Kýlli Týrki júrtynyng ata mekeni, tabighaty men tarihy tanghajayyp alyp aimaq -  Altaydyng taghdyry kimdi bolmasyn tolghandyrmay qoymaydy. Ásirese Altaydyng kýngeyi men teriskeyin jaylaghan qazaqtyng búl mәselede aitary  kóp. Senator, ghalym aghamyz Ádil Ahmetovtyng sózine sýiensek: «Altay kýlli Týrkining shyqqan jeri, ata mekeni. Kýlli adamzattyng altyn besigi».  Ókinishtisi sol Altaydyng tórt búryshy tórt elge qarap «tórteui týgel» bolmay túr.  Qytaygha qaraghan betinde qart Altaydyng kóz janarynday qos kóli  - Ýlingir men Qanasy jatyr. Taram-taram bolyp qúlap aqqan jeti ózeni  hansu halqynyng kepken kenezesin jibitip qazaq jerine jetpey qaluda.  Ertiske qúyatyn ózenderding basyna salghan ken oryndarynan aqqan uly qaldyqtargha ie bola almay, qytay jaghy byltyr  «qoymany búzyp ketti» dep, Ertisting biz jaqtaghy saghasyn umen ulady.

Qazir Qytaydyng Altay aimaghynyng 50 payyz halqy - qazaqtar. 300 myngha jaqyn qazaq sonda ómir sýrude. 20 jyldan beri shaqyrghan Tәuelsiz Qazaq eline bet búryp, birjola qonys audarugha bireuining shamasy kelip,  bireuining shamasy keler emes.  Qaysybirining shamasy kelsede alyp Altayyn qiyp kete almauda. Altyn bosaghasyn, ata-baba júrtyn tastap ketudi ar kóredi, namystanady.  Tiri bolsa,  Altayda tentirep, ólse qúshaghynda jatudy maqsat etinder de bar.  Kim bilsin, ekonomikasy men sayasaty toqyray bastaghan Qytaydyng basyna  kýn tua qalsa, ol qayran elge de bir mýmkindik bolar

Kýlli Týrki júrtynyng ata mekeni, tabighaty men tarihy tanghajayyp alyp aimaq -  Altaydyng taghdyry kimdi bolmasyn tolghandyrmay qoymaydy. Ásirese Altaydyng kýngeyi men teriskeyin jaylaghan qazaqtyng búl mәselede aitary  kóp. Senator, ghalym aghamyz Ádil Ahmetovtyng sózine sýiensek: «Altay kýlli Týrkining shyqqan jeri, ata mekeni. Kýlli adamzattyng altyn besigi».  Ókinishtisi sol Altaydyng tórt búryshy tórt elge qarap «tórteui týgel» bolmay túr.  Qytaygha qaraghan betinde qart Altaydyng kóz janarynday qos kóli  - Ýlingir men Qanasy jatyr. Taram-taram bolyp qúlap aqqan jeti ózeni  hansu halqynyng kepken kenezesin jibitip qazaq jerine jetpey qaluda.  Ertiske qúyatyn ózenderding basyna salghan ken oryndarynan aqqan uly qaldyqtargha ie bola almay, qytay jaghy byltyr  «qoymany búzyp ketti» dep, Ertisting biz jaqtaghy saghasyn umen ulady.

Qazir Qytaydyng Altay aimaghynyng 50 payyz halqy - qazaqtar. 300 myngha jaqyn qazaq sonda ómir sýrude. 20 jyldan beri shaqyrghan Tәuelsiz Qazaq eline bet búryp, birjola qonys audarugha bireuining shamasy kelip,  bireuining shamasy keler emes.  Qaysybirining shamasy kelsede alyp Altayyn qiyp kete almauda. Altyn bosaghasyn, ata-baba júrtyn tastap ketudi ar kóredi, namystanady.  Tiri bolsa,  Altayda tentirep, ólse qúshaghynda jatudy maqsat etinder de bar.  Kim bilsin, ekonomikasy men sayasaty toqyray bastaghan Qytaydyng basyna  kýn tua qalsa, ol qayran elge de bir mýmkindik bolar

Al teristik Altayda altaylar men telengitter jatyr Altay respublikasy bolyp. Ókinishitisi osy «Altay» degen últtyn  kereyler men naymandar ekenin bireu bilse, bireu bilmeydi.  Altaylar islam dini jetpey qalghan qazaqtar bolatyn. Stalin osy ózgeshelikti myqty paydalanyp, altay últyn qoldan jasap, qaryghy ashylmaghan halyqty ekige bóldi,  tura Enesey qyrghyzdary (hakastar) men Ystyq kól qyrghyzdary siyaqty etip.  Altaylardyng tili 80 payyz kóne  qazaqsha, 10 payyzday múnghúl dialektisi bar, 10 payyz orys tilining qospasy bayqalady. Altaylar kóne týrkilerding  Tәnirlik úghymynan ainymaghan júrt. Dýniyetanymy bayaghy Altay  qazaqtarymen birdey. Tipti muzyka aspaptary men túrmys salttaryna deyin Altay qazaqtaryna úqsas, tek din jetpey qalghan.  Al Telengitter - bizding tólengitter, yaghny Shynghyshan úrpaqtarynyn  qasyndaghy atalyqtar, jauyngerler bolatyn.

Altay Respublikasynyng  30 payyzy, yaghny 70 myndayy altaylar. Olardyng bir bólegi ózderin Teleuit, Shor últymyz dep atap jýr. Mine, búl últty bólshekteuding oryssha ýlgisi. Araqty atasynyng asynday ishudi ýiretken orystar aqyry altaylardyng últtyq sapasyna da osynday týrli joldarmen әser etti. Jan sany óspey, dýniyeden beyhabar, araqkesh últtqa ainala bastady.   Preziydenti de orys - Berdnikov Aleksandr degen bireu.  Jolynyz týsip Tauly Altay qalasyna baryp,  tanysa qalsanyz  altaylar ózderin «Últym - Altay, ruym Kerey nemese Nayman, tipti Merkit» - dep aitady. Osydan 20 neshe jyl búryn Qazaqstan shekarasynda últy «kerey» bop jazylghan qazaqtardy kórip qazaq shekarashylary olardan últyn qaytadan jazyp әkeludi talap etipti, mine búl orystardyng taghy bir ailasy bolsa kerek.  Qayran anqau júrtym mәz bop jýrgende bireuler olardy syrtynan saudagha salyp jatypty.  Songhy 5-6 jyldan beri altaylar últtyq mýddeni myqtap kótere bastady, tipti Týrki halyqtarymen qarym-qatynastaryn kýsheytip, ruhany serpiliske bet aldy. Endi olargha Týrki júrty arqa tirer tiregi bolyp kórinude.

Al Múnghúl Altayy Qara kóz qazaqtarymyzdyng qolynda. Kәzirshe basqa Altay jerlerine qaraghanda eli orynsha, jeri búrynghysha. Beybit. Endi súraq tuady:  biz, qazaqtar, sol dini basqa bolghanymen dili bir, tegi bir  qazaqtar ýshin ne istep jýrmiz? Týkte. Tipti anau Qytaydaghy qazaqtardyng mektepteri jabylyp jatqanyn esty túra «mynq» etuge jaramadyq. Qytaydaghy qazaqtar - jetim qazaqtar boldy da, altaylar ógey balalar boldy.

Meninshe, býgingi  mәngýrttengen qazaqtargha tek ghana aqsha kerek. Ataq kerek. Úrpaqtyng bolashaghy men babalardyng amanaty olardyng oiyna kirip shyghar emes.  Memlekettik biylikte de halyq sanasyna silkinis jasaytynday tәrbie jýrgizilip jatqan joq. Sondyqtan býgingi ishkenge mәz, jegenge toq qazaqtardyng tarapynan altaylyq «beysharalargha» qaydan kómek bolsyn?

Masondardyng mayda sayasatyna qylqynghan biylik últtyq mýdde turaly aitsang tek bas iyzeydi de buynyp qalady.  Auylda otyryp, ýy salugha jer taba almay jýrgen beyshara qazaqtar -  osy bizding qazaqtar. Bәlkim, Qazaqstan sol altaylyq qazaqtardan kómek kýtip jýrgende bolu mýmkin.  IYә, olar ayamay kómektesti. Qazaqstan tәuelsizdik  alghanda Múnghúl Altayy jýz myndaghan erikti «jauyngerlerin» jiberip últtyng sany men sapasyna ýles qosty, namysyn oyatyp, jýrekterin jibitti. Al qazirgi qytay territoriyasyndaghy  qazaqtar tipti 1960-1962 jyldardyng ózinde neshe jýz myndaghan adamyn jiberip, hal ýstinde jatqan qazaqtyng jýregine jan bitirdi. Keshe ghana tәuelsizdikten keyin kelgen  Altay qazaqtary qújynaghan qújattar men tausylmaytyn kedergilerge qaramay Qazaqstan ýshin jan keshtilikpen júmys jasady. Tipti sol shetten kelgen qazaqtar myna kedergisi men kesapaty kóp qoghamda túraqtap túru ýshin әli kýresip jatyr.  Ketken orystyng ornyn toltyryp, qashqan nemisting kýrkesine ie boldy. Biraq olargha jer tiymedi.  Nege?  5 qazaq jer alyp, myng qazaq dalada qalady?  Nege 5 qazaq ýy alyp,  myng qazaq pәter jaldaydy? Ol kimge kerek? Mýmkin qoly auzyna jepegen qazaq sayasatpen alyspaydy dep oilaytyn bolar jogharydaghylar. Onda qateleskeni, tura solay oilaghandardyng túqymy bolashaqta Qazaqstanda taban tirep túra almaytyn bolady. Endeshe úly Alash iydeyasy qayta kóterilu kerek. Ol: «Jer, Jer jәne Jer». Múny Álihan Bókeyhan atamyz aitqan bolatyn.

Endi bastapqy sózimizge oralayyq. Altay kimge qalu kerek?  Altay úly týrkilerding bizge qaldyrghan syiy bolatyn, amanaty bolatyn. Ony Kýltegin babamyz tasqa qashap jazyp ketkenin bәrimiz bilemiz. Endeshe, Altay tek ghana bizdiki bolugha tiyisti.   Ol ýshin últtyq әleumettik jaghdaydy sóz jýzinde emes,  is jýzinde oryndaugha kóshken abyzal. Tek aqsha men ataqty maqsat etken jabayy ekonomikalyq sayasattan góri naqty qogham men elge say әleumettik ekonomikagha bet búruymyz kerek.  Áleumetting әleueti kóterilse, anau qara kózderimizge de kómektesuge mýmkindik bolar edi. Al mýmkindigi bola túra tym bolmasa sóz jýzinde qoldap, senim men medet beretin qazaq elining biyligi moralidik jaqtan shirigen, túlghalyq jaqtan túralaghan.  Olar, yaghny biyliktegilerding birazy  anau 40-45 jyldardyng jetimderi.  Al olardyng ornyn basatyn bizding mindetimiz óte auyr. Búl mindet bizdi úly Altaydy saqtap qalugha jeteleydi.  Zaman osylay damy berse, orys azayady, azady.  Qytay ózin-ózi jep, qaqyraydy. Biz sol kezde Altaygha kómektesuge dayyn boluymyz kerek.

Úzaq bolashaqtyq sayasat úrpaq qamymen sәikesui kerek, aghayyn! Bizding qazaq ghana emes, kýlli týrki júrty Altaygha qaryzdar. Ol bizding Altay әri solay bolugha tiyisti. Mýmkin bizding qolymyzdan ne keler dep oilarsyzdar. Alla qalasa, bәri keledi.    Alystaghy aghayyndarymyzdy, meyli olar Islam dininde bolsyn, bolmasyn, qoltyghynan demep,  jýrekterine shuaq beruimiz kerek.  Býginimizge mәz bolghannan góri ertenimiz ýshin oilanghanymyz abyzal.  Tek niyet taza, jýrek ornynda bolsa, bәri de onalady!  Úly halyqta úly múrat bolady! Osyny úmytpayyq.

Abai.kz