Senbi, 23 Qarasha 2024
Bir saual 2450 7 pikir 20 Jeltoqsan, 2022 saghat 12:43

Reseyding ýgit mashinasy soghycty qalay búrmalady?

Biyl kóktemde orys tankileri Kiyevting manynda qantarylyp, soghystyng ekonomikalyq saldarynyng auyr bolatyny sezile bastaghanda, Resey ýkimetining bir salasy belsene júmys istep túrdy. Ol – onyng tele nasihaty edi.

Kremlding ýgitshileri Amerikanyng kabeldi telearna janalyq qyzmeti, onshyl әleumettik jeliler men Qytay memlekettik arnalarynyng kórinisterin sapyrylystyryp, milliondaghan kórermenge shyndyqtan alshaq, basqa dýniyeler úsyndy. Batystyng Resey múnayynan bas tartuy ózderine aqyrzaman ornatu ekenin, Amerikanyng Ukrainada jasyryn biologiyalyq qaru óndiretin bazasy bar ekenin, Qytaydyng qyryq pyshyq Batysqa birge qarsy túratyn adal dos ekenin jarnamalaumen boldy.

Memlekettik BAQ-tyng jurnalisteri osy mazmúndardy әsirelep kórsetuge mindettelgen. Reseyding barlau qyzmeti olargha qonggha tiyis sujettermen basqa da janalyqtardy tikeley úsynyp otyrghan. Oghan naqty dәlel aighaqtardy qúpiya qújattardy jariyalaumen aty shyqqan «DDoSecrets» úiymy ghalamtorda jariyalaghan.

Atalmysh úiym «Býkil Reseylik memlekettik teleradio kompaniyasynyn» (VGTRK) elektrondy pochta jәshigindegi qúpiya hattardy әshkerelegen. Kólemi 750 GBtyq qúpiya hattargha taldau jasaghan Niu-York Taymstyng jurnalistteri Adam Satariano, Aron Krolik qatarlylar zertteu nәtiyjelerin jariyalap otyr.

Olardyng jazuynsha әshkerelgen qúpiya hattar Reseyding ýgit mashinasynyng búl jolghy soghysty qalay býrkemelegenin biluge taptyrmaytyn oray berip otyr. Resey soghysta jenilis tauyp, adam shyghyny kýn sanap ósse de, ekonomikasy oqshaulanyp, halyqarada qatang syngha qalsa da, olardyng memlekettik arnalary soghysty bayandaudyng basqa amalyn tauyp, Reseyding jeniske jaqyndap qalghanyn, Ukrainanyng qúlaudyng aldynda túrghanyn, Batystyq odaqtastarynyng da ydyraudyng aldynda ekenin nasihattaumen bolghan. Putinnyng el ishindegi bedelining týspeuine, soghysty qoldaushylar qatarynyng azaymauyna baryn salghan.

Olar búl maqsatqa jetu ýshin qauipsizdik qyzmeti bergen mәlimetterden syrt, Amerikanyng onshyl kanaldary men telegram, yutubtegi tanymal arnalardyng materiyaldaryn әdemi paydalanghan. Qolgha týsken ukrain sarbazdaryn fashis etip kórsetip, teatrlardy ukrain últshyldary jardy dep aqparat taratqan. Qytay ghalamtorynda jariyalanghan «Orystyng bir tal tәttisin satyp alghanyn, fashisterge qarsy bir oq atqanyn» degen jazbany da nazardan tys qaldyrmaghan. Amerikanyng әigili telejýrgizushisi Tak Karsynnyng «Amerikanyng Reseyge qaratqan ekonomikalyq sayasaty dollardyng halyqaralyq naryqtaghy orynyn әlsiretetin boldy» degen pikirin jerden jeti qoyan tapqanday barlyq jerge tyqpalaghan. AQSh telegram arnalarynda taralghan benzin men azyq-týlik tapshylyghy jayyndaghy qauesetterdi jinaqtap «Janarmay daghdarysy men bos túrghan sóreler: Tramptyng qorqynyshty boljamy aiday keldi» dep kólemdi etip, әsirelep bergen.

Amerika basylymyna súhbat bergen sarapshylar Ukrainagha basyp kirgeli-beri Kremli BAQ-ty qadaghalaudy kýsheytkenimen, soghystyng úzaruyna baylanysty shyndyqty býrkemeleu qiyngha soghyp, kórermenderding tele baghdarlamalargha degen yntasynyng azayghanyn jetkizgen.

Germaniyanyng Reseyshil basylymdarynyng biri Reseyding qazirgi telearnalarynyng beynesin: «Ótiriktin, óshpendiliktin, arsyzdyqtyng jeksúryn núsqasy» dep baghalaghan.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443