Senbi, 23 Qarasha 2024
Túlgha 2868 9 pikir 24 Qarasha, 2022 saghat 14:23

Saakashviliyding qateligi

Mihail Saakashvily dramasy – sәttilik pen sәtsizdiktin, aq pen qaranyng kýresi sekildi. Ol júldyzy janyp tughan adam. Ziyaly otbasynda dýniyege keldi, keyinnen bilimdi, tekti gollandiyalyq Sandra Rulovspen kezdesip, shanyraq kóterdi. Jas, jigerli Mihail 1990 jyldary Gruziya biyligine aralasyp, qatardaghy partiya belsendisinen parlamenttik fraksiya jetekshisine deyin kóterildi.

Oppozisiyagha ketti, búl Saakashvily bedelin tez kóterdi. Gruziyada qylmystyq toptar jýzdep kóbeyip, kóshede qaru-jaraqpen jýretin kezende ústaranyng jýzinde jýrip, biylikke jetti. Sodan keyin Saakashvily týbegeyli reformalar jýrgizdi. Ol Ukraina tәjiriybesine sýiene otyryp, Gruziyagha on tórt jyl búryn Reseyding basyp kirui sózsiz qatelik bolghanyn týsindi. 2011 jyly 11 qarashada sayasatker ómirining qara jolaghy bastaldy.

Dәl osy kýni Gruziyanyng barlyq búqaralyq aqparat qúraldary gruzin qoghamynda shynayy silkinis pen ýrey tudyrghan sensasiyalyq aqparatty jariyalady. Gruzin elining eng bay ókili, milliarder jәne mesenat Bidzina Ivanishvily 2012 jyly ótetin parlamenttik saylauda jeniske jetip, Saakashviliydi auystyrmaq. Biylikke jetu ýshin oppozisiyalyq partiya qúrady.

Saakashviliyding biyleushi ​​partiyasy Ivanishviliyge qarsy naghyz qarsy ýgit-nasihat soghysyn jariyalady. 2012 jyly Saakashviliyding partiyasy saylauda jeniliske úshyrady.

Jana ýkimet tarapynan qabyldanbaghan, pikirlesterding synynan kónili qalghan, halqyna renjigen Saakashvily elden ketip, tabysty reformator ataghyn paydalanyp, Ukrainanyng jetekshi sayasatkeri bolugha tyrysady.

Odessa oblysynyng gubernatory bolghan Saakashvily Kiyevke jetu ýshin baysaldy, jay әreket etui kerek edi. Áueli Odessa halqynyng kónilinen shyghyp, isker basshy ekenin dәleldeu kerek bolatyn. Biraq Saakashvily baysaldy qimyldaytyn adam emes. Ol kóp dýniyening tez oryndalghanyn qalady. Ras, Zelenskiyding túsynda ol biylikpen qarym-qatynasyn birshama jaqsartty, biraq eshqashan naqty ókilettikterge ie bolmady. Sayasat boks sporty siyaqty. Basynan birneshe ret soqqy alghan sportshygha, bapkeri «demal, kýshindi jiyp baryp, ringke shyq, asyqpa» deydi. Sayasatta da asqan sabyrlylyq kerek. Mihail shydamsyzdyq tanytyp Gruziyagha qaytyp oraldy. Nәtiyjesinde, Saakashviliydi kýtip otyrghan dúshpandary oghan qarsy birneshe qylmystyq is qozghady.

Saakashviliyding batystaghy yqpaldy mesenat dostary «Gruziyagha barmay túra túr, sottalasyn, biz kómektese almay qalamyz» dep eskertken.

Saakashviliyding Gruziyagha oraluy ýlken qatelik boldy. Elde revolusiyalyq kónil-kýy bolmaghanyn, tipti onyng partiyasyna dauys bergenderding arasynda býgingi Iranda bolyp jatqanday kóshege shyghyp, jýiemen tóbelesuge dayyn bolghandar óte az ekenin týsinu kerek.

Nәtiyjesinde kýtken nәrse boldy: memlekettik shekaradan ótkennen keyin Saakashvily tútqyndalyp, týrmege jabyldy.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5341