki elderi arasyndaghy sauda qatynasyn damytudyng manyzdylyghyn tilge tiyek etti. Ol ýshin әriyne jol toraptary men logistika, tranzitti damytu qajet.

"Birinshi, qazirgi almaghayyp kezende tranziyt-kólik kommunikasiyasynyng әleuetin arttyru jәne onyng mýmkindigin barynsha paydalanu asa manyzdy. Sebebi, bizding memleketterimiz Batys pen Shyghysty, Soltýstik pen Ontýstikti tikeley baylanystyrady.

Bauyrlas ýsh el arqyly ótetin Transkaspiy halyqaralyq kólik dәlizi – sonyng jarqyn mysaly. Sondyqtan, biz kólik-logistika salasyna erekshe mәn beremiz. Songhy 15 jylda Qazaqstan osy salany damytugha 35 milliard dollar qarjy bóldi. Biz kólik baghdaryn kóbeytuge jәne logistikany ózara yqpaldastyrugha mýddelimiz. Sol ýshin 2025 jylgha deyin taghy 20 milliard dollar investisiya tartudy kózdep otyrmyz.

Týrkitildes halyqtardyng qúrlyq ishindegi kólik-tranzit dәlizderin damytuy airyqsha manyzdy. Búl rette, sizderdi osy baghdardy barynsha paydalanugha shaqyramyn. Tranzittik jәne eksporttyq mýmkindikterimizdi odan әri jetildirgen jón. Ásirese, shekara beketterin janghyrtuymyz kerek. Sonday-aq, qoldanystaghy temirjol jәne avtokólik baghyttaryna balama joldar tabu ýshin keshendi sharalar qabyldaghan abzal.

Búdan bólek, "sifrlyq kólik jýiesin» qalyptastyru asa manyzdy. Búl qadam jýkterdi rәsimdeu sharalaryn ontayly etedi. Oghan qosa, tasymal qújattaryn jyldam almasugha jol ashady, halyqaralyq naryqqa shyghugha qosymsha mýmkindikter beredi", - dedi ol.

Qazaqstan Reseyding Ukrainagha basyp kiruinen keyin, jana tranzit joldaryn izdey bastady. Búl shiykizatty jetkizu jәne tauar tasugha da qatysty. Eng tiyimdi marshrut retinde Transkaspiy baghyty, Kaspiy arqyly Ázerbayjangha, artynsha Gruziyagha baghyt alyp, Gruziya porttary arqyly Europa men Týrkiyagha attanu mýmkindikteri bar. Sonymen birge Týrkimenstan arqyly Irangha, ary Týrkiyagha shyghugha mýmkindik beretin logistikalyq joldar iske qosyluda. Búl jalpy týrki elderi arasyndaghy sauda qatynasyn damytary anyq.

Preziydent mәdeny baylanys pen bilim-ghylym salasyndaghy әriptestikti arttyru kerektigin de aitty. Toqaev biyl Mongholiyada Qútlyq qaghannyng kesenesi tabylghanyn aityp, týrkilerding mәdeni, tarihy keshenderin birlese zertteu kerektigin mәlimdedi. Sonymen birge týrki elderining Venchurlyq qoryn qúrghyp, sol arqyly manyzdy start-ap jobalargha investisiya tartugha jol ashu qajettigin aitty. Jasyl ekonomikany damytu men týrki elderining JOO-lary arasyndaghy baylanysty arttyrudyng manyzdylyghy da úmyt qalmady. Ol boyynsha naqty sharalar qabyldap, ony jýieli etu kerektigi basa aityldy.

Jiyn sonynda ortaq qújat qabyldanyp, mәlimdeme jasalady dep kýtilude.

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1297
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2030
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2076