Elimizding shyghysynda ornalasqan Óskemen (Usti-Kamenogorsk) qalasyn bir tilde jazu jәne aitu qashan is jýzine asar eken dep oilaymyz keyde. Sonau 2007  jyldyng 21 mausymynda eks-preziydent N.Nazarbaev orysshasy Semipalatinsk dep atalatyn, qazirgi Abay atamyzdyng atyndaghy oblys ortalyghy - Semey qalasyn, tek qana memlekettik tilde ataugha jarlyq shygharyp, últtyq mәrtebemizdi bir kótergen edi.

Áriyne, ol kezde Óskemenning kópshilik bóligi slavyan túrghyndary bolatyn. Qazirgi kýnderi qazaqtardyng kórsetkishi elu payyzgha jaqyndady. Búryndary, osy qaladaghy avtobus, tramvaygha otyrghanda kópshilikting ishinen bir-eki qazaqty ghana kóretinbiz. Qazir, jaghday mýlde basqasha. Sonday-aq, qaladaghy salalyq jýiede  júmys jasaytyndardyng kóbi qazaqtar jәne osylardy basqaryp otyrghandar da óz últymyzdyng ókilderi. Sondyqtan, aldaghy kezende Óskemen qalasynyng atauyn tek qana memlekettik tilde jazugha, aitugha biylikting pәrmeni kerek-aq. Búghan ózge últ ókilderi qarsy bolmas dep oilaymyz jәne búl qazaq eli bolghan son, solay boluy da qajet degen pikirdemiz. Sonymen qatar, Shyghys Qazaqstandy - Altyn altay ólkesi, Batys Qazaqstandy - Aq jayyq ólkesi dep ataudy da eskere jýrse eken deymiz (Reti kelgende, orystyng oblys sózining ornyna, aymaq, ónir, ólke sózderin paydalansa qúba-qúp bolary edi).

Shuchinsk turaly

Áyelimning eli soltýstik ónirden bolghan son, Esilde jәne Burabayda jii bolyp túramyz. Barghan sayyn, Burabaydyng samyrsyndy toghayyn aralau kóniline quanysh  úyalatady. Han bolghan Abylay babamyzdyng qonys etken, biylik jýrgizgen reziydensiyasynyng orynyn kóru bir ghaniybet. Degenmen, osy aradaghy audan ortalyghy bolyp sanalatyn Shuchinsk qalashyghynyng atauyn da qazaqshalaytyn uaqyt әlde qashan keldi. Burabay, elimizdegi eng әsem demalys kurorty bolghan son, osy eldimekenge әlemning әr týkpirinen keletin demalushylar, turistter jyl sayyn kóbeyip keledi. Mysaly, búl qalany: Abylay han nemese, tipti, Oqjetpes qalasy dep atasa da artyq bolmas edi.

Úighyr audany jóninde

Áriyne, búl últ ókilderine eshqanday jamandyghymyz joq. Qayta, búlardyng úiymshyldyghyna, enbekqorlyghyna, óz dәstýri men óz tilinde jýretindigine qyzygha qaraymyz. Degenmen, keyingi statistikalyq sanaqty qaraghanda, osy últ ókilderining sany da ósip kele jatqandyghyn kórsetedi. Bizding aitarymyz, aghayyn, bauyr el desekte, elimizding aldaghy kezenderin oilauymyz kerek. Búlardyng demografiyalyq dýmpui qazaqtargha qaraghanda, әlde qayda joghary. Aldaghy on, on bes jyldan son, búl últ ókilderining sany milliongha jetui mýmkin. Sonday-aq, búlardyng kóbi ózderining últtyq mektepterinde oqidy. Áriyne, sandary ósip, últtyq mektepterinde bilim alularyna esh shataghymyz joq. Biraq, elimizde kóptegen últ ókilderi bolghandyqtan, osy últ ókilining atyndaghy audannyng atyn ózgertse dúrys bolar edi. Osy aumaqtaghy qazaqtardyng sózimen Qara dala, ne bolmasa, Sharyn (Últtyq park ) atauymen ataghanda. Sonymen qatar, búl últ ókilderi (tatarlar da), qazirgi kýnderi qazaq bolyp jazylyp, elimizdegi әr salagha kirip, júmys jasap jatqanyn bilemiz. Áriyne, oghan eshqanday shataghymyz joq. Olarda, qazaqtar sekildi teng qúqyly. Degenmen, әsirese, biylik jýiesine jәne qorghanys salasyna saq boluymyz kerek. Osy jýielerge búl últtardy jiberip almauymyz kerek-aq,  sekildi. Ony qantar oqighasy dәleldedi emes pe!

Qos qogham jóninde

Taghy bir aitarymyz, bizding elimizde qalyptasqan eki tildi qogham bar. Qazaq jәne orys tildi qogham. Osyny bir tildi qoghamgha (qazaq tildi) ainaldyrghanda jón bolar deymiz. Bizding ontýstik jәne batys oblystary, sonday-aq, ózim ósken Abay oblysy qazaq tildi ólkege jatady. Soltýstik oblystar orys tildi bolyp keledi. Kezinde, úzaq jyldar soltýstikte әkimshilikte júmys istegenimde, ol jaqtyng túrghyndary qazaq tilin jolatpaugha tyrysatyn. Qazir de, jyl sayyn baryp-kelip jýrgende, ózgergen eshteneni kórmeysin. Bayaghy jartas, sol jartas. Eldimekenderding toqsan payyzdan astamy orys tilindegi ataular. Biylik osy oblystardyng әkimderine әr jyl sayyn kem degende on, on bes payyzyn qazaqshalaudy jýktegende, qalay bolar edi? Eldimekenderding kóne atauyn qalpyna keltiru, tipti, joq bolsa janadan ataghany jón-aq.  Bizding tәuelsizdigimizge otyz jyldan asty. El túrghyndarynyng әleumettik jaghyn jaqsartu, ekonomikany kóteru, investisiya tartu, ol da kerek! Degenmen, rúhany jaghymyzdy júpyny kýiinde qaldyrmay, qatar alyp jýrudi, elimizding kópshilik bóligi qoldaghan biyligimizge aitar kókey testi ýmitimiz.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz