Ádette terror dese, býgingi búqaranyng kóz aldyna kók tiregen ghimarattar nemese metro, iri sauda ortalyqtarynda kenetten gýrs ete qalghan jarylys, sonday-aq saqaldy erkek, býrkengen әiel elesteydi. Áriyne, 2001 jyldyng 11 qyrkýiegindegi oqigha әlemge terrorizmning osynday kartina, osynday ssenariyin kórsetip, jahan júrtshylyghysanasyna «búl - HHI ghasyr tragediyasy» degen dәndi septi. Alayda shyn mәnindegi terrordyng tyrnaghyna adamzat, әsirese Alash júrty odan әldeqayda erte ilinip edi. Aldymen «asha túyaq qalmasyn» dep mal basyn qylghytudan bastap, tigerge túyaq qalmaghan  song jan basyn jútugha kóshken 1937-1938 jylghy repressiya, mine, naghyz terror osy bolatyn. HH ghasyr basyndaghy Staliyn, Ejov, Goloshekinderding qolymen jasalghan osynau qandy qyrghyn, 1937-38 jylghy qandy repressiyagha biyl - 75 jyl.

Ádette terror dese, býgingi búqaranyng kóz aldyna kók tiregen ghimarattar nemese metro, iri sauda ortalyqtarynda kenetten gýrs ete qalghan jarylys, sonday-aq saqaldy erkek, býrkengen әiel elesteydi. Áriyne, 2001 jyldyng 11 qyrkýiegindegi oqigha әlemge terrorizmning osynday kartina, osynday ssenariyin kórsetip, jahan júrtshylyghysanasyna «búl - HHI ghasyr tragediyasy» degen dәndi septi. Alayda shyn mәnindegi terrordyng tyrnaghyna adamzat, әsirese Alash júrty odan әldeqayda erte ilinip edi. Aldymen «asha túyaq qalmasyn» dep mal basyn qylghytudan bastap, tigerge túyaq qalmaghan  song jan basyn jútugha kóshken 1937-1938 jylghy repressiya, mine, naghyz terror osy bolatyn. HH ghasyr basyndaghy Staliyn, Ejov, Goloshekinderding qolymen jasalghan osynau qandy qyrghyn, 1937-38 jylghy qandy repressiyagha biyl - 75 jyl.

Osynau tarihymyzdaghy qaraly da tany elimizde eng birinshi bolyp eskerip, «Qazaqstandaghy «Ýlken terror shyndyghy» degen taqyrypta dóngelek ýstel ótkizgen Qazaqstannyng «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy, Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq «Túlghatanu» ortalyghy jәne Almaty qalasy tarihy muzeyi men QR Ortalyq memlekettik múraghaty boldy. Aqpannyng songhy kýnderinde Almatydaghy QR Ortalyq memlekettik múraghaty ghimaratynda ótken búl iygi sharagha tarihshylar Beybit Qoyshybay, Qaydar Aldajúmanov, Ály Orazúly Jandosov, sayasattanushy Aydos Sarym, sonday-aq repressiya qúrbandarynyng kózi tiri úrpaqtary jәne birshama ziyaly qauym jinaldy. Sóz basy әueli jyl basynan bastap dýniyeden ozghan qughyn-sýrginning kuәgerleri men úrpaqtaryn eske alu ýshin jariyalanghan bir minut ýnsizdik pen aruaqtardyng ruhyna baghyshtap oqylghan Qúrannan bastaldy. Al biyl baqilyq bolghandar az emes edi, atap aitqanda, 1 qantar kýni qughyn-sýrgin kuәgeri, sol jayly kitap jazghan Fedor Yakovlevich Osadchiy, sosyn birinen sony biri kóz júmghan Sәule Túrarqyzy Rysqúlova, Rayhan Qalijanqyzy Júmabaeva, Gýlnar Mirjaqyp qyzy Dulatova syndy asyldyng synyqtary bolatyn.

Beybit QOYShYBAY, tarihshy:

- 1938 jyldyng aqpan aiynan bastap osy Almatydaghy Kenes Odaghynyng Jogharghy soty әskery kollegiya synyng kóshpeli sessiyasy júmys istedi. Alghash 25 aqpandaghy mәjilisinde 30 shaqty adam dy atugha ýkim shygharghan edi. Sodan bastap ol kóshpeli sot birneshe ay boyyna kýnine birneshe adamnan sol ýkimde attary atalghan azamattardy atumen shúghyldandy. Osy Almaty qalasynda qazirgi Nauryzbay batyr kóshesi men Qarasay batyr kóshelerining qiylysynda sol tústa týrme boldy, «halyq jauy» dep aiyptalghandar sonda qamalyp, atu jazasy týn ortasynda sol týrmening jertólesinde jýzege asyp otyrghan. Sosyn mýrdelerdi tiyep alyp, osy kýngi Janalyq degen jerge aparyp tastay bergen. Ol jerdi NKVD-ning ózi moyyndaghan. Demek, 1937-1938 jyly «Ýlken terror» boldy dep jatqanymyz tipti de negizsiz emes. Býginde osy qylmysqa tikeley atsalysqan «sholaq belsendiler» esimderin aighaqtaytyn qújattar tolyghymen ashyluy tiyis. Biraq býginde qisynsyz bir nәrse, sonyng ashylmay otyrghandyghy, ol - basqa memleketting qylmysy ghoy, olay bolsa ol nege әli kýnge býrkemelenedi? Asharshylyq ta, repressiya da - memlekettik qylmys. Al óz halqyna qarsy osynday súmdyq qylmysqa barghan memleket qazir joq. Olay bolsa, biz nege býginde joq memleketting qylmysyn barynsha ashpay otyrmyz? Búl jerde biz bilmeytin ne syr bar? Kerisinshe, býgingi Tәuelsiz elding halqynyng óz tarihyn bilip, óz memleketining sonday súmdyqqa jol bermeytinine senui ýshin ashyq aityluy tiyis.

19 KOMISSAR MÝRDESIN ÁShKERELEGEN BIYT

KPSS Halyq komissary Ejovtyng №447 shúghyl búiryq boyynsha jýzege asqan «ýlken terrordyn» eng birinshi qúrbanynyng ayausyz oqqa úshqan kýni 1938 jyldyng 25 aqpany bolatyn. Jәne bir aitarlyghy, atu jazasyna kesilgeni turaly jariya etilgeni de osy 19 komissardyng ólimi edi. Sebebi siz oryndalyp otyrghan basqa da qazaqtyng bәlen myng azamatynyng atylghany turaly aqparat asa qúpiya saqtalyp, jaqyn tuystary, jalpy, qazaqqa «olar on jylgha jer audaryldy, hat jazyp, habar almasugha qatang tyiym salyndy» dey salghan.

Orynsha QARABALINA, ardager ústaz:

- Osydan 75 jyl búryn 25 aqpan kýni 1938 jyly mening әkem Úzaqbay Qúlymbetov bastaghan on toghyz komissar atyldy. Olardyng mýrdelerin qapqa salyp, týn ortasynda Almatydan otyz shaqyrym jer degi Boralday degen saygha laqtyryp-laqtyryp ketken. Is osymen bitti, jabulyqa zan jabuly kýy de qalady, tiri jan kórgen joq, eshkim bilmeydi degen oimen senimdi týrde kete barghan. Alayda Qúday bar ghoy, ol neni qalay әshkere qyludyng retin ózi biledi. Túrmystyng auyr kezi, jergilikti túrghyndar isher as, kiyer kiyimge jarymaydy, solar bir kýni oilamaghan jerden әlgi mýrdelerding ýstinen týsedi.

Ózderi jalanayaq jýrgen bayghústar әlgilerding etikterin olja sanaydy. Sóitse, olar bayqamaghan eken, etikter bittep ketse kerek. Sodan satyp qútylayyq dep bazargha aparsa, sol jerde ústalady ghoy. «Mynaday bittep ketken etikti qaydan aldyndar?» degen aighay sony, ne kerek, 19 komissar denesi jatqan jerdi әshkereleydi. Áriyne, búl jayt esh jerde ashyp aitylmasa da, halyqtyng esinde qalghan. Áriyne, 1937-38 jyldary biz tym kishkentay boldyq. Bәrimizge «әkelering halyq jauy, sheshelering de sonyng jol dasy» dep ekeuin de týrmege qamap, birin tipti atyp, al bizderdi bir otbasyndaghy ba uyr lardy bir-birimizden shyrqyrata ajyratyp, jan-jaqqa balalar ýiine ji berdi, qatygezdikpen. Jylap-enirep jýrsek te, biz әkemizding jau ekenine sen bedik. Býginde Qúlymbetov jóninde kóp ay tylmay jatyr. Birinshiden, kinә Qúlym betovting balalary, myna bizde boluy kerek: Ýkimetke sendik, tarihshylargha sendik. Sóitip jýrgende uaqytty ótkizip alyppyz. Endi ókingenmen qayran joq. Biraq Qúlym betov turaly birde-bir enbek, kitaptyng joqtyghy jýrekti auyrtady, әriyne.

Ayta ketu kerek, zamanynda kózi ashyq, kókiregi oyau qazaqtyng ýrkerdey azamattary nyng qatarynda bolghan Úzaqbay Qúlymbetov Halyq komissarlar kenesi tóraghasynyng orynbasary, Memlekettik josparlau komiytetining tóraghasy, onymen qosa, sauda ministri qyzmetterin atqarghan. Búl 1930 jyldardan bastap 1937 jylgha deyingi aralyq edi. Qazaqstan avtonomiyadan odaq tas respublikagha ainalghan 1936 jyl bolsa, yaghny ol osy Ú.Qúlymbetov basqaryp túrghan kezge túspa-tús keldi degen sóz. Jәne túnghysh ret Qazaqstannyng odaqtas respublika retindegi Konstitusiyasy jariyalanghany da osy kez. Al búl - ýlken is, ýlken jetistik! Basshy bolghan kezde Úzaqbay Qúlymbetov nebary 45 jasta bolsa, ústalyp ketkende arystay azamat 47-ge tolyp ýlgermegen de edi. Eng qyzyghy da sol, Qúlymbetovti alashordashylar da izdegen, qyzyldar da izdegen. Nege deseniz, ol kisi elde orys-qazaq mektebinde múghalim bolghan, onday sauatty adam ol kezde óte qat ekeni sózsiz týsinikti. Jalpy, bir ghana Qúlymbetov emes, qazaqta atylghan san myndaghan azamat qylshyldaghan qyrqynda ketkeni, eng qúryghanda eludi ensermegeni ókinishti...

MIRZOYaN KIM: MYRZAJAN BA, ÁLDE?..

Orynsha QARABALINA:

- Biz býginde tәuelsiz elmiz, shýkir, sondyqtan bir mening әkem ghana emes, kýlli qazaqtyng iygi jaqsysyn atyp tastaghan qanisherlerding esimderin býginde ashyp aitugha tiyispiz. Sonyng eng birinshisi - Levon Mirzoyan. Biz ony qanshama jyldar boyyna Myrzajan dep erkeletip, «ol kelip bizdi ashtyqtan qútqardy», «ol kelip mal sany kóbeydi» dep dәriptep, býginge deyin onyng atyna kóshe berip jatyrmyz. Al anyghynda, Mәskeude Yuriy Jukov degen jurnalist kitap jazdy, sol kitapty oqyghan mәskeulik maghan habarlasyp, «sizding әkenizdi qúrtqan - Mirzoyan» dep biraq sәtte kózimdi ashty. Qazir endi myna jiynda da men bir jaghy tarihshylardan «búryn Myrzajan dep erkeletip keldinizder, al sol Myrza janynyz myna jaqta basqasha sóilep, qazaqtardyng ishin degi azamattardy qara tizimdep Stalinge astyrtyn jibere bergen, soghan býgin qanday bagha beresizder?» dep súraugha keldim.

TERROR-PAYYM

Aydos SARYM, sayasattanushy:

Eng ýlken mәsele - býgingi Resey Lenindi qashan kómedi emes, Lenindi qashan qazyp alady degen әngime. Jaraydy, 140 million halqy bar Resey ózi biledi, eger olargha Putin únasa nemese Stalin únasa, ol - óz erkileri. Al biz bólek últpyz. Bizding últymyzgha HH ghasyrda stalinizmning tiygizgen qiyameti men qylmysy qazaqtyng búryn-sondy býkil tarihynda kórgen qayghy-qasiretinen asyp týsedi. Sondyqtan biz búghan eshqashanda jol bermeuimiz kerek. Mәselen, bizding býgingi taqyrybymyz, yaghny biyl 75 jyl tolyp otyrghan qaraly datagha sebepker adamdardyng biri - Levon Mirzoyan. Áriyne, ol alyp repressiyalyq mashinanyng bir tetigi ghana, biraq manyzdy tetigi, óitkeni ol anau-mynau emes, tútas bir respublikany basqardy. Al býgingi jaghdayda jalghan patriotizm, jalghan últaralyq qatynasqa sa lynyp, әlgindey jendetting atyna kóshe beru, onyng atymen eldi mekenderdi atau - tipti úly armyan halqyn qúrmettegenning ózinde, óreskel qatelik. Biz múny eshkimning aldynda býgejektemey, ashyq aituymyz kerek.

Ekinshi ýlken mәsele - jýie, bizdegi býgin adamdy syilamay, adam qúqyghyn taptau degenning barlyghy sol keshegi kommunizmning bizding sanada qaldyrghan izderi. Eger biz últ bolamyz desek, ózimizding geografiyamyzdy dúrystauymyz kerek, ekinshiden, tarihtan sabaq aluymyz kerek. Al eger bizding kóptegen aghalarymyz sekildi «sovet zamany jaman bolghan joq, ol zamanda zauyt-fabrika salyndy, kolhoz-sovhoz qúrylyp, mal basy ósti» dep, ana qylmysty aqtaghysy kelse, onda olardyng qazaqtyng jýrip ótken tarihyn týisinbegeni, odan eshqanday sabaq almaghandyghy. Ne nәrsening de qúny bolady. Men qazir orystyng keybir publisisteri men sayasattanushylarymen bylay tartysyp jýrmin: elestetip kóreyikshi, sizding 100 tuysynyz bar, men onyng 70-in atyp tastaymyn, esesine, eki balanyzdy oqytamyn, ýsh balanyzdy emdeymin, qalghan tuysynyzdy shetelge aparamyn, ýy salyp beremin ózinizge, sonda siz meni keshirer me ediniz deymin. Olar «joq, keshirmes edim» deydi. Olay bolsa, nege bizding últ ózine sonday qastyq jasaghandardy keshirui kerek? Eger Stalinnen keyin, asharshylyq pen basqa da zúlmattardan keyin Qazaqstanda Ghylym akademiyasy ashylsa, zauyt salynsa, ol Stalinning jetistigi emes. Sebebi qazaq jerinde zauyt, fabrika salynsa, ol qazaq ýshin emes, KSRO jay ghana sol elding jerasty baylyghyn iygerip, shiykizat qoryn paydalanu arqyly ekonomikasyn kóterudi kózdedi. Sondyqtan biz «sovetter jaryl-qady» degen sauatsyz kózqarasty dogharyp, ótkenimizge de syny kózqaraspen qara uymyz kerek. Tarihy shyndyq degen bar. Son- dyqtan jalghan sóz, jalghan týsinikterge erip, barlyghyna bas shúlghyp, kompro mister ge bara bersek, ol arymyzdy taptau bolyp tabylady. Bәlkim, sony býginde osy Mirzoyannan bastau kerek shyghar. Eki birdey ýlken astanamyzdaghy ýlken kóshelerimizding atyn beru - búl óz últymyzdyng tarihyna, jalpy, últymyzgha beyjay qaraushylyq, namyssyzdyq. Men keshe Astanada ol kóshemen eki ret jýruge mәjbýr boldym, óitkeni - danghyl. Esesine, Mirjaqyp Dulatov babamyzdyng atyndaghy kóshe qanday kip-kishkentay?! Sonda әlgindey ýlken danghylgha Mirzoyannan basqa túlgha tabylmay qaldy ma, onyng ornyna nege kez kelgen arysymyzdyng atyn bermeske? Óz arymyz ben úrpaghymyzdyng aldyndaghy últtyq boryshymyz ótelgen bolyp tabylar edi.

Ýshinshi әngime - sayasat. Býgingi tәuelsiz qoghamgha jana tarihy jady, jana jady sayasaty kerek. Árbir tarihshy, әrbir alash tanushy, әrbir Alash arystarynyng úrpaghy - ol bir jady. Olardyng әrqaysysynyng kórgeni, bilgeni, zerttegeni - ýlken bir tarihy arhiyv. Biz sol qylmystan jiyirkenetin jaghdaygha jetuimiz kerek. Jiyirkenbey arylmaymyz, arylmay últ bola almaymyz. Taghy bir ýlken mәsele - arhivter. Sóz siz, býgingi kýn ýshin shyndyqty aitqymyz kelse, arhivterdi týgelimen ashuymyz kerek.

Bayaghyda, yaghny repressiya atauly ayaqtalyp, alghashqy «halyq jaulary» aqtalyp shyghyp jatqan 1956 jyly Anna Ahmatovagha ózi repressiyagha úshyraghan orystyng myqty aqyn әieli: «qazir týrmeden shyqqan Resey men týrmege otyrghyzghan Resey kóshede birin-biri kezdestirip qalsa, súmdyqtyng kókesi sonda bolady, birin-biri talap jeydi» dese kerek.

Sol úrpaqtyng shet jaghasy - myna otyrghan ózderiniz. Býgin keyde bizding әli sol kenestik kezding yqpalynan aryl maghanymyz bilinip qalady, úrpaq auys qanymen, istegen isi tura sol kezdegiden esh aiyrmasy joq. Mysaly, býginde Alash dese, arqa eti tyrysyp qalatyn sheneunikter bar әli.

Evreylerde baqa men saryshayan turaly әpsana bar. Saryshayan ózenning arjaghyna ótui kerek, biraq jýze almaydy. Sosyn jaghada jýrgen baqagha jalynady. Al baqa onyng shaghyp alatynyn biledi ghoy, kelispeydi. Saryshayan shaghyp almaugha uәde berip, ólerdegi sózin aitqan son, baqa ony arqasyna otyrghyzyp, ózenning ar jaghyna alyp ótuge kelisedi. Alayda ózenning qaq ortasyna kelgende, kenet saryshayan baqany shaghyp alady.

«Ey, sen ne istedin, maghan shaqpaugha sóz bergening qayda? Endi ne boldy, men de, sen de sugha batyp ólemiz ghoy?» dese, saryshayan «bilem, keshir, ózimdi qansha tejeuge tyryssam da, qarsy túra almadym, sebebi mening tabighatym osynday edi» depti. Yaghny múnymen bizding aitpaghymyz ne? Imperiyanyng tabighaty ózgermey, esh nәrse ózgermeydi. Býginde bayaghy kommunizm iydeyasyn qayta jandandyrghysy keletinder tonyn teris ainaldyra kiyip, sayasy sahnagha synalap enip jatyr. Biz sondyqtan osy nәrsege osy bastan qarsy túruymyz kerek. Elimizdi qanday da bir qauipten qútqaru ýshin osynday nәrselerdi biz ashyq aituymyz kerek. Memlekettik oryndargha býgingi jiyngha kelgen qauym bar, aqparat qúralynyng ókil deri, últqa jany ashityn ziyalylar bolyp, hat jazyp, halyq bolyp kótersek.

Mirzoyandy, mәselen, býgingi kýni Armeniya basshylyghy nasihattaghysy keledi, biraq mәsele armyandarda emes, mәsele - ol últtan shyqqan bir ghana adam, Mirzoyannyng últymyzgha tiygizgen zardabynda bolyp túr. Sondyqtan osy Mirzoyan mәselesin de, kóp keshikpey últtyng mýddesine sheshuimiz kerek, әitpese qolymyzdy mezgilinen kesh sermegen son, bәri beker.

TERROR-FAKT

Jalpy, resmy derek repressiyada Qazaqstan boyynsha barlyghy 118 myng adam sottalyp, onyng 25 myny atylghany jayly aitady. Negizi, NKVD búiryghy boyynsha repressiya 1937 jyldyng 5 tamyzynan bastap tórt ay jýredi dep úigharylghan. Yaghny jeltoqsannyng ayaghyna deyin bitui kerek bolghan ol búiryq boyynsha barlyghy 7500 adam sottalyp, 2500-i atylugha tiyis bolghan. Sonda ol mejeni eselep oryndaghan týrmelerding bәrin toltyryp, qosymsha taghy jazalaugha rúqsat súrap, jogharghy jaqqa joldaghan jergilikti jandayshap, «sholaq belsendiler». Dәlirek aitsaq, Mirzoyannyng qolymen jazylghan hatta elimizde 8000-nan astam adamdy tútqyndap, 3000-nan astamyn atugha rúqsat súraghan. Oghan KPSS Halyq komissary Ejovtyng «eger de jaghday qajet etip, odan da kóbirek repressiya kerek bolsa, onda maghan dәlelderindi aityp, arnayy ótinish tastandar» degen qaulysy negiz boldy. Biz múny 1937 jyldyng qarashasy sonynda L.Mirzoyannyng Stalinge jazghan qúpiya telegrammasyna sýienip aita alamyz. Qúpiya telegrammada «bizge taghy qosymsha birinshi kategoriyamen 600 adamdy atugha, 1000 adamdy sottaugha limit beriniz» delingen. Jәne búl ber jaghy ghana.

TÝIIN

Sonau bir súrghylt keshte kenet «Qara voronmen» kelip, asqar tauday әkesin alyp ketkende besikte qalghan bala býginde shashyn appaq qyrau shalghan qariyagha ainaldy... Tipti «atyldy» degen qaraly habar alsa da, olar ardaqty әkeden kýderin ýzbedi. Qayran әkening sýiegi әldeqashan qurap ketti degenge kóz kórmegen son, kónil senbeydi. Ádette, adam óz jaqynynyng baqilyq bolghanyna qabirine óz qolymen bir uys topyraq salghan song baryp senedi ghoy, kónil de sodan keyin suyna bastaydy. Al búl buynnyng qasireti de sol -eng qúryghanda әke ruhyna Qúran baghyshtaytyn qabir de taba almaydy... Eng qúryghanda «Mogikannyng songhy túyaghy» ispetti osy qalghan sanauly arystarymyzdyng úrpaqtaryna bir ortalyq, bir muzey ashyp beretin jónimiz bar ghoy. Áke múrasyn qoyargha jer tappay, әr balkon men әr jertólege qaratyp qoy biz sekildi Tәuelsiz elge jarasa ma? Árbirden keyin, býgingi Tәuelsizdikte sol asyldarymyzdyng qany men qyrshyn ketken ghúmyry baryn úmytpayyq!

"Alash ainasy" gazeti