Seysenbi, 31 Qantar 2023
Ádebiyet 1747 5 pikir 28 Qarasha, 2022 saghat 14:53

Qoja Ahmet Iasauiyding ilimi

Qoja Ahmet Iasauiyding ilimi – Adam balasynyng búl dýniyesi men o dýniyesin úghyndyryp, eki dýniyede de baqytty ómir keshuge negizdelgen. Týrkining sakralidy dýniyesi men Islamdy úshtastyryp, Músylman balasyn birlikke, jeke adam men qoghamdy tútastyqqa, jaratylystyng garmoniyasy men dinder arasyndaghy tózimdilikke baghyttalghan. Tipti, memleketti basqaruda ústanatyn prinspterge de negizdep ketken. Joqty izdep, ózge elderding shablondarmen shúghyldanyp ómir sýru arttaqalypbarady. Barymyzdy tanu, ólgenimizdi tiriltu barysynda Iasauy ilimin tanu paryz.

Iasauy ilimining negizi naqyl (Qúran men sýnnet) men aqyl. Al, diny tәjirbiyesi – ar ilimi. Qúqyqtyq jaghynan imam Ábu Hanifanyn, diniy-tanymdyq jaghynan Matrudy mektebin ústanady. Ábu Hanifa h 80 jyly dýniyege kelgen jas tabighin sanalghan. Sahabalardyng songhysy h 110 jyly dýniyeden ótken. Ábu Hanifa zamanynda ómir sýrgen sahabalar: Ánәs ibn Maliyk, Abdulla ibn әl Ansar, Ábu Tufayl, Sahl ibn Saght. Tabighinder dәuiri h 180 jyly bitedi. Ábu Hanifa h 150 jyly dýniyeden ótedi, yaghny tabighinder dәuirinde dýniyeden ótedi. Payghambardyng (s.a.u) aqidasyn ústanyp: Riysәlә, Fiyqh әl Akbar, Fiyqh әl Absad, әl Uasiya jәne Alim ua Mutaghalim atty enbekterdi tarihta alghash hatqa týsken aqida bolyp jaryqqa shyghardy. Imam qaytys bolghansong shәkirtteri Ábu Yusuf pen Muhammed ilimderin jinaqtap jazyp mәshabty qalyptastyrady. Senim mektebin odan ary alyp jýrgen kelesi ghalymdar. Imandy ýirenu tizbegi: Múhammed payghambar (s.a.u) – Ibn Masghud – ibn Qais – Án Nahay – Hamad – Abu Sýleymen – Ábu Hanifa – Ábu Yusuf – әl Jurjany – әl IYәdy – Ábu Mansur әl Matrudi. Demek Matrudy aqidasyn ústanghan halqymyz Payghambar (s.a.u) aqidasyn XII ghasyrdan beri ústanyp kelgen [1.10 b].

Iman - Iasauy ilimi boyynsha amanat dep bekitilgen jәne imannyng túraghy jan. Jan bolmasa iman da, aqyl da bolmaydy. Al, jansyz adam qoghamdaghy mindetin de, Allanyng aldyndaghy jauapkershiliginde atqara almaydy.

Adamnyng bolmysy asylynda ýsh nәrseden qúralghan. Olar: Tәn, Jan jәne Ruh. Mysaly: Tәn – arba, Jan – arbagha jegilgen at. Ruh – atty tizgindep otyrghan adam. Tәn denemiz bolghanda, jan imanymyz nemese imansyzdyghymyz osynyng arqasynda jeke adamda, qoghamda hareketke týsedi. Jangha qonaqtaytyn iman, ateizm nemese agnostisizm bolmasa boyauly jasandy iydeologiyalar (Uahabizm, kamunizm t.b) boluy mýmkin. Shәkәrim Qúdayberdiúly «Oydyn qaydan alghanyn, adam ózi sezbeydi, jannyng aidapsalghanyn sezbesede isteydi» degen. Jan qashanda tәndi jetekke alghan, aitqanyna kóndirgen, qyl degenin qyldyrghan. Tәn jannyng malayy desek artyq aitqan bolmaspyz. Al, últ jannyng baghdaryn asyl (original) iman men týrki tanymyn týiistirgen babalarymyzdyng ilimin janghyrtuymyz lәzim. Basqasynyng bәri qazaqty ýlken eseppen alghanda týrki әlemin qúrdymgha jiberedi. Kizirgi tanda últ jany kezbelikte, qayyrshylyqta nemese altybaqan alauyzdyqta jangha qoyylghan imany ne iydeologiya joq, sol sebepti auyzbirlik degen atymen joq. Qazir biz bir últ bolghanmen әrqaysymyndyng janymyzda әrtýrli qúndylyq túr. Osydan últ taghdyryna alandamaytyn maqsatsyz paraqor, kenirdegin oilaghan aqsaqal, júrtty aldaghan alayaq, aqshagha qúmar jezókshe, shendi men jasqa deyin jaylaghan suisiyd, sektanttar. Kózindi baqyraytyp qoyyp últ qaznasyn tonaytyndar degen siyaqty negativti toptardyng sebebine әkeldi. Sondyqtan, Iasauding ilimi halqymyzdy qútqaratyn iman men salt sanany úiystyrghan ilim amanat. Iasauy «Áziz janyng amanat, jýrme beyqam» deydi. Qazaq halqynyng diny dýnie tanymy men salt-sanasy ótkeni men bolashaghy osy ilimde. Esh ýreysiz qabyldanuy qajet, sebebi maraldyq etikalyq ústanymdar eshqashan eskirmeydi. Últtyq iydeologiyada osy. Qoja Ahmet Iasauy – týrki әleminde ózindik ilәm qaldyrryp, oilau qalyptary men dýniyetanymdyq jýiemizge islamdyq qúndylyqtar negizindegi ar týzeytin ghylymnyng maralidyq-etikalyq arnasyn kórsetip ketken túlgha.

Iasauy ilimining qoghamgha alghashqy ýireteri shyndyqqa bet búru. Shyndyqqa bet búrar bolsa, qoghamnyng barlyq qulyqtary ashylady. Álemdi Jaratqan Shyn ol Alla Taghala. Shәkәrimshe aitsaq: «Shyndy bilging kelse eger, eng әueli jandy bil. Eng kerekti ýsh súraqpen jan qúlaghyn búrapqoy. Keldim qaydan? Qaytsem paydam? Ólgennensong qayda baram?» deydi. Iasaui: baghytyn bilgen adam nemese últ ishki erkindikke keneledi [2.209 b]. Al, býgingi ashyq jәne demokratiyalyq qogham qúru jolynda Qazaqstannyng tәuelsizdigi men bayandy boluy ýshin elge ishki erkindikke jetke әri «erin oilayalatyn» adamdar kerek. Iasauy boyynsha adam jaratylysynan bir nәrsege qúldyqty ansap túratyn jaratylys dey kele: «Shyngha qúl bolghandar ghana qúldyqtan bosaydy. Oghan qúldyq úrmaghan jaratylysqa qúl» degen. Jaratushygha qúl bolmaghan adam nәpsi men qúmarlyghynyng qúly atanyp el tonaudy kýnә kórmes, aqsha men dýniyening qúly bolyp últtyng qazynasy men kenin satudan taghyda basqa ittikten tayynbas. Erkin oy dúrys jangha qonaqtaghan imannan kelmek әri Iasauy ilimindegi búl iydeya memleketting túraqtylyghyna kepil bolarlyq sanagha qonymdy dýniye. Tarihta talay imperiyalar, patshalyqtar, halifat jәne memleketterding bastaluy men ayaqtaluyn bilemiz. Al, bizding elimiz mәngilik el ma? Osynday súraqtardan keyin babalarymyzdyng ilimderinen basqa jol joq ekenin bayqaysyz. Ar týzeu men erkin oy memleketting tiregi.

Ekinshi ilimi adamdar arasyndaghy teng qúqyqtyqqa baghyttalady. Din aralyq diolog pen toleranttylyqty dәripteydi. Iasauy qazaq músylman týsinigining negizin qalaushy ústaz retinde shynayy músylman birge tabaqtas bolyp otyrghan adamdardyng dini men tegine mәn bermeytin adam dep anyqtama bergen bolatyn. Al, tolirattylyqty Iasaui: «Adamdy balshyqtan jarattyq» degen Qúran ayatyna sýienip «Adam topyraqtan jaratylsa, topraqtyng eki sipatyn boyyna aluy kerek. Birinshisi: topraqtay talerantty bolu «Topyraq bol seni әlem basyp ótsin» dese. Ekinshisi: Jer siyaqty ónim beruge iyәky jasampaz boludy aitty»[3.49b].

Iasauiyding memlekettik jýieni retteu jolynda ústanghan ústanymdary «otan», «tynyshtyq», «bauyrlastyq». Osylardy taldaytyn bolsaq Otan ol meken yaghny kenistik. Adam negizgi otanyna baruyna synaq osy otany, tiri kezindegi otanynda adamdyqqa jetsen, shynayy otangha jetedi. Sondyqtan da Iasauiyding otan ústanymy – eng basty túghyr. Otan Allanyng synaq kenistigi. Otandy sýii, ayalau, qyzmetinde bolu, qorghau arqyly negizgi Otangha jetemiz. Payghambarymyz “Otandy sýy imannan” degen.

Zaman búl adamnyng ózi sýrip jatqan kezendi laylamauy, tynyshtyqty búzbauy. Alla men adamnyng ortasyndaghy baylanys joldardy ýzbeui. Áleumettik, psihologiyalyq, ekanomikalyq, sayasy túraqsyzdyqty tudyrmau. Iasauy ilimi zamannyng azbau ýshin sopylyq jolyn zerttedi. Sopylyqta aqiqatty sózben aityp jetkizu qiyn. Sopylyqta sóz ekinshi orynda, birinshi orynda hal. Yaghny sóz degen «qal» bolsa, ruhany tәjirbiyemiz «hal» dep atalady. Adam keykezderi keybir nәrselerdi hal arqyly ghana týsine alady. Mәulәna Rumiyshe aitsaq: «ghashyqtyq degen ne?» -dep súraghangha, «Men siyaqty bol, sosyn kóresin» dep jauap beruining ózi, haldy sóz arqyly týsindirip, tanytudyng mýmkin emestigin menzeydi. Jalpylama alghanda Iasauiyding ilimin týsinu jolyda әzirshe qyiyndau bolyp túr. Ilimdi týsinu ýshin Iasauidyng tarihyn, balalyq shaghyn, ata-anasyn, ústazdaryn, sol kezendegi diny jәne sayasy ahualdy jaqsylap úghynuymyz kerek. Ekinshiden hal ilimin úgharlyq hәm sharighat pen aqidany jәne ahlaq ilimderine terenirek ýniletúghyn әri kónening jazylmaghan babalar zanyn biletin orta qalyptastyryp zerteuimiz kerek.

Qashanda qazaqtyng eki sakralidy qúndylyghy hәm qúty bolghan. Qazaqtyng mandayyna bitken qos qúty: Iman men últtyq sana. Últtyng dәstýrli Islam atty kenine, eki jolmen shabuylda jasaluy toqtatylmady. Onyng birinshisi: Últqa jekkórinishti bolsada, sanamyzda dәstýrli dinimizge degen mensinbeushilik pen babalarymyzdyng jolyn, dúrys jolyn teristeytin otyryp «shirik» pen «bidaghatty» úrandatyp, sopylyqty, últtyq sanany mansúhtaytyn sәlәfizm iydeologiyasy әli kýnge tayrandauda.

Tarihta qazaqty islam dininen aiyrugha jasalghan týrli iydeologiyalyq shabuyldar aitarlyqtay nәtiyje bermegeni aqiqat. Islam dini qazaqtyng qantamyrlary arqyly boyyna nyqtap singen. Al býgingi tandaghy jastardyng Uahabiyzimning jeteginde ketui diny sauatsyzdyqtan emes bәlkim ózin-ózi tanymaudan, tarihyn tanymaudan, tilin úqpaudan, ruhany túlghalardyng keleshekke qaldyrghan bilim múralaryn týsinealmauynda bolar. Mәshhýr Jýsip bir sózinde: «Dýniyede 77 til bar, sonyng ishinde arab tili – asyl til. Óitkeni, Qúran gharabi, arab tilinde týsken. Ekinshi asyl til – qazaqtyng tili. Qazirgi jýrgen zamandastarymyzdyng (HIH gh) birde-bireui qazaq tilin bilmeydi. Shirkin, bilse ghoy. Din de, ghylym da, әuliyelik te qazaqtyng tilinde túr», – deydi» [4]. Mәshhýrding zamany qazaqtyng qaymaghy búzylmay, sóz arasy qazirgidey bóten sózben bylghanbay túrghan HIH ghasyr edi. Sol kezding ózinde Mәshhýr Jýsip osylaysha dabyl qaqsa, qazaq tilin bilemin dep jýrgen qazirgilerding jayyn ne deuge bolady. Qazaqtyng tili erteng óshse, men býgin óluge dayynmyn degen sózding astarynda qazaq tilining qúdirettiligi, ruhaniyatty, dindi, bilimdi, әuliyelikti tolyghymen qamtyghan qúziretti qúral ekendigin aitqan. Qazaq tilin týsinu ýshin tereng ilim kerek, sebebi; últtyng kody til. Tildi qalyptastyrugha talay túlghalardyng enbegi singen, talayy shahit keshti. Iә әr qazaq tipti әrbir músylman ruhany janghyruyn ózinen bastaydy, ózining kim ekenin bilgen son, babalarynyng IYlәhy senimi qanday bolghandyghyn bilgennen song adaspaydy. Shyghysqa nemese Batysqa jaltaqtap týsinilui jenil, qabyldaumen qazaqylyq ruhaniyattan, salt-sanadan aiyratyn iydeologiyalardy qabyl etu óte jenil, biraq búlay etumen qazaqy bolmystan aiyrylady. Al, óz júrtynyng tendesiz ghúlamalaryn týsinuge qajyrly hareket kerek. Qay salanyng mamany bolsyn ruhany janghyrudyng alghashqy baspaldaghy Allany dúrys tanu arqyly ghana bolmysyn saqtaydy, jetistikke jetedi.

Qazirgi zamanda elimizdegi sәlәfizm baghytyna tosqauyl bolatyn tilding mәrtebesin kóteru, sóz qadirin, sózge toqtau qasiyetterimizdi jastardyng sanasyna qúngdyng jolyn san-qyryn tabu kerek. Qúran men Hadisti týsinu ýshinde sózge toqtau qabileti kerek, Aqidany Islam senimin týsinu ýshin tauildi (sózding astarlyn úghynu) taufidti (transindenttilikti) dúrys týsinu manyzdy.

Ekinshiden: Últtyng ghasyrlar boyy qúnttap, qadir tútyp kelejatqan islamgha deyin jazylmaghan dala zandaryn, bagha jetpes filosofiyasyn, әdet- ghúrpyn, dýnie tanymyn maqtay otyryp qazaqty islamnan ajyratamyn degen tәnirshilder degen top baybalang saluda. Osy iydeologiyalar men sektalargha qarsy túru maqsatynda Iasauy ilimi men jazghan enbekteri taptyrmaytyn enbek. Biz osy salada kóptegen enbekter men zertteuler jýrgizgenimiz óte dúrys dep oilaymyz

Mamyrbaev Didar Jetpisúly,
gumanitarlyq ghylymdarynyng magistri,
Abay atyndaghy qazaq últtyq
pedagogikalyq uniyversiyteti, agha oqytushy.

Júbandyqov Asqar,
Abay atyndaghy qazaq últtyq
pedagogikalyq uniyversiytetininstudenti.

PAYDALANYLGhAN ÁDEBIYETTER TIZIMI

  1. Tәjibaev S. Payghambar aqidasy (s.a.u). Almaty. Núr Mubarak baspasy. -62b.
  2. Dosay K. Zayyrly el – qayyrly el. Astana, -392 bet.
  3. Kerimbay, Á. Nәbi, M. Tólegen. Otbasy hristamatiyasy. Almaty 2022. -552 b.
  4. Jambyl Artyqbaevtyng «Mәshhýrding ghibratty sózderi» audio jinaghy.

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3248
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2169
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1964