Úra­ny al­ash, keregesi aghash, qargha tamyrly, kiyiz tuyrlyqty ata-babalarymyz­dyng ba­­synan ótkergen tarihynyng key dәuir-kezenderining nazardan tys qal­ghan qa­l­­tarysta­ry­na jitirek den qoya ýnilsek, tauy da, tasy da, sonau este joq eski ke­zenderdegi ghasyrlar qoynauynan, әlimsaqtan syr tartqanday sóilep qoya be­retin shejiresi túnghan halyqpyz. Degenmen osy kýnge deyin onyng kóptegen kórkem qabattary әli de bolsa ashyl­may­ jatqandyqtan, babalarymyzdyng bitim-bolmysyn tolyq kózge eleste­ter­­liktey múrsat ala almay jýrmiz. Osynday ótken tarihymyzdaghy, saghymgha al­danghan shól duadaghy­nyng balapanynday bizdi abdyratyp tastayty­ny, týsi týs­telip, anysy anyqtal­maghan, kóz aldymyzgha búldyr dýnie sekildi elesi gha­na­ keletin kezeng - kóne saq, hundar men skifter zamany ekeni anyq. Tuma ha­l­qymyzdyng ilki dәuirine, bayyrghy týp-tamyryna kóz jýgirtkende qa­ranghy tý­nekten sәule shashqan ja­ryq ispetti ózine airyqsha nazar audarudy qajet etetini de osy kezender.

Úra­ny al­ash, keregesi aghash, qargha tamyrly, kiyiz tuyrlyqty ata-babalarymyz­dyng ba­­synan ótkergen tarihynyng key dәuir-kezenderining nazardan tys qal­ghan qa­l­­tarysta­ry­na jitirek den qoya ýnilsek, tauy da, tasy da, sonau este joq eski ke­zenderdegi ghasyrlar qoynauynan, әlimsaqtan syr tartqanday sóilep qoya be­retin shejiresi túnghan halyqpyz. Degenmen osy kýnge deyin onyng kóptegen kórkem qabattary әli de bolsa ashyl­may­ jatqandyqtan, babalarymyzdyng bitim-bolmysyn tolyq kózge eleste­ter­­liktey múrsat ala almay jýrmiz. Osynday ótken tarihymyzdaghy, saghymgha al­danghan shól duadaghy­nyng balapanynday bizdi abdyratyp tastayty­ny, týsi týs­telip, anysy anyqtal­maghan, kóz aldymyzgha búldyr dýnie sekildi elesi gha­na­ keletin kezeng - kóne saq, hundar men skifter zamany ekeni anyq. Tuma ha­l­qymyzdyng ilki dәuirine, bayyrghy týp-tamyryna kóz jýgirtkende qa­ranghy tý­nekten sәule shashqan ja­ryq ispetti ózine airyqsha nazar audarudy qajet etetini de osy kezender.

Úlanghayyr sheksiz sayyn dalada kóship-qonyp ghúmyr keshken hundar men saq­tar, ýisinder men skifter mekenining shek-shekarasy, tili jóninde, olar­dyn­ ruhaniy-mәdeny múragerleri haqynda osy uaqytqa deyin ghylymda bir pә­tu­agha kelgen tújyrym joq. Alayda songhy kezde keshegi euraziya kenistigindegi kó­sh­pe­lilerding eng songhy túyaghy bolyp tabylatyn qazaq halyqynyng olarmen ta­rihy tamyrlastyghyn sóz etip, dәleldeytin kóptegen sýbeli enbekter jaryq kó­re bas­tady. Búl salada qalam terbep jýrgen belgili tarihshylarymyzben qa­tar marqúm Aqse­leu Seydimbek, Túrsyn Júrtpay, Samat Óteniyazov syndy ja­zu­shy,­ әdebiyetshi ghalymdarymyz asyl tek­ti skifterding ata qorymy, otany - Jetisu óniri ekenin aighaqtaytyn uәjdi tú­jyrymdar jasap, skifterdi iran tildes edi, tipti ýndi-irannyng bir bútaghy edi­ degen ýndi-iransha, ýndi-europashyl ghalymdardyng kýshpen búra tartqan qarauyna batyl toytarys berude...

Este joq eski kezende ózine ghana tәn erekshe ómir-tirshi­li­gi­men kó­ringen skif zamanyndaghy iri túlghalardyng biri - Anaqarys, grekshe -­ Ana­har­siys. Ghúmyr keshken uaqyty shamamen jyl qayruymyzgha deyingi 620-555 jyldar. Ol - dala júrtynan shyqqan da­nagóy túlgha, ejelgi ritorika ónerining jarqyn ókili. Bizge ol osy jaghymen qúndy. Óitkeni sheshendik, sóz­ joq, tól­ etnikalyq mәdeniyetimizding negizgi sýiegin, sýbeli bóligin qúray­tyn­ óner. Úly­ dala kóshpelileri mәdeniyetining tikeley múragerlerining birinen sa­nala­tyn­ qazaq júrtynyng kóneden jetken ruhany múralary sheshendikke tú­nyp­-aq túr. Sonyng týp bastauynda, qaynar bú­­la­ghynda sheshendikti ómirine arqau etken Anaqarys babamyzdyng beynesi kó­­le­gey­leydi. Belgili zanger Maqsút Nәrikbaevtyng «Úly biy­le­ri­miz­den­­ joghary sotqa deyin» atty enbeginde: «Baghzy zamandaghy grek, rimning riy­to­­­riyk­terimen shendestire alatyn biy-sheshenderimiz jyl sanauymyzgha deyingi dә­­u­irlerde-aq memleket atynan biylik aitudyng dәstýrli jolyn salghan edi» deui aqiqat sóz.

Anaqarystyng el biylegen asyl tekti handar әuletinen shyq­­qan Gnurdyng (Kýnnúr) úly ekendigi aitady biletinder. Anasy grek aqsýiegining qyzy bolghan desedi. Ol óz­­ining úlyn jastay sol tústa órkeniyeti meylinshe jetilgen Ellada eline - na­­gha­shylaryna jiberedi. Óitkeni sol kezding ózinde-aq grekter ómirge iykemdi, qa­biletti, jan-jaqty qalyptasqn azamattardy tәrbiyeleuge ba­ghysh­tal­ghan­ siyrek kezdesetin bilim beru jýiesin jasaghan. Grekiyada negizinen mәde­niy­e­t­ting aristok­ratiyalyq týri damydy. Basty maqsatqa aparar birden bir jol - bilim jo­ly degen úghym dominant qúrdy. Jastar jaghy tyndaushylar retinde memlekettik ister qaralatyn jiy­nalystargha da qatysa alatyn. Múnday bilim beru jýiesi belgili bir ta­lap­tar men ereje­lerdi ýire­nu­men ghana shektelmey, jastardy qoghamdyq óm­irge de dayyndady. Demek búl grek qoghamynyng belsendi mýshesi bolu, qogha­m­dyq­ ómirding san-salasy­na aralasu belgilengen erejeler, talaptardy tolyq meng­ergende ghana jýzege asyp otyrady degen sóz. Al búlardy grekter «danalyq tabys­tar­ - noma (zandar)» dep atady. Mә­de­niyetting maqsaty - adam boy­yn­da oilau, pikir aityp pay­ymdau qabileti men estetikalyq sezimdi damy­tu­ edi. Osynday mәdeniyet bastaularynan nәr jinaghan kónili zer­ek­ Anaqarys: «Oyyn-sauyq ómirdegi basty maqsat emes» degen toqtamgha ke­le­di. Áygili Aristoteli ózi­ning bir sózinde onyng osy kózqarasyn jaqtap jaz­atyny bar.­

Tereng oidyng qorytylghan núsqasynday, oy men tilding qúdyretimen ja­sal­ghan,­ mazmún men kórikting saf altyn qúimasy ispetti qysqa da núsqa, shymyr da­ alghyr, útqyr aitylatyn tilmarlyq óner ertedegi mәdeniyet oshaqtarynyng My­syr, Ýndi, Babyl sekildi baghzy zamanghy elderde de qadir tútylyp, qas­ter­lengen desek te, onyng óz aldyna jeke dara óner retinde payda bolyp, dam­yp,­ jetilgen jeri - Ellada eli ekendigi tarihtan mәlim. Múnda sheshendik ón­er­ding alghash ret jýieli arnagha týsken teoriyalyq negizi qalandy. Sol dәu­ir­ler­den bastap sheshendik óner ghylymy tilde «ritorika» ataldy. Antika dý­niy­­esining san-salaly, jan-jaqty ghylymy jetistikterin boylaryna sinirgen Platon, Aristoteli, Gorgiy, Protogor, Isokrat, De­mos­fen, Anaqarys syn­dy­­ birtuar ghúlamalardyng sheshendik óner tura­syn­­daghy býgingi kýnge ke­l­ip jetken tól enbekteri men solar aitypty-mys, yagh­ny solargha telingen qa­nat­ty, ótkir sóz iyirimderi osynyng aighaghy.

Sóilegende tilinen shybynsyz jaz tudyratyn tolghauy toqsan qyzyl til she­beri Anaqarys ta ejelgi grek elinde qoghamdyq qú­ry­lys pen qúqyqtanu mәselelerimen ainalysty. Onyn: «Ádil ómir ýshin jaq­sy zandardyng boluy jetkiliksiz, ol ýshin zandy qorghaytyn әdil qor­ghau­shy­lar kerek, adamdar әleu­mettik jaghdayy, qyzmetine qaramastan zang al­dyn­da da birdey jauapty» deytin sózderi sol kezenge tәn. Bir kýni Halyq jinalysyn baqylap otyrghan Ana­qa­rystyn: «Ellinder óte qyzyq halyq. Bil­gir sóilegenderimen, mәselelerin aqy­maqtar sheshedi» deytininen bas kes­pek­ bar da, til kespek joq deytin dala­lyq­targha tәn shyndyqty tura betke ai­typ sa­latyn ústanymdy ýnemi negizge alyp otyrghandyghyn bayqaymyz. Anyz bo­yynsha Elladagha jetkennen keyin ol biyik lauazym iyesi So­lon­nyng ýiine barady. Onyng qúl­dar­ynyng birine qojayynyna ózining kelgendigin, ony kóruge, mýmkindik bolsa do­sy әri qonaghy bolghysy keletindigin jetkizudi súraydy. Solon qúlyna: «Ádette, adamdar dosty óz Otanynan tabady dep ait», - deydi. Biraq An­a­­qarys: «Solon qazir óz Otanynda, nege oghan dos tappasqa» - dep jauap qay­tarady. Onyng tapqyrlyghyna tang qalghan Solon ony ýiine kirgizip, eng ja­qyn­ dostarynyng biri etedi. Solonnyng arqasynda Anaqarys she­shendik ónerding qyr-syryn molynan mengeredi.

Shyndyghy sol, Ejelgi Grek jerinde sóileu mәneri, әdis-tәsil­de­rine arnalghan kóptegen teoriyalyq traktattardyng jazyluy arqasynda sayasat­ pen sot dauyndaghy sóileu mәdeniyeti, tórelik sóz (sudebnaya rechi) mey­lin­she­ biyik satygha kóterildi. Búl enbekter әli kýnge deyin óz manyzyn joyghan joq­ desek asyryp aitqan bolmaymyz. Mәselen, sóileu ónerine qa­t­ys­ty sóz qonymdylyghy men nanymdylyghy, oidyng ai­qyn­dylyghy, sóilener sózding jýieliligi, qúrylymy t. b. salalarynyng aluan-al­u­an mәsele­leri alghash ret sol tústaghy aituly ghúlamalardyng tóltuma en­bek­te­rinde kóteril­di. Olar óz traktattarynda sóz tyndarmandargha ún­ap,­ belgili bir maq­sat kózdeuge iykemdelui qajet dey otyryp, sózdi yqpaldy-әs­erli etu kýshin arttyratyn әdis-tәsilderdi qarastyrghan. Mәselen, De­­mosfen sózding týidektilik, ekpindilik ajaryn aiqyndap, aitylu she­­be­r­li­gin­ sahnalyq qimylgha deyin jetkizedi. Naqtylay ketsek, sonday tә­sil­der­­ding bi­ri - sol kezde akterler tragediyalyq qoyylymdarda ghana qol­da­ny­la­tyn­­ qol­ qimyly edi. Ol sol tús­ta­ghy Perikldin: «Sheshen sóilegende asqaq qa­l­­pyn­ ózgertpey, arakidik qana qol qimylyn jasau kerek» degen sózin jetil­dir­di. Sózdi ilandyru, shyn­dyq­qa kóz jetkizu qúraly retinde qa­ra­ghan,­ ma­nyzdy mәsele turaly tym әrtistene sóileudi talgham tómendigi dep ún­at­­pa­ghan­ Aristoteliding ózimen aitysqa shyqty. Olar kópirme qyzyl sózdiler men­ dau­ryqpalardy, lepirme, ózin ústay bilmey, orynsyz alasattanyp, oi­naq­shy­ghan­dardy júrt qashanda keleke etedi dep syna­dy. Sol siyaqty óz sóz­ining yqpaldylyghyn arttyruda qas-qabaq, qol, býtindey dene qoz­gha­lys­yn­yn­ mýmkindikterin orayly paydalanudy iygergen. Biraq asyra әsi­re­lik­ke­ úr­yn­baghan, ólshemin bilgen. Osynday jaghdayda ómir men qogham talap et­ken­dik­ten­ sheshendikke baulyp, ýiretetin belgili sheshender - Gorgiy men Isakrat­tar­ ózderining tilmarlyqty úshtaugha arnalghan әigili she­shen­dik mek­tep­te­rin ash­ty.

Sol kezendegi Afindegi talapqa say sot barysynda sot isine qatysushy әr­­bir adam óz mýddesin ózi qorghaugha tiyesili boldy. Yaghni, әrbir qún daulaytyn qú­­nyker ózi aiyptaushy retinde sóilep, al kýnәkar jaghy ózin aqtaushy, qor­ghau­­shy retinde shyghyp sóileuge mәjbýr boldy. Al olardyng isin tyndap, sa­rap­­qa sa­lyp, әdil qazylyq jasap, sheshim shygharar sot alqasynyn (gelieya) qú­­ramy kóp. (Mәselen, qylmystyq isterdi qarastyratyn Afindegi ókiletti sot­­ alqasy 501 adamnan túratyn). Sondyqtan aiyptalushy kýnәkar sotta óz­in­­ aqtap, ózining kýnәsizdyghyna júrtty moyyndatugha, olardyng nazar-yqy­la­syn­­ ózine audaru ýshin hәl-qadirinshe barynsha kýsh salyp baqqan. Aqtalar esh qisyn, dәleli joq bolsa da, qoldan keler bar amalyn qoldanghan. Mysaly, kýnәker óz bala­laryn sotqa әkelip, olargha sot alqasyna ayaushylyq ja­­sanyz dep aitqyzghan. Al soghysqa qatysqan, soghys ardageri bolsa, el qor­gha­­ghandaghy enbegin eletuge dene­sindegi alghan jaraqattaryn kórsetken. Eger aq­­yn bolsa, aqyndyq ónerin kór­se­tip, óleng oqyp, raqymshylyq jasatugha ty­rys­qan. Osynday orayda Platonnyn: «Mәsele aqiqatqa jetu emes, eng qa­je­ti - dәleldey bilu, ilandyru» deytini osyghan baylanysty aitylsa kerek.

Plutarh búl jaydy әdemi әspettep jazady: «Solon... qogham qayratkeri bo­­lyp, zang shygharumen ainalysyp jýrgen kezinde údayy Anaqaryspen birge bol­ypty. Anaqarys bolsa, onyng tirligine qarap, múnyng armany qylmys pen qi­ya­natty jazuly zang arqyly qorghamaq. Onysy órmekshining toryna úqsas se­bebi, zangha tap bolghan әlsizder men kedeyler tútylady da, әldiler men bay­lar tordy ýzip, qútylyp ketedi, - dep kýledi eken. Múnday pikirge Solon qar­sylyq bil­di­rip, adamdardyng kelisimge toqtaytynyn, ony búzudyng eki jaq­qa da tiyimsiz eke­nin aitady, ol zandy búzudan góri adal ómir sýruding tiy­imdi ekenine әrkimning kózi jetetinin týsindiredi. Alayda, isting nәtiyjesi So­lon ýmittengendey bol­ma­dy, kerisinshe, Anaqarystyng aitqany aiday kel­di» deydi Plutarh.

Anaqarys sonyna zamandastary au­yzdarynan tastamay aityp jýretin tilip týser otty sózderin qaldyrghan. Mә­selen, Afindik bireu onyng skif ekenin betine salyq qylypty. Sonda ol «Men­ ýshin elim qayghy, al sen bolsang eline qayghysyn» dep jauap beripti. «Tatymsyz kóp dostan, tabandy bir dos artyq» degen sózdi de sol kisi ai­t­qan.

Anaqarys kóptegen eldi aralap, olardyng tarihyn, salt-dәstýrin biluge qúsh­tarlyq tanytqan. Mәselen, Lidiya hanyna jazghan hatynda: «Men el­la­da­lyq­tar jerine altyn ýshin emes, jergilikti halyqtyng salt-sana, әdet-ghúr­pyn­ ýirenu ýshin keldim. Mening Skifiyagha búrynghymnan da jaqsyraq bolyp or­a­luymnyng ózi jetkilikti» - dep jazady. «Adam boyynda jaqsy әri ja­man­ nәrse degen ne?» - degen súraqqa ózi «Til» - dep jauap berui de odan kóp key­in­ ómir sýrgen әigili týrki aqyndary Balasaghúnnyng (HII gh.) «Sózdi tyi­masang bas­ keter, tilindi tyimasan, tis synar», Iýginekiyding (HII-HIII ghgh. ara­ly­ghy)­ «Adamgha ne kelse de tilinen keledi» deytin sózderimen ton­nyng ishki bau­yn­day ýndese, ýilese baylanysady. Múnday qanatty sózder Anaqarysta as­yp­ jyghylady.

559-jyly ózining ústazy, әri adal dosy Solon qaytys bolghannan keyin, An­aqarys óz Otanyna qaytady. Skifiyagha oralghannan keyin, óz halqynyng salt­-dәstýrinen jorta bas tartty degen kýdikke iligedi. Ol óz otandastaryn el­la­da­lyqtardyng jaqsy qasiyetterinen ýlgi alugha shaqyrady. Ol aghasynyng ogh­y­nan ang aulap jýrgen kezinde qaza bolady. Dangóy óler aldynda: «Aqyl me­ni Elladada saqtap edi, kóre almaushylyq meni Otanymda óltirdi» - de­gen­ eken.

Ásili, qaysy bir dәuirdi sóz etkende sol kezeng biyiginen zer salamyz. Búl býgingining sy­r­yn­­ terenirek tanyp-bilu ýshin qajet. Múny sonau baghzy zaman adamdary da týsin­gen.­ Siyseronnyn: «Ózing tughangha dey­ingi dýniyede ne bolghanyn bilmeseng ghúmyr boyy nәreste qalpynda qaldym dey­ ber» - dep oy týyi tegin emes. Endeshe keyingi úrpaqtyng ruhany da­mu­­yna qajettiligi esh kýmәn tughyzbasa da qazaq tilindegi eshqanday oqu bagh­dar­lama­la­rynda oryn berilmegen Anaqarystan da maghlú­mat­ bere ketu­ding esh artyqtyghy joq dep bildik.

ABAI.KZ