Seysenbi, 31 Qantar 2023
Ádebiyet 1124 1 pikir 23 Qarasha, 2022 saghat 12:24

Anaubay Mynau

syqaq әngime

Bizding anau Aldar kóse atty әulie shalymyz: «Armansyz adam joq, al bolsa - adam emes!» degen kórinedi. Jaryqtyq-ay, onshama túnyq emes búl tújyrymyn kimning tórinde jatyp, qanday kýide aityp tastady eken?

Miynyng býlkilinde min bolmaghan qayran shalymyz baghdarlamasyn tym arygha jasamaghan-au, әitpese úlanghayyr daladaghy úrpaghynyng әri armansyz, әri adam bireui týpting týbinde jerding bir jaryghynan jyljyp shyghuy nemese jartastyng bir jyqpylynan tabyluy mýmkin ekenin oilap bilse kerek edi. Áuliyelikten júrday men, mysaly, jer sharyn sharlamastan, Almatydan-aq armansyz adamnyng tabylaryna tipti úiyqtap jatyp ta shýbәlanyp kórgen emespin! Al oghan endi kýlip otyryp (jylaghannan tәnirim saqtasyn!) kuә bola alamyn. Ol armansyzymyz – Anaubay  Mynau!  Mynau- Anaubaydyng әkesining aty. Búryn, tәuelsizdik ala almay jýrgenimizde, Anaubay joldastyn familiyasy Mynauov bolatyn, endi, tәuelsizdikke qolymyz jetken son, Anaubay myrza familiyasynys qúiymshaghyndaghy «ov»-ty orystargha qaytaryp berip, zamanymyzgha say «Mynau» bolyp shygha keldi.

Sonymen, joldas Anaubay Mynau myrzanyn armansyz ekenine ózining kómegimen kózim kalay jetkenin tókpey-shashpay bayandap bereyin.

Osydan jarty jyl shamasy búryn bizding bayaghydaghy ataqty Temirqanyltyr ministrligimizding «Qayraq» gәzetinde: «Bәige! Bәige!» dep borbaylaghan bir habar jarq etti. Bassalyp oqysam: songhy tórt jyl boyy tәltirektep, kantaryla jazdap jýrgen ministrligimiz bir sheteldik alpauyttyng qoltyqtauymen (bergenine shúkir!) esin jiyp, dollar uystap, bayaghysynsha «Óndiriske tiyimdi ozyq janalykqa» bәige úsynugha kirisipti. Ói, quanghanym-ay! Aylyqaqymdy ýirenshikti uaqytynda kóre almay, auzym uylyp qor bolyp edim, nege ghana jelpinbeyin?! Shat-shadyman bolghanym sonsha, ózimizge ayaghy әli jetpey jatqan tengening esebinen eng әueli ministr myrzamyzdyng jalaqysyn bes ese ósirsek degen sujana oy sap ete qaldy,      eki shekesi solqyldap jýrgen basyma. E, nege óitpeske?! Ýiimizde bir kýn bar, bir kýn joq gaz-mazdyn, elektr-melektrdin, pәteraqyny ay kúrghatpay arttyratyndardyng ministrleri aiyna toqsan myng tenge (ósegi óristiler «dollar!» dep te aitady) alatyn siyaqty, sonda bizding ministr, bayghús bala, seksen myng tengege móliyip otyratynday, nemene, maymyldan tuyp pa?!. Obaly kәne, búl baghaly oiymyzdy oyatqan adam da - bizding Anaubay.  Ekeuimiz -kúdayy kórshimiz. Artyq-auysyn maghan sybyrlaydy, men onysyn aighaygha ainaldyramyn. Ázirshe aqyrghy sybyry minekiy:

- «Qayraq» kompaniyasy aighaqtaghan jýldeni jekeshelendiretin komissiyanyng onbir mýshesi bar eken. Bәri de san bәigeni baylap-mataghan, «sen tonqay, - men tebeyin!» kórinedi. Alqynbay-júlqynbay astyrtyn barlau jýrgizip baqsam, on birding altauyn, yaghny elu bir prosentinen kóbin aghalap-jaghalaugha mýmkindigim bar!

Kiristim!..

Anaubaydyng aiyzy qanyp aghytqan úzyn sózin ýsh ese qysqartsam... Alghashqy kýni etigining túmsyghy bir myqty mýshening tabaldyryghyna tirelipti. Onysy ekining birining ermegi bolmasa da, qyzyl sómkeni qúshaqtap jetken Anaubayynyz onyng aldy-artyn orap-shymqap, sheginer jer qaldyrmapty. Ary-beri yrghastyng aqyrynda Anaubay: «Búl joly jýldesiz totighansha sizding bosaghanyzda borsyp ólem!» degen eken, anausynyng eki kózi eki qúlaghyna qaray jyljyp ketipti.

Al komissiyanyng ekinshi mýshesin suretke týsirerdey sylap-sipap otyrghyzyp qoyyp, pyshaqty bolat egeumen qayraudyng taqys-tәsili turaly birjarym saghat leksiya okyp, «temeki tartyp alalyq!» dep bes miynótke ýzilis jariyalaghanynda ekinshisi kezergen erinin әreng kimyldatyp: «Búnyng nemene?» depti. «Búnym – mening siz jýlde beretin bәigege jibergen, «Pyshaqty tas qayraqtarmen túraqty týrde qayraudyng óndiristik ziyany, bolat egeumen túraqty týrde qayraudyng ekonomikalyk paydasy» dep atalghan ghylymy janalyq ýsynysym. Ony Dókenning ózi, ózi únatqan. «Jýldege óte layyq» degen depti Anaubay, kók sómkesin irgege qaray syrghytyp jiberip.

Ýshinshi kezekte barghany ózi de óneshin juyp-shayyp, tenkiyip tosyp otyrghan óidóit eken, sary sómkeli Anaubaydyng sәlemin týgendemesten: «Áy, bauyrym, bauyrlarymnyng ishindegi tәuirim! Aytaryndy aqtarmas búryn asharyndy ashyp tasta, meni eshkim bauray almaghan, senen basqa!» dep taqpaqtapty. Áy-dә-ә-ә!.. Ekeui qysyp-mytyp qúshaqtasyp, soryp-sýiisip, týn ortasynan aua qiylyp-egilip aiyrylysypty.

Tórtinshi otaghasy ii qanbaghan teridey búltiyp-tyltiyp, birazgha deyin iylikpepti, shalqalap jótkirinip, ýiining tóbesine qaray beripti, tóbeden Anaubaydyng tenkiygen aq sómkesindegiden artyq birdene top-top etip týse qalatynday! Anaubay da ashynyp, sómkesindegini әlgi samosval mәshiyneshe aqtaryp kep tastapty.

Pәlening biteui besinshi mýshe bola jazdapty. Esikti ashqan boyjetken: «Vam kogo?» dep qasyn oinatypty. Oinamaly qasty da, oinaqtaghan kózdi de kóp kórgen Anaubay: «Ya- tvoy brat! Gde papa, gde mama?» degende әlgi boyjetkenning jalghamaly kirpigi jalp-jalp qýlap, erinining boyauy erip ketipti de, ózi jandәrmen: «Pa-a-ap!» depti. Býiirdegi esikten búltyng etip shygha kelgen dop-domalaq әkesi basyn sipap balpiyp týrghan Anaubaygha bir, edendegi jalpighan jasyl semkege bir qarap; «Tak, jigitim, sen kimsing y nege qeldin?» deydi. «Agha, sizge ne bergeli... sәlem bergeli keldim, aty-jónim -Anaubay Mynau…

- «Mynauyn»  ne?

- «Mynau»  degenim - ózimning familiyam ghoy, agha!

- Á, anauyndy aityp túr eken desem.

- «Anauynyz» nemene?

- Shoshqasha dónkiyip jatqan sómkendi aitam!

- Á, ol sizge... sizderge…

- Ty chto?! Davay, shyq ýiden! Krugom marsh!

- Shyqpaymyn, agha, shyqpayynshy!

- Qara múny! Respublikagha enbek sinirgen ónertapqysh saghan pasan boldy ma?! Davay, shyq!

- Shyqpaymyn! Maghan jýlde kerek!

- Qaydan keldin?

- «Qayrau-egeu sehynan keldim, ózimizding ministrlikten, ózimizding zauytgan keldim, agha, ózimiz...

- Uh, qanday!.. Ladno, davay, sheshin! Uh, qanday, a?!.

Eng songhy esikting qonyrau týimesin týrtkeni sol-aq eken, bireu ishten: -Kimsin, әi?!- dep shink etipti.

- Anaubaymyn!

- E, Sonechkanyng bayysyng ba?!

- Dәl ózimin, jengey, dәl ózimin! Men de sizdi tany qoydym!

- Sonechka keshe zvonila, da,  dúrys!- dep jengesi esikten ytqyp shyghyp, Anaubay qaynysynyng qolyndaghy qonyr sómkeni júlyp әketip:

- Bara ber, qayta ber!- depti songhy sózinde...

Sóitip, pyshaqty tas qayraqpen qayraghannan bolat egeumen qayrau óndiriske óte tiyimdi ekeni jiyrmabirinshi ghasyrdyng sonyndaghy songhy janalyq dep sanalyp, asa talantty Anaubay Mynau myrza Temir-qanyltyr ministrligining jýldesin jelip jýrip jenip alypty. Jenimpaz sol jelgen kýii teledidar ortalyghyna enip ketip, Bas arnasynyn  ekranyna әreng siyp otyryp, súhbattasushy tilshige súqsausaghyn shoshaytyp, yrjalaqtap: «Men -armansyz adammyn!» dedi.

Uәi, men de rizamyn ózime! Armansyz adammen bir esikke kiru, bir esikten shyghu degenin, shyraghym, deni dúrys kisige de arman emes pe?! Armansyz tiri eki ayaqtyny kóruden ýmitteriniz bolsa, pojalysta, bizding podezge  kelinizder!

Ghabbas Qabyshúly

Abai.kz   

1 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3251
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2169
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1966