(Jәrken Bódeshúly turaly tolghau)

Anyz keyipkeri

Úly әkem Múqay Barshabayúly 1919 jyly Zaysannan qytay jerine ótken. 1966 jyly Qytayda «tap taldau» deytin pәle shyghyp Múqay shanyraghy «jogharghy taptyng ókili» sanalghan. Qytay elinde bastalghan keri baghyttaghy qozghalys – «mәdeniyet tónkerisi» atalghan túmandy kýnderding «úrda, jyq!» túsynda men ómirge kelippin. «Taby jat», «bay malshynyn, halyq jauynyng úrpaghy» kimdi quantsyn!? Solaysha qaljasyz ómirge kelgen men beybaqtyng alghashqy kýnderi «balalar baqshasy» atalatyn, syz, eski tam ýide ótipti. Ákem men sheshem auyr enbekke aidalyp ketken. Talay balalar shetinep, o dýniyege attansa da men tiri qalyppyn.

Sol tústaghy sayasy oqighalardan – 1969 jyly «Jynbadau oqighasy» (Damask araly), «Jalanash kól oqighasy», «Shyghys Týrkistan halyqtyq tónkeris partiyasy» úiymynyng oqighasy; 1971 jyl 13 qyrkýiektegi Lin Biyaudyng qashyp, Mongholiyanyng Óndirhan ónirinde úshaq apatyna úshyrauy syndy kóptegen oqighalar tudy.

1969 jyldyng orta mezgilinen 1970 jyly nauryzgha deyin Qytaydyng Shynjanynda «Shyghys Týrkistan halyqtyq tónkeris partiyasynyng mýshesi» degen aiyppen 5 mynnan artyq adam qolgha alynghan. Múnyng ishinde atalghan partiyanyng resmy mýshesi dep túraqtanghany 1165 adam bolyp, onyng 230-y zang boyynsha jazalanghan, 135 adam auyr jazagha tartylghan nemese ólim jazasyna ýkim etilgen.

1970 jyly 22 nauryzda Altayda aimaqtyq tónkeristik komiytetining Halyqtyq qorghau gruppasy ortalyq alanda 10 myng adamdyq ashyq sot ashyp, «Otangha opasyzdyq jasap, jaumen til biriktirgen keri tónkeristik top» degen aiyppen «Shyghys Týrkistan halyqtyq tónkeris partiyasynyng mýshesi» retinde qolgha alynghan Emenaqyndy ólim jazasyna ýkim etip, dereu atqarghan. Shildede jogharydaghy aiyppen Qyzyrbek Oralov, Mәnnan Dәlelhanúly atylghan.

Osy oqighalargha tikeley qatysy bar delingen Seyithan Ábilqasymúly Mongholiyagha qashyp ótse, Tarbaghatay jerinen Jәrken Bódeshúly; Boratala jerinen Aytan Nýsiphanúly, Álimghazy Dәulethanúly, t.b. lar Qazaqstangha qashyp ótken.

Sóitip, mening eki-ýsh jastaghy kezimde anyz keyipkeri – Jәrken Bódeshúlynyng qily taghdyry qyl kópirge baylanghan eken.

Alysqa aty jetken Alatauday shayyr

Balalyq shaghymyz Ór Altayda ótti. Kóne kózderding kóbi tiri kezi. Qariyalar kýbir-sybyrgha jaqyn әngimesinde aryda – Bóke batyr Jyrghalanúly, El bastaghan Elishan, Aqyt qajy, Shәriphan Kógedaev, Baymolda Qarekeúly, Ospan batyr, Zuqa batyr jәne onyng úly Soltanshәrip, Qaliybek Rayymbekúly, Jәnimhan qajy jәne onyng úly Dәlelhan, Qúsayyn tәiji, t.b. túlghalar haqynda tamsana, tandana bayandaytyn.

Odan qalsa 1955-1956 jyly, 1962 jyly jәne 1969 jyly Qazsaqtangha ótken túlghalar turaly sóz qozghaytyn. Balqash Bapiyn, Uahap Ábdrahman, Jaghda Babalyq, Ahmetqaly Bitimbaev, Qaldybay Qanafiyn,  Dәnesh Raqyshev, Búqara Tyshqanbaev, Ahmet Jýnisov, Qabdesh Júmadilov, Abylay Týgelbaev, Farida Sharipova, Ámina Núghymanova, Álimghazy Dәulethan, Jәrken Bódeshúly, Janat Ahmadi, Jabayyl Beysenov, t.b. esimderi sol kezden bastap qúlaqqa sine bastady. Ásirese, әdebiyet-mәdeniyet, ónerge jaqyn Jaghda Babalyq, Dәnesh Raqyshev, Búqara Tyshqanbaev, Qabdesh Júmadilov, Abylay Týgelbaev, Jәrken Bódeshúly, Janat Ahmady esimderi jyly estilushi edi. Qazaq elindegi enbekteri de emis-emis qúlaqqa jetip, bizding balalyq armanymyzgha qanat bitiretin. Kórmegen taudy kóksegen úshqyr qiyal qazaq dalasyna qaray úshatyn.

Jәrken Bódeshting bizge alghashqy jetkeni «Tughan jer» óleni.

Tughan jerding qar-múzy,
Yzgharynmen jundyr.
Tughan jerding bal qyzy –
Bunynmen buyndyr.

Tughan jerding búlaghy –
Tolqynynmen at men.
Tughan jerding jylany –
Shyryldatyp shaq meni.

Tughan jerding shengeli –
Tyrna ayamay betimdi.
Tughan jerding jelderi –
Auzyma qýy ótimdi.

Tughan jerding donyzy –
Qúrsaghymdy jarap ket.
Tughan jerding qonyzy –
Domalatyp alyp ket.

Tughan jerding qasqyry –
Kemir aqyn sýiegin.
Tughan jerding tas-qúmy –
Seni osylay sýiemin.

Ólendi tanday qagha, tamsana oqysaq ta, tughan jerden ajyramaghan bizderde meken qadiri turaly dәl býgingidey oy joq edi. Dese de, «shirkin-ay, sherli aqynnyng ana dalasyna anyraghany-ay» dep kózimizge móltendegen jas keletin.

Sóitip, Jәrken anyzyna qanyq bolyp jýrgende, arghy bette «Aghajan, jan qaltanda qúrtyng bar ma?» degen әn taghy da Jәrken bolyp jetti. Samalmen jarysty, sary dalany bauyryna basty, sarghayghan japyraqtay jýrek saghynyshy kónilding búltyn kóbeytti.

Úqsaysyng menimenen bir tughangha,
Úqsaydy minez-qúlqyng týr túlghanda.
Anamnyng sausaghynyng taby qalghan,
Janym-au, janqaltanda qúrtyng bar ma?

Sarghayghan saghynyshym bar basymda,
Auyldan artyq jannat bar ma, sirә.
Óreden irimshigin alyp qashatyn,
Saghyndym kezqýiryghyn, qarghasyn da.

Aman ba auyl-aymaq , jýrtymenen,
Aman ba men biletin bir týp emen.
Bozdaghan boz dalanyng botasy edim,
Janymdy ashshylatshy qúrtymenen.

Saghyndym saqaranyng qyz kóktemin,
Saghyndym salqyn samal dýzdi ópkenin.
Saghyndym salqyn kýzde qonyraulatyp,
Qaytatyn aqqu, qazdyng tizbekterin.

Jәrken tughan jerin – arghy betti ansasa, biz Qazaq jerin – bergi betti ansadyq, anyz keyipkeri Jәrkendi kóretin kýn bolar ma eken degen kómeski saghynysh kókirekte tolqydy.

Keyin kezdeskende, Jәrken aghamyz osy jyr haqynda: «negizi auyldan kelgen balagha aghanyng aitqan saghynysh nazy edi, alghashqy týpnúsqada: «Balajan, janqaltanda qúrtyng bar ma?» dep aitylatyn. Ardaly azamat ózinen ýlkenderge «Aghajan, janqaltanda qúrtyng bar ma» dep súramaydy ghoy. Búl aghanyng alystan kegen inisine, balagha aitqan saghynysh jyry. Atap aitqanda arghy betten osynda jogharqy oqu oryn oqimyz dep kelgen student jasyndaghy jas jigitke mening aitqanym ghoy. Ánge ainalghanda «Aghajan» nemese «janym-au» bolyp ózgerip ketipti» degen әttegen-ayyn aityp otyrdy.

Sóitip, biz alysta, sonau altyn Altaydyng bauyrynda jýrip, Jәrkenmen ýnsiz tildesushi edik. Taghdyr degenimizge jetkizdi.

Endi biz de alysta qalghan tughan jer, ósken ortagha qarap, jer ansaghan atanday bozdaytyn bolyp jýrmiz. Beu, dýniye-ay deshi...

Jәrkendi kórdik

1996 jyly jeltoqsanda qolymyzgha Qazaqstangha shyghatyn tólqújat tiyip, tós qaltamyzgha salyp, jatsaq ta, túrsaq ta qúshaqqa qysyp jýrdik.

1997 jyly 16 qantar beysenbi Qorghas kedeni arqyly qazaq topyraghyna qadam bastyq. Birge kele jatqan jeti kisi eki jenil mashinagha bólinip, Almaty qalasyna jetip, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetining jataqhanasyna túnghysh ret týnedik.

17 qantar tanerteng Bolat Bopayúlynyng bastauynda Almaty qalasyndaghy Zenkov 80-ýiine ornalasqan Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyna bardyq. Jәrkendi «tiridey» kórdik. Betinde azdaghan sekpil izi bar, shuaqty, kesek jaqty, keng iyqty, júpyny kiyingen orta jastardaghy jigit aghasy bir ayaghyn bolmashy sylty basyp aldymyzdan jayrandap shyqty. «Bauyrlarym-ay, aman jettinder me?» dep birden qúshaq ashty. Janary túmandap, shólirkegen meyirmen qaraydy.

Jәrken Bódeshúlynyng tanystyruymen Qaldarbek Naymanbaevtyng qabyldauyna kirdik. Jәrken aghamyz tik túrghan qalpy bizding aspiranturagha týsu oiymyzdyng barlyghyn, túraqty tirkeuge túru, jatyn oryn mәselelerimiz haqyndaghy ótinishterimizdi qysqa bayandap ýlgerdi. Qaldekeng de eki sózge kelmedi, telefon qúlaghyn kóterip әlde kimderge ótinish aitty. Sóitip, Almaty qalasyndaghy Amankeldi-Shepshenko qilysyndaghy 61 jataqhananyng 204, 212 bólmelerine arzan aqy tólep jatatyn boldyq.

Jataqhanada auyldan әkelgen qúrt-mayymyzben Jәrken aghany qonaq qyldyq. Bolat Bopay, aqyn Adalbek Ahmәdiyler birge boldy. Adalbek aldygha týsip óleng oqyp edi, Jәrken aghamyzdyng da býiiri qyzdy. Jyr joldaryn aghytty. Kóbi saghynysh jyrlar. Júrttyng shabytty shaghynda men de qarap qalmastan jýregimnen tughan «Jәrken aghagha sәlem» atty siyasy keppegen ólenimdi ýlken blaknottyng birinshi betine jazyp, Jәrken aghagha úsyndym. Onda mynaday joldar bar edi:

Assalaumaghaleykum, agha Jәrken,
Sәlem saghan – ata júrt, ana jerden!
Qalaysha samayyna aq ilingen,
Keshegi «qyrghauylshyl bala mergen».

Oty bar kózderinde kókteminnin,
Ájiming izderindey ótken kýnnin.
Qyranyn qyrghy qylyp shyryldatqan,
Saghan emes zamangha ókpelimin.

Tirlikte otyrsanda qay kemege,
Aqiqat – «júldyzgha ornyn ay bere me!?» («Júldyzgha ornyn ay bermes» – aqynnyng jyr jinaghy).
Kórinding túlpar bolyp kómbelerden,
Bireuler jabaghyly tay degende.

Joq emes estigen song bar ekenin,
Bota emes tanyghan song nar ekenin.
Tanys qart az, tabyspaq balalar kóp,
Saghyndy Altay, Jәiir Jәrekenin.

Assalaumaghaleykum, agha Jәrken,
Sәlem saghan – ata júrt, ana jerden!
Sәlem – Emil, Ertisten bal emizgen,
Sәlem, sәlem, saghynysh sary belden,
Sәlem, sәlem, saghynysh samal jelden!!!

Aghamyz syilyghymdy quana qabyldap, betimnen sýidi.

Biz atalghan jataqhanada bir aiday túrdyq. Jәrken aghamyz kýn aralatyp bas súghyp túrady. Biz bayaghy anyzdardy mýldemge úmyta bastadyq. Jaqyn aghamyzdy tapqanday, shýiirkelesip, әzil iyirimine batyp, qúshaqtasyp kete baratyr edik. Kórmesek, saghynysyp, kisinesip túratyn boldyq.

Birde aghamyzgha qyrghyzdyng «Manas» jyryndaghy Ayshórik pen Manas batyrdyng alghashqy týni haqyndaghy tósek jyrlaryn jatqa oqyghanym bar. Aghamyz búl joldardy búryn tyndamasa kerek, jany kirip, jadyray tyndap, sodan birazgha deyin meni: «Ey, әlgi Ayshóriging qayda?» dep  shaqyratyn boldy. Emeurininde: «meni úmytyp barasyndar ma, qonaq etpeysinder me?» degen aghalyq bazyna da jasyrynyp jatatyn. Ondayda aghamyz qol búlghasaq bolghany bizge eruge dayyn. Ara-túra bәdik ólenderdi búrqyratyp, sonyn qymyz ben quyrdaqqa jalghaytyn edik. Ondayda aghamyz: «ýiime jete almay qalmayyn» deytin ótinishin de aldyn ala eskertetin. Biz de aghamyzdyng tilegin oryndap, týn ortasy ausa da taksiyge otyrghyzyp jiberudi úmytpaytynbyz.

Oyhoy, dәuren-ay, Alatau baurayynda sonday da, sonday kýnder ótken...

Syrtqy ister minstrligi men Bilim minstrligine tanystyruy

Jәrken aghamyz júmysynda Qaldekenning qabaghyn baghady. Keyde ishten: «Jәrken!» degen zor, óktem dauys estiledi. Aghamyz balasha elpekteydi. Mýbada, Naymanbaev bir jaqqa is saparmen ketken bolsa, Jәkenning de qúdayy jasaydy. Bizding erkeligimizdi kóterip, jetektegi taylaqtay kete barady.

– Men senderge «Qazaq kuәligin» alyp beremin, – deydi bir kýni. Ózi arqyly bolsa da ózgeni júmsasa da aitqanyna jetuge tyrysady.

Áyteuir, biraz sarpaldanmen 22 qantar  kýni QR Syrtqy ister minstrilgining Almaty qalasyndaghy Bas konsuldyq basqarmasynan «Qazaq kuәligi» atalatyn kuәlik qolymyzgha tiydi. «Juyndar!» deydi aghamyz, arqamyz qiqandasa da aitqanyna kónemiz.

– Men senderdi endi Bilim minstrligine aparyp, ondaghy Túrsynbek degen azamatpen tanystyramyn, – deydi taghy bir kýni. Biz әmirine bas shúlghimyz. Aytqanyna jetti, 31 qantar (júma) Bilim ministrligine bardyq. Júmystyng sonyn ala Túrsynbek atty sýliktey qara jigitti ertip shyqty. «Shay ishemiz» deydi. Sóitip, aghamyzdyng arqasynda Bilim minstrligine de iymenbey kire bastadyq.

Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng sol kezdegi birinshi orynbasary, marqúm Qaldarbek Naymanbaev bizdi «Jәrkenning bauyrlary» dep ataytyn boldy. Abay atyndaghy Almaty memlekettik uniyversiytetining aspirantura bólimine oqugha týsuimizge jaghday jasady. Onda Nyghmet Ghabdullin bastaghan, Gharifolla Esimov, Baltabay Ábdighaziyev, Tenizbay Rahymjanov, Temirhan Tebegenov sekildi agha ústazdardyn  sabaghyn tyndau búiyrdy. Atalghan oqu orny kóp jaghdayda bizdi shetten kelgen bauyrlarymyz dep «erkeletip» jýrdi. Túralaghan ekonomika, naryqtyq qysym saldarynan «bazar jaghalay jónelsek», keshirimmen qaraytyn edi. Ádebiyetshi boludan góri qayyrshy bolmaudyng jolyn qarastyryp, ala dorba kótergen, as jasaushy, ýy salushy bolghan kezderimiz de az bolghan joq.

Bizding «jyrghatyp oqyp» jýrmegenimizdi bayqaghan Jәrken aghamyz keyde tikireye qarap: «biz senderdi oqyp jatyr dep mәz bolyp jýrsek, sender ala dorba kóterip bazarda jýr dey me?!» dep aibar kórsetedi. Biz de jýnimiz jyghylyp: «agha, endi qaytemiz, nan tauyp jeu kerek, arttaghy el-júrt bala-shaghany kóshirip әkeluimiz kerek» dep tómenshikteymiz. Aghamyz tez ózgeredi: «oqasy joq, aldymen ayaqtarynnan túryp alyndarshy, oqyghandardyng da úshpaqqa shyghyp jýrgeni shamaly. Bizdi úyatqa qaldyrmasandar boldy» deydi emirene qarap. Erkeligimiz ótkenine mәz bolyp, ary qaray taghy da qúshaqtasyp kete baratynbyz.

«Qazaq eli» men «Shalqar»-gha kirgizui

1998 jyly 24 mausym sәrsenbi kýni Jәrken aghamyz ekeuimiz Zenkov-80 degi Qauymdastyq ýiinen suatqa bettegen siyrday týski as syltauymen Kókbazargha bettep bara jatyr edik, aldymyzdan júqa qara múrtty súnghaq boyly, jyly jýzdi azamat kezikti. Jәrken aghamyz emin-jarqyn sәlemdesip:

– Ádilghazy Qayyrbekov degen aqyn aghan. «Shalqardyn» bas redaktory, – dep tanystyrdy.

Sosyn meni tanystyryp:

– Arghy betten kelgen aqyn, jazushy, jurnalist bauyryn, qalamy jýirik, saghan kerek azamat. Ózi KAZPIY-de aspirantura da bilim alyp jatyr. Eki tilde jaza alady. «Shalqar»-gha júmysqa al, – dedi. Bar bolghany sol. Menimen de aldyn ala múnday kenes bolmasa da, uәdelesip alghanday Ádilghazy da betime qarap:

– Olay bolsa týski astan song maghan kirshi, – dedi.

Osylaysha, Jәrken Bódeshúlynyng tanystyruymen aqyn Ádilghazy Qayyrbekov  «Shalqar» gazetine júmysqa alatyn boldy. «Shalqar» men «Qazaq eli» birge shyghady eken. «Qazaq elinin» bas redaktory Baqyt Sarbala, «Shalqardyn» bas redaktory Ádilghazy edi. Sol kýni Ádilghazynyng tanystyruymen Baqyt Sarbalagha kirip ótinish qaldyrdym. 25 mausym kýni resmy júmysqa kirdim. 26 kýni «Shalqar»-da «Qazyq» atty әngimem basyldy. 7 shilde kýni «Qazaq eli»-«Shalqar» gazetinen №92 tilshilik kuәligin aldym.

Jәrken aghama sýiinshilep baryp edim, «ju» dedi. Ángimemiz ary qaray «toygha» úlasty.

Sóitip, bir jaghy Abay atyndaghy Almaty memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetinen aspiranttyq bilim alsam, bir jaghy «Shalqar» gazetinde tilshilik júmys atqardym. Qytay qazaqtarynyng mәdeniyeti men әdebiyetine qatysty kóptegen maqalalarym jariyalana bastady. Dese de, Qytay azamattyghynda boluyma baylanysty kóp enbekterim «J.Barshabaev», «Azamat Alashúly», «Altay Alashúly», «Tónkerisbek Shayahymetúly», «J.Shayahymet» degen sekildi qalam attarmen jaryq kórip jýrdi. Ásirese,  Qazaqstan azamattyghyn alugha ýlgermegenim sebepti qytay qyzyly ólim jazasyna ýkim etken Ospan batyr Silәmúly men Qyzyrbek Oralovqa qatysty alghashqy enbekterimdi býrkenshik esimmen jariyalaugha mәjbýr boldym.

Ár jazbamdy kórgen sayyn Jәrken agham meni jelpindirip, maqtay jóneletin boldy. «Ayttym ghoy, Ádilghazy jibektey jigit dep, qarashy, endi eki qabyrghana qanat bitip keledi» deydi, jaydary, shuaqty qalpynan ainymay.

Núrghisagha sәlem beru

1998 jyldyng mamyr aiynyng songhy kýnderining biri bolsa kerek. Aqyn Jәrken Bódeshúlymen birge Almatydaghy Panfilovshyldar parkining qasynan ótip bara jatyp, jolay әigili sazger Núrghisa Tilendiyev aghamyzben úshyrasyp qaldyq. Qolyn alyp amandastyq. Syryqtay boyy sәl enkish tartqan, qolynda tayaghy bar. Jýzi jýdeuleu kórinedi. Jәrken agha densaulyq kýiin súrady. Jadyrap jauap berdi.

Aghamyz Núrekendi maghan, meni oghan tanystyrdy. Jyly jýzben bas iyzedi Núreken. Kóp ayaldamadyq. Artyma qayryla qarap onyng úzap bara jatqan túlghasyn qayta sholdym.

Jәrken agham: «Bayqús auyryp jýrgen siyaqty, enkish tartyp, jýrisi de auyrlap qalypty, qayran talant, qayran Núreken-ay» dedi. Jәkenning talantylardy kórgende erekshe iltipat jasaytynyn anghardym.

Búl mening Núrghisany betpe-bet әri birinshi, әri songhy ret kóruim boldy. Kóp úzamay Núrekeng de baqilyq boldy. Jәrken aghamyz bәrimiz «Qústar, qústar, syzyltyp әn salady» degen múnly sazben attanghan Núrekenning aqtyq saparyna da kuә boldyq.

«Men de auyl joq»

2003 jyldyng alghashqy ailarynyng birinde Jәrken aghamyzben shýiirkelesip otyryp:

– Agha, kelesi 2004  jyly «60»-qa tolady ekensiz, alpys jyldyq toyynyzdy qalay ótkizbeksiz, – dep qaldym.

Agham betime anyrayya, múnmen qarady. Tóbesinen qorghasynday búlttar basyp túrghanday ezilgen kýimen ensesin kótermesten kýrsindi.

– IYә, aitasyndar ghoy, aitasyndar, senderde ne jazyq. Men toy toylaghysy kelmeydi deysinder me? Alpysqa kelgende toy ótkizsem degen arman da bolghan, qorqynysh ta bolghan.

– Qorqynyshy qalay?

– Qúdayym ol qorqynyshty bastaryna bermesin. Men de auyl joq, auylym arghy bette qalghan.

– Osyndaghy qara orman halyq, agha-bauyr auyl emes pe?

Aghamyz jauyr jarasy tyrnalghanday, janary jasaurap múnmen qarady:

– Árkimning kindikti ólkesi, dumandy eli, auyl-aymaq, bota taylaghy bolady ghoy. Shynymdy aitsam, qazirge deyin eshkimmen dostasyp ta, qoltyqtasyp ja jyrghatpappyn. Týzdegi qúlansha oqshau kýisep, onasha jayyldym. Qalanyng tórt tamynda qanday toy bolady. artynda arqaly auylyng bolsa, at shaptyryp, atandy bәigege tikkenge ne jetsin. Qalanyng ótirik maqtauy men jalghan kýlkisinen sharshap jýrgende auyl adamdarynyng aq peyilin, adal jýregin izdeymin, taba almaymyn. Endeshe, auylsyz men beybaqta qanday toy bolsyn!

Búl joly aghamyzdy júbutugha dәrmenim jetpedi. Aytsa aitqanday «60» jyldyq toyy atausyz qaldy.

«Mashashev maghan tiisken joq»

Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Qaldarbek Naymanbaev qaytys bolghan son, kóp úzmamay onyng ornyna Talghat Mamashev keldi. Sóitip, Jәrken aghamyzdyng jana basshysy osy Talghat edi.

Mamashev kelgeli biraz bolsa da Jәrken aghagha jolygha almap edim. Kezige qalyp ótken-ketkendi qauqyldasyp jatqan bir әredikte:

– Jәrken agha, jana bastyghynyz qalay bolyp túr? – dep qaldym.

– Jana bastyghymnyng qalay ekenin bilmeymin. Áyteuir, maghan tiyisken joq, – dedi jymisty qalpynan jazbay.

Qysyr kenes arasynda súrauyn súrap qalsam da, aghamnyng ghaybatqa barghysy kelmegen iriligin bayqap sәl qysylyp qaldym da onymdy juyp-shayghym kelip:

– Aqyngha tiispegen basshy, әriyne, jaqsy basshy bolghany ghoy, – dedim.

Búdan keyingi talay-talay kenesulerde de aghamyzdyng bireuding syrtynan ghaybat aitqanyn estimedik.

«Bes balaly bol»

2003 jyly 12 sәuir kýni Armangýl Soltanmúratqyzymen neke toyymyz Almaty qalasyndaghy mektepterding birining ashanasynda qarapayym ótti. Jәrken aghamyz toy iyesi syndy bastan-ayaq birge bolyp, shad-shadyman kýimen tolqyp jýrdi.

Alghashqy sózding tizgini qolyna tiygende: «kelinimiz bes bala tapsyn, bes bala...» dep bes sausaghyn algha sermep, birneshe qaytalady. Bireuler jana týsken kelin ýshin ersi kórse, bireuler aghamyzgha mәz bola shapalaq soghyp jatty.

«Adamnyng auzyndaghy Allanyng qúlaghyna iligedi» deytin qazaq sózi bar, sol bata darydy. Ózi týsirgen Armangýl kelini Allanyng әmirimen ómirge bes perzent syilady

Aqynnyng dualy auyzynan shyqqan sózdi perishteler «әumiyn» dese kerek.

«Qalihandargha senbender»

2005 jyly 26 qazanda Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng әdebiyetshiler ýninde ótken «Ýn» jurnalynyng túsaukeserine qatysqan qalyng oqyrman qauym ókilderi jýrekjardy lebizderin bildirip, «Ýn»-ge aq jol tilep jatty.

QR memlekettik syilyghynyng iyegeri, jazushy Qalihan Ysqaq:

– Búl kýnde jazushynyng kitaby oqugha jetpey jatqan kezde, oqushy túrmaq jazushynyng ózi  tasqa basqan kitabyn qolyna tiygize almay jatqan kezde, shyqqan kýnning ózinde onyng taralymy myng da eki mynnan aspay jatqan kezde jana bir әdeby jurnaldyng jaryqqa shyghuy ýlken  oqigha boldy, – dey kelip, – bizde ekining biri әlem әdebiyeti, әlem әdebiyeti dep ózgege jaltaydy, әlem әdebiyeti degen әdebiyet joq. Shyn mәninde qazaq әdebiyetining biyik dengeyining ózi әlem әdebiyeti, – degenderdi aitty.

Sonda mening qasymda otyrghan Jәrken Bódeshúly aghamyz meni shyntaghymen aqyryn týrtip:

– Qalihandargha senbender, búlar әlem әdebiyetin, shetel әdebiyetining ozyq ýlgilerin týgelge derlik týbin týsirip oqyp shyqty. Tipti bir múnshasyn qazaqshagha tәrjima jasady da. Endi qarashy, senderdi adastyrmaqshy bolyp, әlem әdebiyeti degen joq dep otyr, – dedi.

Men әzildep otyrghan bolar dep betine qadala qarap edim, bar shyndyghyn aityp otyrghany bayqaldy. Sәl jymidym da bas shúlghydym.

«Men Jәiirding jalghyzymyn»

Bir kýni Jәrken agham qonyraulatty.

– Áy, Ayshóriging bar ma? Aytpaqshy, ana «Jalbyr basyn» qayda? Ekeuing maghan kelip ketindershi. Onyng «Jalbyr bas» deytini menimen birge kelip, birge jýrgen aqyn , joldas jigit Qanat Baytollaúly. Jәrken aghasyn jaqsy kóretin inilerining biri. Biz keldik.

Arly-berli әngime tiyegin aghytqasyn:

– Eki jyldyng aldynda  «Bórining asyghy» atty jyr jinaghym shyghyp edi, jogharghy jaqtyng syilyghynan dәmeli bolyp edim. Eshtenege ilikpedi, – dep әngimeni ishki nazynan bastady.

– Size bermegen syilyqty it jesin, – deymiz biz.

– Joq, sender bilmeysinder, men jalghyzbyn. «Jalghyzdyng ýni shyqpas, jayaudyng shany shyqpas», sondyqtan da barmaq basty, kóz qysty myna zamanda artqan týiennen sýiengen iyeng kýshti bolu kerek.

– Sonda qalay?

– Qalay deytin týgi de joq, solay. Ana jaqta, – aghamyz súq sausaghyn joghary shoshaytty, – mening adamym joq, ru-ru, top-topqa bólingen zamanda sózindi sóileytin kóp bolmasa da, bireu bolsa da jeter edi. Men de sonyng ózi joq bolyp túr ghoy, onyng ber jaghynda...

Aghamyz aitayyn ba, aitpayyn ba degendey túitkilisip qaldy. Dauysyn sybyrgha jaqyndatyp, janary jasaurap:

– Biz uaq deytin atanyng balasy ala tayday shashyrap ketken azghantay auylmyz. Balapan basyna ketti, túrymtay túsyna ketti. Bar sengen Ákejan Qajigeldiynimizding jaghdayy anau. Sonda mening joghymdy kim joqtaydy dep jýrsinder.

Aghamyz auyr kýrsindi, alystaghy múnarly belderge qaraghanday janaryn syghyraytyp bir qauym ýnsiz otyryp qaldy. Sosyn kenet selt etip, qyransha silkinip:

– Jә, onyng bәrin qoyyndar, bәrin aitta, birin ait, taghdyrdyng bir jazghany bolar, kelesi jyly memlekettik syilyq qaralalady eken. Soghan bir jinaghymdy dayyndap jatyrmyn. Atyn «Búrylys» qoydym. Seninder, mýlde basqasha ekpin, jana sýrleu bar. Ádebiyette búrylys degen bar, búrylys bolmaghan jerde toqyrau bar,  toqyrau bolghan jerde әdebiyet nólge ten. Osy «Búrylys» meni bir biyikke alyp shyghar ma dep ýmittenip otyrmyn. Osy kitabymdy jaqsy múqabamen jaryqqa shygharu ýshin azamattardyng azdaghan kómegi kerek, – dedi.

Qanat Baytolaúly bas bolyp, biraz azamattar qoldan kelgen kómegin jasady.

Kelesi jylghy memlekettik syilyq iyegerlerining aty jariyalanghanda Jәrken aghamyzdyng únjyrghasy mýldem týsip ketti.

Ekining birinde sózin: «Jәiirding jalghyzymyn» degen múnmen bastap jýrdi.

«Múqaghalidy eshkim de ondyrmap edi»

– Agha, siz Múqaghalidy bilesiz be?

– Ee, júrttyng bәri qazir Múqaghalishyl, «Múqaghali, Múqaghaliy!» dep ótirik úrandaydy. Bauyrym senesing be, osynyng bәri kezinde Múqaghalidan qashqandar, oghan kýn kórsetpegender. Jolghalghan pyshaqtyng saby altyn, endi bәri ótirik kólgirsiydi, osylargha senip jýrsinder me. «Ólgen buranyng basymen tiri atandy qorqytypty» degendey, ólgen Múqaghalidy aita bergenshe shirkinder kóz aldynda jýrgen aqyndaryn syilamay ma?

– Sonda siz Múqaghalidy qyzghanyp, myna tiri jýrgen bizderding Múqaghalidan nemiz kem dep kýndestikpen aityp otyrghan joqsyz ba? – aghamyzgha erkelegenimiz sonsha, osynday ashy saualdaryymzdy da jasyrmaytyn edik.

– Joq! – aghamyz júlyp alghanday jauap beredi, – aitayyn degenim keshegi emes, osy ainalamyzda jýrgen tobyr, búlar Múqannyng jauy, kýndesi edi. Qazirde ózinen ozady degenderge jau bolady, kórse de kórmeske salady. Men Múqandy baghaladym, baghalap ótemin, tyndashy...

Aghamyz osyny aityp endi Múqana arnaghan óz ólenin oqidy:

Tauday eding taudyng alyp tumasy,

Naghyz qazaq eding sózdin  turasy.

Qyr basynda nege shógip jatyrsyn,

Ey, ólenning buyrqanghan burasy...

«Belindi qatty busang ishing ezilmeydi»

2000 jyldardyng basynda Jәrken aghamyzdyng azamat jasyndaghy úly o dýniyelik boldy. Kónil aittyq, júbattyq, qasynda boldyq.

Arada biraz kýnder ótip, kónili sap-sap basylyp, sabyrgha jendirgen bir sәtinde aghamyz:

– Aytqandaryng jón ghoy. Ólmekting artynan ólmek joq, dese de ózeging órt bolyp janyp túrady eken. Búrynghylardyng osyndayda «belindi bekem bu» degeni jay aitylmapty, belindi qatty buyp alsan, ózegindegi ot sәl sayabyrsyp salqyndaghanday bolady eken», – dep múnaya kýrsingeni bar. Osydan keyingi kezdesulerde shynymen de belin qatty tartyp baylap alatynyn bayqaytynbyz.

Taghy birde janary jasaurap: «Abaydyng kýiik-sherining ne ekenin men de bilgendey boldym» dep kýrsinetin.

Aghamyzdyng qayghygha qúlamay, onyng esesin ólennen almaq qa, týnderde toqtamay jazyp jýretinin de әngimesinen angharushy edik. Qansha qinalsa da ensenin týsirmey, keudesin shalqaq ústaugha tyrysatyn.

Tughan jerin ansaudan sharshamady

Alghashqy kelgen jyly, bir jolghy әngime arasynda Jәrken aghamyzdan:

– Sizding kelgeninizge qansha jyl boldy? – dep súradym. Aghamyz oilanghan joq:

– 29 jyl! – dep jauap berdi.

– Sonda siz osy elde 29 jyl jýrsenizde sol eldi, tughan jer, ósken ólkeni sary altynday saqtap,  әli kýnge saghynasyz ba?

– Saghynghanda qanday...

Jәrken agham kýle qaraytyn әdetimen janaryma ýniledi, kózi jasty. Dәl bir keshe ghana kelip ómeshegi ýzilip túrghanday, jan syryn shanaghyna kólkip kelgen kógildir tolqynmen úqtyrady.

Men oilaytynmyn: «qyzyq eken, 5-10 jyl emes, baqanday 29 jyl ótse de sol arghy betin saghyna bere me?!» dep. Endi bildim, mening kelgenime de 26-jylgha qadam basypty. Tughan jerime bara almaghynyma da attay alty jyl zulap óte shyghypty. Biylghy jaz Mongholiyanyng Bayan-lgeyinde saparda bolghanymda, ózim ósken Altaydyng biyik jaldarynyng teriskey betindegi malshy ýiine týnep edim. Úiqym qanyp, sarayym ashylyp, ýy iyelerine: «arghy jaqtan – mening auylymnan soqqan qonyr samaly men týtin iyisi kelgendey boldy» dep mekirengenim bar.

Sóitsem, Jәrkendiki ras eken. 29 jyl boyy arghy bet dep anyraghan oghan tandanghan basym, endi 26 jyl ótse da Altaygha qarap shólirkep jýr. Tegi, taghdyr degen nәrse tek qana saghynyshpen ghana kómkerilip, kórkemdelip túratyn siyaqty.

«Men Úlar jyraumyn»

Bizding Jәrken Bódeshúlymen alghashqy tanysqan kezimizde kóp ólenderin jyraular dәstýrimen búrqyratyp jazatyn edi. Sonday shabytty shaqtyng birinde aqyn aghamyzdyn, shalqyp, kósilip oytyryp:

– Men Úlar jyraumyn, úly taudyng úlarymyn, úly taudan saghynysh arqalap úshyp keldim. Jay saghynysh emes qazaq poeziyasyna saghynysh jyryn alyp keldim. Kýnderding kýninde sol úly tauyma saghynysh jyrlarymdy arqalap úlar bolyp úshyp ketemin, – degeni bar-dy.

Sóz tórkinie asa mәn bermeytin edik. Qymyzdyng qyzuyndaghy aqyn jeligine balaghan shygharmyz.

Arada ayalsyz jyldar ótti. 2021 jyldyn 22 cәuirinde aqyn aghamyz kelmesting saparyna attandy. Úlargha ainalyp, úly tauyna úshyp ketti. Aqyn ruhy saghynysh arqalap kelip, artyna saghynyshtyng týidek-týidek kóshpe búlttaryn qaldyrdy da, mәngilik saghynysh mekenine kete bardy.

Jatqan jering jannat, topyraghyng torqa bolsyn, ayauly Jәrken agha!

(suretter avtordyng jeke múraghatynan alyndy)

Jәdy Shәkenúly,

Jazushy-tarihshy

1-5 jeltoqsan 2022 jyl.

Astana-Qoyandy

Abai.kz