Jas jazushy Qanat Ábilqayyrdyng «Aghyraptaghy aty joq adam» romanyn keshegi demalysta tapjylmastan oqyp shyqtym. Jazyp jatqan júmystarym da, ýy tirligi de jayyna qaldy...

It ómirding azabyn tartyp, ólmeshining kýnin kórip, óz elinde ógeyding kýnin keship, kim kóringenning jertólesin, jaman lashyqtaryn jaldap, kiriptar bolyp, sayda sany, qúmda izi joq, baspanasyz jýrgen qanshama adamnyng taghdyryn bir-aq kýnde tas-talqan etken qandy oqighany arqau etken romandy bey-jay oqu mýmkin emes. Qalany qazaqylandyrugha niyet etken shahar basshysynyng auyz eki kelisimine senip, qolda bar zattarmen qalqityp, jantalasa ýy túrghyzyp jatqan qarapayym adamdardyng keler kýnnen kýtken ýmitteri zor edi.

«Boyaq qas apanyng «óz ýiing be, joq, әlde, pәter jaldap túrasyng ba?» degen tosyn súraghy jarqabaqtaghy eski ýidi eske týsirdi. Ol bir baqytty kýnder edi ghoy, shirkin! Ol kezde bizding otbasy ýzdiksiz kóshpeli kýn keship, pәterden pәter tozdyryp jýrushi edi. Sóitip jýrsek te, tórt qúbylamyz týgel, kónilimiz toq edi». (24-bet).

Iya, shynymen de Qazaq Eli KSRO qúrsauynan bosap shyghyp, Tәuelsizdik alghan jyldary qarapayym qazaqtardyng bәri de erekshe masattanyp, erkindikting eyforiyasyna elitip, memleket keleshegining kemel bolaryna shýbәsiz senetin edi-au, shirkin!

Romandy oqyp otyryp, júpyny bolghanymen, ózderi ýshin júmaqqa bergisiz baspanalaryn qorghau ýshin bastaryn qaterge tigip, әdiletsizdikke tap bolghan adamdardyng jan aighayyn óz qúlaghymmen estip, óz kózimmen kórgendey boldym. Kónilimdi oiran-topan qylghan alapat sezimning әserimen birden kompiuterime otyrdym...

1). Ádette roman desek, múqabasy qatty, kólemi kirpishtey kitaptar kóz aldymyzgha keledi ghoy. Al az sózge kóp maghyna sighyzghan, bas-ayaghy jyp-jinaqy, aitar oiy aiqyn, battastyra jaqqan boyauy joq, Qanat inimizding qalaqtay romany aqyn Júmeken aghamyz aitqanday «jenildigi mamyqtay, auyrlyghy tabyttay» dýnie eken.

2). Búryn biz oqyp jýrgen romandarda tisqaqqan, әkki jazushylar aldymen oqigha bolatyn jerding tabighatyn, roman keyipkerlerining týr-túlghasyn sipattap, sosyn týrli әreket, is qimyl ýstinde olardyng minez-qúlqyn ashyp kórsetushi edi.

Al búl romannyng basty ereksheligi - avtor eshteneni sylap-sipap, bipazdap jatpay, birden: «Abaqtydan shygha sala alyp-úshyp Mynqystaq vokzalyna jettim» dep bastaydy da, oqyrmandy izine erte jóneledi. Bas keyipkerding jas shamasyn, syrt-kelbetin, minez-qúlqyn da tәptishtey surettep, sóz shyghyndap jatpaydy. Biraq onyng qanday adam ekenin jol ýstinde tanysqan jolaushylarmen aradaghy qysqa-qysqa dialogtarynan óziniz-aq payymday alasyz. Mysaly, kórshiles vagondaghy Áliya degen basy bos kelinshekpen tanysqan kezdegi әngimege zer salayyqshy:

« - Meni qanshagha keldi dep oilaysyz?

- Qyryqtyng mol ishinde shygharsyz?-dedi ol.

- «Erding jasy elu» , eluge keldim,-dedim men.

- Qoyynyzshy. Jap-jassyz. Biraq...Kóziniz kópti kórgeninizdi aityp túr.

- Qaljyndap túrmyn,-dedim qulanyp.- Erte qartayghanym bolmasa, sizden eki jasqa kishi ekenmin. 1986 jyly tughanmyn.

-86,-dedi tandana,- Tak. Otyz altydasyz ba?

Mýlde otyz altygha kelgen adamgha úqsamaysyz

-Kәri kórinesiz deniz...

Ókpelegen adam qúsap, qabaghymdy shytyp qataya qaldym.

- Eng azy qyryq bes jas berer edim,-dedi saparlasym taydyryp әketken janaryn kózime qadap». (17-bet)

« - Kishkentay bala siyaqtysyz! Ótirik aitsanyz, betiniz qantalap, qyp-qyzyl bolyp ketedi eken!

- Qyzarghan joqpyn.

- Qyzardynyz! Tipti úyalghannan kózime tike qaray almaysyz!

Betimning oty duyldap, shynynda da qyp-qyzyl bop ketsem kerek. Áliya iyghymnan jәne bir mәrte dýnk etkizip ózimsine úrdy» (32-bet).

Qasyn boyaghan, egde jastaghy, kupeles apaymen diaologqa qúlaq týreyikshi: « - Álgi uyzday súlu qyz degening mynau ma?-dedi apay ózining bas barmaghyn kórsetip.

- IYә, osy...

- Qúday-au, kózing soqyr neghylghan adamsyn? Mynau basyna shay qaynatatyn kekse qatyn ghoy.

- Men de jas jigit emespin.,-dedim apaygha.

- Sen jas emes shygharsyn. Biraq bayqaymyn! Mýlde jar tósegin kórmegen adamsyn...

- Mening ýilenbegenimdi qaydan bile qoydynyz?

- Áyel zatyna әiel dep qaramaghan jansyng ghoy. Kýnim-au, aqylyng bolsa, myna qatyngha arbalyp qalma...

- Ol meni emes, men ony arbay almay jýrmin,-dep kýldim.

- Oi, aqymaq dese... Múnsha adam tanymastay kór soqyr bolarmysyn. Uysyna bir týsseng kórersin...

- Qasynyzgha birer minutqa kelgen qyzdy qaytyp tany qoydynyz. Tipti sóilesken de joqsyz.

- Tanymaghanda nesi qaldy? Bir ret emes, birneshe ret esik kórgen qatyn ghoy.» (93-bet)

3) Biz oqyghan dәstýrli romandardyng keyipkerleri jaghymdy jәne jaghymsyz bolyp ekige bólinetin. Jaghymdy keyipkerleri aqyldy, kórikti, symbatty, bilimdi, enbekqor, shynshyl, әdiletsizdikke tózbeytin, jýrgen ortasynda syily jandar edi. Bir sózben aitqanda, sózi de, ózi de týzu bas keyipkerdi jastar men jasóspirimderge ýlgi-ónege retinde úyalmay úsynugha bolatyn.

Al myna zamanauy romannyng bas keyipkeri - shiyryp shylym shegetin, karta oinaudyng qas sheberi, sonymen qosa, jyp etkizip, úrlyq jasay qoygha da qoly epsekti, 14 jyl boyy temir tordyng arjaghynda otyrghan jigit eken.

Aty joq basty keyipkerding ózi týgili, әkesin de, anasyn da, sýigen qyzyn da, inisin de kýnәdan pәk perishte deuge auyz barmaydy. Kәdimgi pende tirlikte irili-úsaqty qatelikter jiberip, sýrinip-qabynyp ómir sýrip jýrgen qarapayym adamdar. Biraq olardy jek kórip, jaghymsyz keyipkerler sapyna qosa da almaysyz. Sózim jalang bolmas ýshin taghy da romannan ýzindiler keltire keteyin:

«...Ol kezde ay sayyn eki jýz tengege jol jýru biyletin satyp alatynbyz. Anyqtamagha sureti japsyrylyp, shetine mektepting móri basylatyn. Biz inim ekeumizge bir biylet qana satyp alushy edik. Satyp alghan biyletti qaq ortasynan bólip, kishkene bloknot japsarynyng búryshyna sýngitip jiberetinbiz. Sosyn japsardyng qalghan jartysyna anyqtamanyng suret pen móri bar túsyn býktep tygha salamyz. Óstip bir biylet ekeu bolady. Konduktorlar anyqtama men jol biyletin eki bólek kórsetkisi kelmeytin erinshek balalarday kórip, bizding ailamyzgha mәn bermeydi. Biyletten ýnemdegen az aqsha inim ekeumizdi shala bayytady. Birer kýn on tengelik balmúzdaq jep, bir jasap qalushy edik.» (33-bet).

«Ákem ýide bolghanda bazar jaghalap, qydyryp qaytatynbyz. Ákem keptirilgen jemis satatyn dýngirshekting aldynda túra qalyp, baghasyn súraydy. Sol sәtti paydalanyp, Eldes ekeumiz bir-bir uys jemisti qaltana sýngitip ýlgeremiz. Ákem denesimen bizdi kólegeylep, birining dәmin tatyp kóredi. Sóitedi de, «Tym suhoy eken » dep algha ozady.

... Bazardan shyqqan kezde qaltamyz alma, órik, keptirilgen jemis siyaqty jeuge jaraytyn azyqqa toly bolady. Ár salattan bir dәm tatyp jýrip,qarnymyzgha da el qonyp qalatyn. Ýige kelgen song sheshem oljamyzdy aldymyzgha qoyyp, dastarqandy jaynatyp jiberetin. (59-60 better.)

«...Úra-ýiimizding aldynda dobalday temir tarazy túratyn. Ákem auyldan kelgen sharuanyng kartobyn qabyldar kezde tarazynyng jaqtauyna alaqanday magnitti japsyra qoyady. Ol magnit tarazy tilin keri tartyp, kartoptyng kelisin kem ólshep beredi. Al satyp alushy kelse, magnitti sheshe qoyyp, tarazynyng bir shetin bayqatpay ayaqtyng úshymen basyp túratyn. Óstip tauardyng salmaghyn kóbeytedi. Eki ortadan tapqan payda – otbasymyzdyng yryzdyghy» (89-bet).

«...Týnde shudan shoshyp oyandym.

- Balalar oyanady, qoysanshy, Kenen,-deydi bulygha jylaghan sheshem.

- Oyansa, oyana bersin.

Ákem qúlashtay úrdy-au deymin, sheshem jerge gýrs etip qúlady. Ákem ashulansa, kózining aldy túmandanyp, ne istep, ne qoyghanyn bilmey qalatyn. Shesheme arasha týseyin dep oqtaldym da, әkemning jyn bughan baqsyday ashuynan qorqyp, jata berdim» (105-bet).

4). Jogharyda keltirilgen mysaldargha qarap otyryp, aty joq keyipkerimiz úry-qarylardyng ortasynda, berekesiz otbasynda ósken, әkesi su júqpas bireu eken dep oilap qalsanyz, qatelesesiz. Ýkimetting audan-oblystardy irilendiru sayasaty jýrgen kezge deyin onyng әkesi adal enbek, manday terimen sýttey úiyghan otbasyn asyrap, tipti jýn qyrqudan aldyna jan salmay chempion atanghan, naghyz enbek adamy bolypty. Kolhoz-sovhozdary tarap, júmyssyz júrt tentirep, qalagha kóshkende, kóppen birge olar da bala-shaghasyn shúbyrtyp Aghyrap qalasyna amalsyz kelse kerek.

5) Eng bastysy, shygharma ilanymdy, shynayy jazylghan. Aty joq jigitting múnly da syrly estelikteri týrinde bayandalghandyqtan ba, tuyndynyng tili oqugha jenil, sanagha qonymdy.

«Men poyyz terezesinen syrtqa kóz jiberdim. Úshy-qiyry joq iyen dala. Ol úlan-ghayyr atyraptyng tósin qaq jaryp jýitkip kelemiz. Sheshem mәteldep «dýniyening kendigin qayteyin, etiging tar bolsa» dep otyrushy edi. Sol aitpaqshy, dýnie keng bolghanymen, etigim tar boldy. On tórt jyl boyy tar qapasta jatyp, dýniyening kendigin seze almadym. Bizding otbasy úshy-qiyry joq jeri bar osy elden bir ýy salatyn últaraqtay jer ala almay zarlady-au.» (43-bet.) degen joldardy oqy bastaghannan jazyqsyz jala jabylyp, sayasy tútqyn retinde on tórt jyl týrmede otyryp, Aghyrap qalasyna qaytyp kele jatqan kekse jigitting oy tolghamy sýiegimdi syrqyratyp, janymdy qúlazytty.

6). Jazushy bir otbasynyng ózekti órter ómir joldary arqyly qoghamda bolyp jatqan týrli oqighalardy san qyrynan qarap, san týrli rakursta kórsete bilgen. Mәselen, polisiyadan qashyp jýrip, әkesi ekeui músylman dinine jat teris aghym taratushylar ortasyna eriksiz tap bolghan aty joq adamnyng kórgen-bilgenderi kóp oigha jeteleydi. Diny sektanttardyng tynys-tirligin egjey-tegjeyli jazghany sonshalyqty, bir sәt avtordy tap bir solardyng arasynan oralghan janday sezindim.

Sonday-aq, jýike auruyna shaldyghyp, jyndyhanagha týsken Eldes degen keyipkerding hal-jaghdayyn biliktilikpen jazghanyna qarap, jazushynyng psihiatriyagha qatysty izdenisine de eriksiz tәnti boldym.

7). Tyrnaq astynan kir izdeuden aulaqpyn, alayda ózim bayqaghan, kitaptyng keyingi basylymdarynda eskerse eken degen az-kem eskertpelerim de bar. Eger sәti týsip, kitap avtorymen kezdesip jatsam, (janashyrlyq niyetimdi dúrys qabyldasa), aitudan qashpaymyn.

Áriyne, keybir úsaq-týiek kem-ketikterine qaramay, aty da, zaty da erekshe roman kópting kónilinen shygharyna senimdimin.

Zarya Júmanova

Abai.kz