Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayy alghashqylardyng biri bolyp aqpannyng 8 kýni últ jarshysy «Qazaq» gazetining 100 jyldyghyna arnalghan әdebiy-tanymdyq kesh úiymdastyrdy.

Jiyrmasynshy ghasyr basynda tarih sahnasyna kelgen qazaq intelliygensiyasy, qazaq halqynyng azattyghy jolynda kýresken últ kósemderi boldy. Olar qazaq halqynyng kózin ashyp, kómeski tartqan ruhyn oyatyp, bilimmen qarulandyryp, birte-birte tәuelsiz el bolugha jetkizuding qiyn da bolsa, eng senimdi jolyn sanalylyqpen tandap aldy. Halyq ruhyna kýsh beretin  basty qúral - әr zamanda da búqaralyq basylym. Sondyqtan halyq sahnasynda resmy týrde taray alatyn, últtyq iydeyany nasihattaytyn gazet úiymdastyru qajettigi tudy. Osynyng nәtiyjesinde 1913 jyly 2 aqpanda qoghamdyq-sayasy jәne әdeby «Qazaq» gazeti dýniyege keldi. Gazet orasan zor әleumettik, tarihy qyzmet atqardy, halyq ómirining san aluan kókeykesti mәselelerin kóterdi, eldi progresske, óner-bilimge ýndedi. Últtyq-demokratiyalyq «Alash» partiyasynyng úiymdasuyna úitqy bolghan osy gazet.

Keshte «Qazaq gazetining últtyq baspasózding qalyptasuyndaghy roli», taqyrybynda f.gh.d., professor A.S.Espenbetov bayandama jasady, t.gh.k., dosent Amantay Isiyn, Abay qoryq-múrajayynyng agha ghylymy qyzmetkeri Q.Ibragimova osy taqyryp jayynda óz pikirlerin bildirdi.

Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayy alghashqylardyng biri bolyp aqpannyng 8 kýni últ jarshysy «Qazaq» gazetining 100 jyldyghyna arnalghan әdebiy-tanymdyq kesh úiymdastyrdy.

Jiyrmasynshy ghasyr basynda tarih sahnasyna kelgen qazaq intelliygensiyasy, qazaq halqynyng azattyghy jolynda kýresken últ kósemderi boldy. Olar qazaq halqynyng kózin ashyp, kómeski tartqan ruhyn oyatyp, bilimmen qarulandyryp, birte-birte tәuelsiz el bolugha jetkizuding qiyn da bolsa, eng senimdi jolyn sanalylyqpen tandap aldy. Halyq ruhyna kýsh beretin  basty qúral - әr zamanda da búqaralyq basylym. Sondyqtan halyq sahnasynda resmy týrde taray alatyn, últtyq iydeyany nasihattaytyn gazet úiymdastyru qajettigi tudy. Osynyng nәtiyjesinde 1913 jyly 2 aqpanda qoghamdyq-sayasy jәne әdeby «Qazaq» gazeti dýniyege keldi. Gazet orasan zor әleumettik, tarihy qyzmet atqardy, halyq ómirining san aluan kókeykesti mәselelerin kóterdi, eldi progresske, óner-bilimge ýndedi. Últtyq-demokratiyalyq «Alash» partiyasynyng úiymdasuyna úitqy bolghan osy gazet.

Keshte «Qazaq gazetining últtyq baspasózding qalyptasuyndaghy roli», taqyrybynda f.gh.d., professor A.S.Espenbetov bayandama jasady, t.gh.k., dosent Amantay Isiyn, Abay qoryq-múrajayynyng agha ghylymy qyzmetkeri Q.Ibragimova osy taqyryp jayynda óz pikirlerin bildirdi.

Keshte Á.Qashaubaev atyndaghy Semey memlekettik filormoniyasynyng әnshi-ónerpazy Aynúr Abylqasymovanyng oryndauynda Shәkәrimning «Ketermin, artymda sóz, әnim qalar», A.Baytúrsynovtyng «Aqqúm» әnderi oryndalyp, jas aqyndar óz arnaularyn oqydy.

Keshke qalamyzdyng ziyaly qauymy, múrajay qyzmetkerleri, joghary oqu oryndarynyng studentteri qatysty.