Býgingi tanda qazaq qoghamynda latyn alfaviytine ótu mәselesi qyzu talqylanyp jatyr. Óte dúrys! Múnday manyzdy da ózekti mәsele әriyne, osylaysha qoghamnyng týrli qatparlary tarapynan ondy-soldy talqylanugha tiyis. Osynyng nәtiyjesinde qazaq eli útymdy bir sheshimge keleri sózsiz.

Osy orayda pikir aitqan azamattardyng kópshiligi Qazaqstannyng kirillisadan latyngha kóshuining qajettiligin basa kórsetip jatyr. Az ghana adam osy kirillisada ainymay qalu jayynda uәj aituda. Olardyng búl ýshin aitar bir ghana sebebi bar. Ol - latyn әripterine ótken jaghdayda soghan deyin kirillisada jazylghan kitaptar, maqalalar, jurnaldar ne bolady? Keler úrpaq osylardaghy bay ruhaniy-mәdeny múradan kóz jazyp qalmay ma degen alandaushylyq.

Býgingi tanda qazaq qoghamynda latyn alfaviytine ótu mәselesi qyzu talqylanyp jatyr. Óte dúrys! Múnday manyzdy da ózekti mәsele әriyne, osylaysha qoghamnyng týrli qatparlary tarapynan ondy-soldy talqylanugha tiyis. Osynyng nәtiyjesinde qazaq eli útymdy bir sheshimge keleri sózsiz.

Osy orayda pikir aitqan azamattardyng kópshiligi Qazaqstannyng kirillisadan latyngha kóshuining qajettiligin basa kórsetip jatyr. Az ghana adam osy kirillisada ainymay qalu jayynda uәj aituda. Olardyng búl ýshin aitar bir ghana sebebi bar. Ol - latyn әripterine ótken jaghdayda soghan deyin kirillisada jazylghan kitaptar, maqalalar, jurnaldar ne bolady? Keler úrpaq osylardaghy bay ruhaniy-mәdeny múradan kóz jazyp qalmay ma degen alandaushylyq.

Bizding oiymyzsha, múnday alandaushylyq orynsyz. Keler úrpaq eshqashan kirillisamen jazylghan dýniyelerden kóz jazyp qalmaydy. Sebebi, Qazaqstanda orys tili әrqashan ekinshi til ornynda jýredi. Múnday tәjriybe basqa elderde barshylyq. Mәselen Aljir eli. Kezinde fransuzdardyng otary bolghan el. Otarlyq kezende halyqqa jappay fransuz tili ýiretilgen edi. Aljir 1962 jyly otarlyqtan qútylyp, tәuelsizdigin jariyalady. Sodan beri ótken 51 jylda fransuz tili úmytylghan joq. Qayta әli de bolsa fransuz tili mektepterde ýiretilude. Óitkeni fransuz tili әlemning alda kele jatqan mәdeny tilderdining biri. Sol til arqyly fransuz mәdeniyetining jetistikterinen Aljir halqy paydalanyp otyr. Sondyqtan býgingi tanda Aljirding halqy arab jәne fransuz tilderinde erkin sóileude. Múny ótken jeltoqsan aiynda Parijde kezdesken bir fransuz oqymystysynan súrap bildim. Aljir halqynda bizdi qyzyqtyrghany olarda fransuz tilin biletin, biraq ana tili - arabshany bilmeytin bir de bir Aljirlikting joq ekeni. Barlyghy eki tildi tolyq mengergen. Qúday taghala bizge de osynday baqytty jazsa eken.

Sol sekildi orys tili de әlemning alda kele jatqan mәdeny tilderinen biri. Qazaq halqy búl tildi eshqashan úmytpauy kerek. Tipti Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ýsh túghyrly til sayasatynda naqty ortagha salynghanday, qazaq, orys tilderine qosa aghylshyn tilin de halqymyz tolyq mengeruge tiyis.

Al, orys tilin bilgen qazaqtardyng orys tilining tól әlipbii kirillisamen jazylghan qazaqsha kitaptardy qinalmay oqy beretini anyq. Sondyqtan latyngha ótsek, úrpaqtarymyz kirillisadaghy ruhany qaznalardy qalay oqidy dep alandaugha negiz joq. Tipti latyngha ótkennen keyin búryn kirillisamen jazylghan enbekterdi latyngha kóshiruge de qajet joq. Olardy qazaq jәne orys tilderin bilgen kez kelgen adam erkin oqy beredi.

Al, latyngha kóshu qazaqqa ne ýshin qajet degen súraqqa keler bolsaq:

Birinshiden, qazaq halqy slavyan tekti halyq emes, olay bolsa, slavyan tekti halyqtar ghana qoldanatyn әlipbiydi qoldanu ynghaysyz. Sondyqtan tәuelsiz Qazaq eli Kenes Odaghy kezinde qazaq halqynyng yqtiyarynsyz tanylghan bógde halyqtyng әlipbiynen arylatyn kezi keldi.

Býgingi tanda kirillisa әripterin әlemde on eki el qoldanady: Olardyng segizi slavyan tekti halyqtar. Atap aitqanda Belorussiya, Bosniya,  Bolgariya, Makedoniya, Chernogoriya, Rossiya, Serbiya jәne Ukraina. Slavyan tekti bolmaghan tórt el de osy әripterdi qoldanady. Olar Kazaqstannan basqa, Kyrghyzstan, Mongholiya jәne Tәjikstan. Al osy tórteuding ishinde Mongholiya men Tәjikstan sol kirillisagha qosa ózderining tól әlipbiyleri monghol jәne arab jazularyn da birge paydalanuda. Sonda әlemde alfavit mәselesinde kirillisagha kiriptar bolyp otyrghan eki-aq el bolyp otyr: Qazaqstan men Qyrghyzstan.

Qazaqtar men qyrghyzdar týrki-músylman halyqtar tobyna jatady. Sondyqtan olar búryn, yaghny Kenes Odaghyna bodan bolmastan aldyn, týrki-músylman halyqtary qoldanghan arab әlipbiyin ústanatyn. Kenes Odaghy ydyraghannan keyin, onyng qúramyndaghy týrki-músylman halyqtardan Ázirbayjan, Ózbekstan men Týrkimenstan tәuelsizdik alghannan keyin kóp uaqyt ótkizbesten slavyan halyqtaryna tәn әlipbiyden bas tartyp, býgingi tanda týrki-músylman halyqtar qoldanyp otyrghan latyn әlipbiyine kóshti. Mine, sondyqtan Qazaqstannyn da latyngha kóshetin uaqty keldi.

Biraq Qazaqstannyng kirillisany tastap latyngha kóshui kórshisi Reseymen dostyq baylanystarynan bas tartuy maghynasyna kelmeuge tiyis. Óitkeni ol Qazaqstannyng ishki últtyq mәdeny mәselesi. Ol mәselening kórshi eldermen qatnastargha qatysy joq. Resey Qazaqstannyng kórshisi, eki elding dostyq negizdegi baylanystary eki elding paydasyna ekeni anyq. Sondyqtan Qazaqstannyng latyn әlipbiyine ótui Reseymen dostyq baylanystardy jalghastyrugha kedergi emes.

Ekinshiden, qazaq halqy latyngha kóshu arqyly býgingi ýstem mәdeniyetterding kishi mәdeniyetterdi ajdahaday jútyp jatqan jahandanu dәuirinde ózining últtyq mәdeniyetin, tilin saqtaugha septigin tiygizedi. Óitkeni qazaqtar latyngha kóshu arqyly ózine tuysqan әzirbayjan, ózbek, týrik, týrkimen siyaqty eldermen bir әlipby jýiesine ótken bolady. Sóitip, tuysqan elder bir-birine selbesip jahandanu dәuirining mәdeny qauip qaterlerine qarsy birge taban tirey alady.

Ýshinshiden, latyn әripteri býgingi tanda tehnologiya men komputerge eng ynghayly әrip jýiesi. Búdan da útarymyz kóp.

Latyngha kóshu sheshimi alynghan jaghdayda bayqaytyn manyzdy mәsele - qay jýiede kóshu mәselesi. Múnda jalpy aitqanda ýsh jýie aityluda:

Bireuler aghylshyn tilindegi núsqasyna sol kýiinde óteyik, ekinshi bireuler týrik tilining tolyqtyrylghan núsqasyn alayyq, al ýshinshi bireuler bolsa, latynda qazaq tilinde joq dybystargha jana tanba tabayyq nemese sol dybystardy qos әriptermen beyneleyik deydi.

Óz oiymdy aitar bolsam, aghylshyn tilindegi núsqa qazaqqa mýlde kelmeydi. Jana әrip nemese qos әrip paydalanudan qazaq halqy ne útady? Sondyqtan Týrkiyanyng 90 jylgha tayau uaqyttan beri qoldanyp kele jatqan jýiesining ghalymdar tarapynan tolyqtyrylghan 34 әriptik jýiesin paydalanghany dúrys. Hәm búl әripterdi býkil Týrki dýniyesi paydalanatyn bolsa, sonda 200 millionnan astam týrki dýniyesi arasynda týsinistik te, yntymaqtastyq ta nyghayar edi. Sóitip, qazaq halqy bir oqpen eki qoyan atyp әri býgingi zamanauiyeng ýzdik әlipby jýiesine ótken bolady jәne tuysqan halyqtarmen yntymaqtastyghy kýsheye týsedi. «Bólingendi bóri jeydi» degen qaghida әsirese býgingi jahandanu dәuirinde eskeretin qaghida bolyp otyr.

Latyn әripterine kóshken uaqytta onyng iske asuynda kóp qiynshylyq bolady deuge negiz joq. Óitkeni býgingi tanda әsirese jastar aghylshyn tilin de bilgendiktin erten-aq latyngha kóshkenning ózinde qinalmay oqy da, jaza da biledi. Tipti býgingi tanda ghalamtorda, Qazaqstan latyngha kóshu jayynda sheshim qabyldamaghannyng ózinde, olar latyn әripterimen qazaqsha jazyp ta jatyr. Qiynshylyq belgili jastyn, atap aitqanda 40-tyng ýstindegi, aghylshyn tilin mýlde bilmeytin azamattarda boluy mýmkin. Olar latyn әripterin bir-eki kýnde oqy alatyn bolsa da, birneshe ay sol әripterde jazuda qinalary anyq. Biraq negizinde onnan solgha qaray jazylatyn arab әripterine qaraghanda, kirillisa men latyn әripterining jýiesi bir. Tek birqatar әripterining beynesinde  ózgerister bar. Mysalgha aitar bolsaq, 2014 jyldyng basynan latyngha kóshudi qabyldaghan Qazaqstanda bir jyl eki әrip jýiesi qatar qoldanylyp, 2015 jyldan bastap tolyq latyn әripteri jýiesine ótuine bolady. Yaghni, bir jylda býkil Qazaqstan azamattarynyng latyngha ýirenip ketuine bolady.

Sonymen, sózimizdi qorytar bolsaq, latyn әripterine kóshu tәuelsizdigine 22 jyldan astam uaqyt ótken jәne halyqaralyq qauymdastyqta bedeldi oryngha ie bolghan Qazaqstannyng ruhany saladaghy tәuelsizdigin aighaqtaytyn shara bolyp tabylady. Ol sonymen qatar, әlemning tehnologiyada ýzdik damyghan elderi jәne tuysqan týrki halyqtarymen etene aralasuyna mol mýmkindik beredi. Onyng ýstine búl shara Qazaqstannyng býgingi damu ýrdisining ruhany saladaghy jalghasy bolyp tabylady. Sonday-aq ol tәuelsizdikti, әsirese mәdeny saladaghy tәuelsizdikti bekemdey týsedi. Sondyqtan Qazaqstan latyngha neghúrlym tezirek kóshse, soghyrlym útymdy bolmaq.

Ábdiuaqap Qara,

Tarih ghylymynyng doktory,

Mimar Sinan kórkem óner uniyversiytetining professory

Abai.kz