Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Ádebiyet 4604 2 pikir 30 Jeltoqsan, 2022 saghat 14:17

Tanjaryqtyng sovet-qazaq jerine baruy

Basy: Tanjaryq kórgen tarihy kezen

HH ghasyrdyng 1920 jyldarynan bastap sol Sovet qazaq jerinen qashyp kelip jatqan bilimder baylar jaghynan aitylyp jýrgen Sovet odaghyna jana ýkimet ornatypty. Baylardyng malyn tәrkilep qughyndap jatypty, kedeyding balasy púlsyz tegin oqidy eken degen habardy estip jýredi. Qazaq jerine baryp oqudy arman etedi. Bilimge degen jastyq jalyn basylmaydy, tipti ýdey týsedi.

1922 jyly Kýnes audany Tanjaryq auylyndaghy ataqty Sasan biyding balasy Núptebek baydyng Kýnes Aqózen jaylauynda 400 qazaq ýy tigilip at shaptyryp ataqty ýlken as beriledi. Nýptebek Sasanúlynyng asy dabyrly ótedi. Danqy Ile ónirinen asyp talay jerge jetedi. Bas baygege 100 jylqy, 15 mәnerlengen qúrym popayka beriledi. Nýptebekpopayka zauytyn saldyryp, teri mәnerleu zauytyn jasaghan adam. Tanjaryq Joldyúly: «Nýsipbekting asy» dep atalatyn ataqty shygharmasyn jazdy. Nýptebekting asy 1922 jyly Kýnes Aqózen jaylauynda bolghan.

Bireudi artyq, bireudi bay jaratyp,
Zaryqtyrdyng bireudi bәrinen kem.
Tolqyghan tolyqsyghan dýniyede,
Jaralghan adam bolmas bәrine ten.
Bir myng toghyz jýz jiyrma ekinshi jyl,

As boldy Aqózende kórip em men, - degen sóz qaldyrghan aqyn. Jәne Áseyin, Ábiken siyaqty talay joldastarmen aqyldasyp Sovet odaghyndaghy Qazaq jerine ótip oqu quudy kóbirek aitady. Biraq búlardyng barlyghynyng barghysy kelmeydi. Osymen jas jylqyshylarmen qúpiya sóilesip Núptebek baydyng jylqysyn ishindegi ataghy shyqqan ketik kók degen atty jasyryn ústap, tilin buyp jaratyp, aqyry sol 1922 jyly qazan ailarynyng ayaghynda osy ketik kók atty minip qazaq jerine qaray bet týzeydi. Jasyryn qashyp shyqqan jalyndy jas jigit alyp úshqan jastyq jalynyn toqtata almay san belderden asady. Aqyrghy kýzding salqyn samalynda terbelip kóp joldy artyna qaldyryp Narynqol, Qarqara dep atalatyn jerdegi Úly jýz alban elindegi naghashylaryna baryp, naghashylarynyng kómegimen el kórip, jer kórip, armandaghan oquyn jalghastyrady. Bәige ketik kók atqa minip elinen qashyp shyqqan jastyq jalyn qiyanda qiyalargha jetelese úzaq jol qajytqanymen, asqar shyng jasyl dala aqyndy shynday týsedi. «Armanym menin» degen óleni osy kezde shyqqan siyaqty, aqyn osylay әndetip keldi. Mine búl jas jýrekten shyqqan arman әni dep aitady.

Sol zamanda japadan jalghyz elden shyghyp úzaq jol basyp jat jerge barghandyghy azamattyng qaytpas qaysar erligining kórinisi deging keledi.

Armanym mening әnin shyrqap keledi

Armanym әtteng dýnie halim menin,
Joq boldy-aau sózim kýshti mәlim menin.
Bosagha kedeydiki, tór baydiki,
Qaynaydy sol jerine qanym menin.
Búl kýnde til sóilemey púl sóilegen,
Shydaydy búghan qaytyp janym menin.
Ton kelte, jýnim súiyq, qúiyryq sholaq,
Jetilip bir shyqpaydy-au jalym menin.
Bir atty ózim minsem basqagha joq,
Jetedi nemenege әlim menin.
Baspana jyrtylghan qos, sauyn jalghyz,
Ne bolar kempir menen shalym menin.
Qapasta shyryldaghan boz torghaymyn,
Búlbúlday estiler me әnim menin.
Audaryp feodaldyq óktemdikti,
Qay uaqytta atar eken tanym menin.
Ese alsa ezilgender zúlymdardan,
Sol kezde týrlener eng sәnim menin.
Kóksegen armanyma jetip ólsem,
Qabyrda shirimes edi tәnim menin, - degen aqyn tolghaularynan tereng nәr, bilim jatyr. Ózining kedeyligi, әlsizdigi janyn mújyp qoghamnyng tensizdik feodaldyq týzimning zaman  ýshin kedergi bolyp otyrghandyghyn әshkere syndady.

Sóitip alys joldy qysqartyp ózimen ózi sóilesip kenesip, Qarqara Narynqoldaghy naghashylaryna kelip qosylyp, ózi armandaghan mektepterden bilimmen susyndap, kónil-kýiin kótere týsedi.

«Tanjaryq pen Qoydymnyng aitysy» osy Qarqarada bolghan. Osy aitys el nazaryn erekshe audarghan. Ol kezde qazaqtyng alash rulary ózderin ózderi syndap, Alban men Qyzaydyng kem-ketik kemshilikterin aityp, ótken zaman aghysyn tilge tiyek etken kórinedi. Osynday eki auyz sóz aita ketelik.

Tanjaryq:

Osy Qoydym aqyny júrtty tighan,
Jolynda alash eli janyn qighan.
Boz qaryn shygha salma kórinedi,
Shytynap shyt kóilekke әreng sighan, - dese. Qoydym:

Qarandar myna topqa nayman keldi,
Qanghyrghan jalghyz qyzay qaydan keldi.
Asu úryp myrzalyghy keri ketken,
Moyynyna kók sholaqtyng eri ketken.
Aqtaban shúbyryndy izine sap,
Men be edim qyzayyndy tentiretken?!

Qoydym men Tanjaryqtyng osylay úzaq tolghauy bar.

Osy Narynqol, Qarqara jerine bilim-óner izdep kelgen aqynnyng boz balalyq dәuirinde orys tilinen de, qazaq tilinen de sabaq alghan kórinedi. Osy oqumen birlikte baspadan shyqqan Abaydyng kitaptarymen tanysa bastaydy. Abay kitaptaryn izdep jýrip oqyp әlem tanyghan Abaydyng aqyliya sózderi men jәne ólenderimen de tanysa bastaydy. «Segiz ayaq» dep bastalatyn qúndy shygharmalary men aqyliyalary Tanjaryqyng oquyna da ruhany tirek bolghan.

Abay kitaby, Ybyray Altynsariyn, Shakarim, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyptardyng shygharmalarynan susyndap, ózining oy órisin onan әri úshtay týsedi. Abay jәne Alash ziyalylaryn ózine ýlgi etedi. Osylay oquyn jalghastyryp ózining bilimge degen qúshtarlyghyn әigilep oy órisin asha týsedi. Janalyqtardan zaman aghymy, qogham auqymy turaly týsinikteri aiqyndala týsedi.

Aqyn óz jerine 1925 jyldary oralghanda, úly Abay kitaptarimen qosa kóptegen bilim óresi joghary kitaptardy bazarlyq retinde ala kelip, el-júrtyna, aghayyn-bauyrlaryna taratyp berip, mesheu jatqan eldi jana bilimmen susyndatady. Bilim qughan talaptylardyng qyzu alqauyna bólenedi. Óz júrtynyng bilim ónerden artta qalghanyna opyq jeydi.

Áygili aqynnyng ómir mektepteri de kóp bolghan. Aqiqatpen qatigezdik shiylenisken qúldyq ezgining arpalysyna tura kelse de keudesinen atylyp shyqqan ólenderin toqtata alghan joq. Halqymyzdyng «Úlylyqty tanyghan jerde, adamdyq oryn jarqyraydy» degen sózining terendinine kóz jetkizip, óner, ghylym, bilimge tipten bel baylap, myqtap kirisedi.

Aqyn Hakim Abay, Ybyraay Altynsariyn, Shakarym, Myrjaqyp qatarly alash ziyalylary men ghúlamalarynyng shygharmalaryn ózining ómirlik ýirenuine, tól darynyn úshtaugha shyraq etedi.

Endi «Aqyn syry», «Shyntilek» degen shygharmasynan ýzindiler aitamyz.

Sózi dep pәlenshening atap aitar,
Synasang syny týzu úl balany.
Abay, Áset, Ahmet, Myrjaqyptar ,
Jetpeydi oghan jisang myng balany.
Shәkәrim, Árippenen Múryn Omar,
Kómbege olar shapsa tyng barady.
Sózining әrbirining syry bólek,
Myigha salyp eksheseng ylghanady.
Sózderi basqa aqynnyng maghyn mәlim,
Qúrt salghan shayday irip bylghanady.
Bәrin de Abay sózi basyp keter,
Bir parsha shetten alyp qyrnaghany.
Sózi bar basqa aqynnyng jyrtyq-jamau,
Jýrekten әreng shyghar tyrnaghany.

A. Baytúrsynov atyn búzyp, boldy «Masa»,
Qos qyrtysty sóz jazdy beti tasa.
Yzyndasam úiqyndy ból dep edi,
Oqyghan adam kórmedim ony da asa.
Synyq bútaq sekildi tómendemey,
Jemisindi júlghyzbay dedi jasa.
Bet-betinmen malsha órmey birik dedi.
Qaytesing ony da el tyndamasa,
Myrjaqyptan jazyldy «Oyan qazaq»,
Ony qashan eskerdi noyan qazaq?!
Oyanghannyng ornyna úiqy salyp,
Qaldy ghoy shi  týbinde qoyan qazaq.

Shәkәrimnen taraly «Qazaq aina»,
Ony kórip qay qazaq aldy payda.
Esil sózding jete almay qadirine,
Kitabi úqpaq túrmaq qaldy qayda.

Sol sózderdi eshkim úqpay qarang qaldy,
Sóz úqpaytyn qazaqta sarang qaldy.
Shyngha senbey jalghangha satylghan el,
Tau men tasqa qaqtyghyp arandaldy.

Sol jýrgenning biri men jýrgen azyp,
Su taba almay qúrghaqtan qúdyq qazyp.
Endi qazaq týzelip el bolar dep,
Ýmitpen az eskerip qoydym jazyp.

Áygili aqyn Tanjaryq Joldyúlynyng tolyp jatqan, ózen bolyp aghylghan shygharmalary bar. «Kelgende óz-ózine qanday myqty» atty jyryna kóz jýgirtelik:

Kelgende óz-ózine qanday myqty,
Atalyp batyr baluan danqy shyqty.
Ol qara kýsh istemey búl zamanda.
Basqalardan qorghanyp  qoyday yqty.
Soyyl shoqpar jaramay qarulygha,
Baluandy aila, siqyr, óner jyqty.
Óner bilim ýirengen az bolsa da,
Kópti kómip kól qylyp kórge tyqty.
Endi bildi bizding júrt kim qiynyn,
Auzyn basyp arman qyp ishtey byqty.
Qoyday talap bas salyp basyndy jep,
Jýrekke otyr  salyp ketpes dyqty.
Basqalar qústay úshyp jýr basynda,
Qoyanday qasqyr kórgen qazaq búqty.
Saqtauly qalbyrdaghy qaymaghynday,
Basqalar múrtyn maylap qolyn súqty.
Malyndy alyp basyndy daugha salyp,
Aq betine qaralap kýie júqty.
Áldeqashan hakim Abay aityp ótken.
Qaneky sol aqyldy qaysysy úqty?!
Bireuindi kórmeseng biring dos dep,
Birliksiz qylghan isting bәri bos dep.
Aytqan sózin bir qazaq úqpaghan son,
Jaghyn jar, tilin kez qyp ketken qosh dep.

Keyingi Shynjang qazaghynyng ziyalylary Qytay Shynjang qazaq әdebiyetining negizin salushylardyng birin әigili aqyn Tanjaryq Joldy dep túraqtandyrdy. Biz Tanjaryqtay úly túlghany kórnektilendiruge, aqynnyng býkil qazaq әdebiyetindegi ornyn jogharlatugha haqylymyz. Úly aqyn qazaq Alash ziyalylary qatarynan oryn alugha tiyisti dep bilemiz. Ádeby ómirdegi aqyn shygharmalary, ólenderi jetip asady.

Býgingi qazaq әdebiyetining jarqyn qadamyn jandandyryp әdebiyetting biyik shynyn jaratu zattyq baylyq ruhany baylyqtyng ghylmy óndiristing shyghar jolyn jaratyp tendik pen tatulyqtyng ýlgilerin shyghar týiin ete otyryp yntymaq pen birlikting «Altau ala bolmaydy, tórteu týgel bolatyn», «Tendik» arazdyq tudyrmaydy deytini úlaghatty aqliyagha tabandy boluymyz kerek ekendigin kóre biluimiz kerek eken. joghary men tómenning qayshylyghyn dúrys sheshu adamdyq qasiyetterden janylmauymyz alghy shart etip ústalu kerek. Adamdyq móral tәrbiyesi shyghar jol.

Abay: adam balasynan «Aqyl ghylym, ar, minez, úyat degen nәrselermen ozady. Basqalay ozdym deuding bәri aqymaqtyq» dep kórsetedi. Biz Abaydyng aqyliyalaryn boymyzgha júqtyra aldyq pa? zattyq baylyq pen ruhany baylyqtyng shyghar joly ozyq óndiristi qasterlep, ghylymy óndiristi shyghar týiin etip óndiris pen ghylymnyng qatynasy óndiris pen bilimning qatynasyn shyghar týiin etu ozyq óndiris damymasa halyqty damytu halyq túrmysyn jaqsylau bos sózge ainalady.

Ár adam ózin-ózi damytu, ózin-ózi baghalau kerek eken. Ruhany janghyryu ýshin qoghamnyng әdeby órshil talaptaryn qanaghattandyryp, otandy, halyqty ozyq óner ghylymnyn, óndiristing kәsipteri jaratylsa әdebiyetimiz de damityny sózsiz.

Damudyng artynda qalmay tәjiriybe sabaqtardy qortyndylap, Alash ziyalylarynyng әdebiyettegi órshil talabyn qanaghattandyryp, jastar búdan sabaq alyp, qoghamdyq óndiristi damytyp, әdebiyetting halyqqa qyzmet óteuin, halyqqa qyzmet óteude jastardyng qoghamnyng ozyq ónderistegi ornyn jogharylatu,  bilimning әdebiyettegi ýlgisin jaratugha qaray oiysuymyz kerek. Osyny eske ala otyryp tәjiriybe sabaqtardy qortynlap, aina etip tarhy ótken isterden sabaq alyp, ózimizdi ózimiz qasterleuimiz qajet.

Alash alashty kerek etpese seni kim kerek etpekshi? Biz Abay iydeyasymen ózimizdi ruhany damytyp, Alash ziyalylarynyng tәjiriybe sabaqtaryn qortyndylap jinaqtap, qoghamnyng artyqshylyqtaryn qasterlep, kemshilikterdi týzetip, ghylmy óndiris óresin jaratyp, ghylym-tehnika qyzmetkerlerinin, kәsipting óresin jogharlatugha, ghylym óner jolmen jýruge negizimizdi myqtylauymyz kerek.

Áygili Tanjaryq últ ýshin tausylmaytyn ruhany ýles qosty

Tanjaryq Joldyúly «shetelding aqparatyn taratyp jýr» dep, Ile Qúljada qolgha alynghannan keyin, 1928 jyly halyq jaghynan «azamatymyz kýnәsiz» dep bosatyp alghan bolatyn. Osydan keyin aqyn halyqtyng mún-múqtajyn ólenmen jerine jetkizip aityp, elin qaranghylyq mesheulikten qútqaru jaghynda ólenderin barghan sayyn ýdete týsedi.

Adam balasynyng jastyq mahabbatyn da aqyn qaghys qaldyrmaghan. Jastyq jalyny ýdey týsken «Anar sәule», «Nazgýl», «Ey, Alla osy әlemdi sen jarattyn» qatarly shygharmalary osylay aqynnyng san aluan tapqyrlyq shygharmalary tasqyn suday jónkile týsedi.

Osy kezde Ile jerin jaudan qorghau ýshin Kýre úlyghy Iledegi qazaq bolystarynyng barlyghyn shaqyryp basyn qosyp, jan-jaqtan jau antalauda, óz ishindegi dýrbelennen syrtqy jaudan qorghanugha qazaq bolystarynan kenes súraghan. Sonda aldygha eshkim shygha almay otyryp qalghanda Ilede ataghy bar Sasannyng úly Tergeusiz, Tergeusizding úly Maqsút ortagha shyghyp Sóz alyp jaudyng betin qaytaratyndyghyn dәleldep, ózining josparyn aldygha tartady. (Qyzay elining tóresi Qúdaymende Tәiji qaytys bolghan son, qaradan shyqqan Sasannyng úly Tergeusiz Qyzay eline Tәiji bolghan.)  Jәne naqtyly aila-sharalaryn da kórsetedi. Kýre úlyghy qarsy alyp, qanaghattandyryp Maqsút bolysqa әskery kýsh beredi. Maqsút bolys qazaqtyng ózinen әsker alyp, Kýnes basy Júldyz asuynan keletin dýngenderding betin qaytaryp jeniske jetedi. Kýre úlyghy Maqsútty alqap «Guanday bolys» ataghyn beredi. Búl Áskery bolys degen sóz. Maqsút guanday bolys atalyp, ataq-abyroyy jogharlap Iledegi qazaq bolystarynyng ýstinen qarap, Ile qazaqtaryna biyligi jýre bastaydy. Tanjaryq aqynnyng alymdylyn bayqaghan Maqsút guanday jәne aqynnyng hanzu, orys tilin biletindigi ýshin ózine kәtip etip alghan bolatyn. Búl kezde joghary dәrejeli oqyghan ziyaly Ábeu Qodyshúly 1933 jyldan bastap ólkelik qazaq-qyrghyz úiymynyng bastyghy bolghannan keyin ýsh aimaq oqu-aghartu qyzmetin ústauda aiyryqsha mәn bergen. Aghartu isi jandanyp әr aimaqtarda últtyq oqu-aghartu qúryla bastaydy.

1935 jyly nauyryz aiynda Qúlja qalasynda «Qazaq-qyrghyz úiymy» qúrylady. Maqsút guanday Ábeuding ornalastruymen osy úiymnyng bastyghy bolady. Onyng orynbasarlary Suan Kenjebek bolys jәne Torghay Jabyqbay bolys saylanady. Ádebiyet kórkemóner salasyna Tanjaryq jauapty bolady. Últtyq oqu-aghartu boyynsha,  ýsh aimaq kóleminde jer-jerden art-artynan bastauysh mektepter ashylyp, kurstar úiymdastyryp, múghalym dayyndau isi qauyrt jýriledi. Ádebiyet kórkemóner jandana týsedi. Ile aimaghynyng jer-jerinde mektepter boy kóterip oqytushy tәrbiyeleuge kónil bólinip, qazaq jerinen kelgen bilimdiler Ile bilim júrtymen birlesip oqytushy tәrbiyeleuge mәn beriledi. Ýzdiksiz tәrbie jýrilip jatqan sonyng biri Kókqamyr Qúlja audanynan «Turasu» jaylauynda ashylghan turasu kurysy edi. Sol jyldary A. Baytúrsynúlynyng әlippesinmen bilim tarqatqan múghalimderden birazi bar eken. Sonyng biri, Meyirhan Ermektasov qazaq ana til әlippesinen sabaq ótken. Bilimge úmtylghan Qúlja audanynyng jer-jerinen kelgen talapty jastargha kurs ashyp sabaq ótedi.

Kóptegen adamdar sabaq alyp qysqa uaqyt ishinde sauatty sabaq beretin múghalimder qatarynda Ile bilim júrtynan oqu tauysyp, turasu kurske oqytushy qatarynda kelgen Dulat Sharafiyúly da bar edi. Ana til әlippesi ýirenu joghary órleuge kóterilip A. Baytúrsynúy әlippesimen sauat ashady. Esep, jaghyrapiya, tarih turaly da sabaq beredi. Úrpaqty, jas jetkinshekterdi tәrbiyeleuge osylay mәn beriledi.

Nadandyqtan qútylu qimyly kýshti anys qozghaydy. Oqu merzimi bitken song emtiqan alyp, tolymdy múghalym degen kuәlikterimen jer-jerlerine qaytady. Qúlja audany Borbosynnan «Turasu» kursine qatysqandardan Múqat Aubakirúly, Múqamady Dәrkembayúly, Ábish Ótebayúly, Álkey Atabayúly, Maynúr Sadyqqyzy qatarlylar jәne basqalar bar. Osy 1930 jyldar bastalysymen Ile ónirining jer-jerinde mektep saludyng bәsekesi bastalyp ketedi. Kókqamyr Qúlja audanynan alghashqy boy kótergen mektepterden «Jyrghalang Jabyqbay mektebi», «Qúlysty Nәsilbek mektebi», «Borbosyn Múqan Múghalim mektebi», «Bólekey Daday mektebi» «Ýlken búlaq Besdóng Symaghúl mektebi» boy kóterip bala oqyta bastaydy. Jәne sauatsyz oqytudy da qaghys qaldyrmaydy.

Maqsút guanday qazaq qyrghyz úiymyna basshylyq etip Ábeu Qúdyshúlynyng qoldauymen Tanjaryq Joldyúly qatarly ziyalylar qazaq oqu aghartuyna erekshe úles qosady. Ásirese «Jyrghalang Jabyqbay mektebi» bastauyshtan orta mektep 10 klasqa deyin sabaq ótilip kóptegen oqushylar jetilip shyghyp oqytushylardyng qosyny jaqsara týsedi. Sóitip qazaq ana tilinde kóptegen ziyalylar jetilip shyghady. Jәne Kýnes Satybaldy mektebi, Araltóbe mektebi, Taldytúran mektebi, Nylqy audany, Qaratóbe Orazqan mektebi taghy basqa kóptegen mektepter boy kóterip halyqtyng nadandyqtan, mesheulikten qútyluyna jol ashylyp halyqtyng alqauyna bólenedi. Qanapiya Dәrkenbayúly, Dulat Sharafiyúly qatarlylar osy Qaratóbe mektebinde múghalim bolghan. Qaratóbe Orazqan mektebi ol kezde audan rólin atqarghan búl mektep Orazqan bolys saldyrghan mektep eken. orazqan Stambayúly Ýsh aimaq tónkerisin qoldap 300 at er-toqymymen jóneltken eken.

Qazaqtyng ózining ana tilinde jan-jaqtyly talaptanghan alghabasar jastar kóptep jogharydaghy mektepterden jetilip shyghady. Mysaly ýsh aimaq tónkerisin bastauysh Akbar batyr, Seyit batyrlar, Núsypqan Palkaunyn, Manapqan Palkaniyk, Qanapiya mayor, Qazyqan komandiyr, Rashat kapitan sol qara týnek zaman gomindangha qarsy kóterligen ezgi men qanaugha qarsy halyqty bastaushy alghabsar ziyalylar edi. Mine búlar әigili aqyn tanjaryqtyng zamandastary bolatyn. Tanjaryqtyng Akbar Seytke jazghan hattary rastay týsedi.

Keyingi Tanjaryq shygharmalaryn jinau baspadan shygharugha erekshe ýles qosqan әigili Qúrmanaly Ospanúly, Erghaly Ábilqayyrúly qatarly basshylar óz ýlesterin qosqan. 1980 jyldan keyingi Tanjaryq shygharmalaryn jinap baspadan shygharugha Janabil Symaghúlúly, Asqat Kerimbayúly qatarlylarda әigili aqyny Tanjaryq shygharmalaryn tolyq negizin tabugha atsalysqan basshylar desek bolady.

Jazushy Orazanbay Egeubay tarihshy, jazushy Jaqyp Jýnisúly keyingi Qúrmanәli Jýnisqanov qatarly jazushy, zertteushiler ghylmyy maqalalar zertteuler jýrgizgen kitap jazghan tarihy adamdar Qúmanәli Jýnisqanovting «Tanjaryqty tanu kitaby» Shynjang halyq baspasynan 2013 jyly jaryq kórgen.

Tanjaryq aqyn «Qazaq qyrghyz úiymynda» 1930 jyldan bastap istegen kezde qazaq oqu-aghartuyna sýbeli ýlester qosqan Shynjandaghy alash ziyalylary. Ábeu Qúdyshúly, Shәripqan Kógeday, Dubek Shalghynbay, Maqsút guanday, Jabyqbay bolys, Orazqan bolys qatarly ziyalylar ýsh aimaq oqu-aghartuynyng damuyna óshpes ýles qosty. Tanjaryq aqyn qol salyp istep әdebiyet kórkemónerdi barynsha damytyp Qúlja qalasynda qazaqtyng alghabasarlarymen birlesip, halyqtardy eskilikting esiginen shygharyp daladan qalagha týsirip mәdeniyet, óner, bilim ýgittedi. Qazaqtyng «Qyzjibek pen Tólegen», «Qoyshy Kópen», «Qalqaman mamyr», «Shúgha», «Enlik Kebek», «Betim-ay qúdaghi» siyaqty dastandardy sahnalastyryp drama teatrdyng damuynada óz ýlesin qosty. Sonymen qatar әielder tendigin jyrlap sahna әlemine kóptep keyipkerler jetildirdi. Aqyn ózi Ábish, Kebek, Qúdaghy rólaryn tartymdy somdap bilimge shóldegen qazaq, qyrghyz bauyrlastaryn adamdyq tendik jolyna jeteledi. 1934 jyldan bastap ortalyq qala Ýrimjidegi oqu-aghartu mekemesi jaghynan Ilede Hanzusha jәne úighúrsha gazet shyghady. Múny kórgen talghampaz Tanjaryq Maqsútqa baryp Ilede qaysy últ kóp dep tótesinen súraq qoyady: - Áriyne, qazaq kóp, - dep jauap beredi Maqsút bastyq. Rasynda sol kezde jan sany jaghynan qazaq basym edi.

Búl súraq Maqsút bastyqty oilandyra týsedi. Sóitip Tanjaryqtyng bastauynda jan-jaqtyly izdenumen 1935 jyly Ilede «Ile ózeni» gazeti túnghysh jaryq kóredi.

Ádilet shyndyq jolyn ýiretedi,
Ashady ashty shayday ang sezimdi.
Aynaday jarqyratyp kórsetedi,
Mini bar qolyna alyp kór ózindi.

Aqyldy auyzsha aiqtan almaushy edin,
Sózine aitqan qúlaq salmaushy edin.
Qymyzgha shekeng qyzyp alghannan son,
Paydasyz bos myljynnan tanbaushy edin.

Balandy oqyt dese qashushy edin,
Dau janjal shataq jaqqa basushy edin.
Top qúryp mórge talas bar ónerin,
Malyndy bet albaty shashushi edin.

Ol zaman kelmeske ketti deymin,
Kóz ashar zamanymyz jetti deymin.
Qalyng qazaq endi ash kózindi,
Oqyp kór gazetimdi taghy menin,

Jalynyp qayta-qayta ótinemin degen Tanjaryq aqynnyng ózi qol salyp shygharghan «Ile ózeni» gazeti túnghysh sanyna basylghan ólenderining ózi bir ýlgi. Aqyn Tanjaryq halyqty nadandyqtan qútqaramyn dep jantalasyp nadan qalma oqymasang qaldyng ghoy qara bop. Sening kózindi oqu bilim ashady, qatargha kel, el bolu ýshin bilim kerek óner bilimining tórine shyqpay kózing ashylmaydy deydi.

Adamdar qayghymen janbaghudyng jolyn izdeydi. Al, ghúlamalar izdenip halyq ýshin bilim jaratady.

Aqyn Tanjaryq:

Kókeyde aiqyn bolyp qúran qolda,
Pәniyde órkendesin tura jolda.
Balang kәpir bolady dep azghyrmasyn.
Ázezili adamnyng shala molda.
Nadannyng nadandyghy sol bolady.
Ólim aityp ap jýrgen kórdi qolgha.
Balang dinsiz bolmaydy oqyghannan,
Óner ghylym keudege toqyghannan,
Qayta dinsiz sol bolar ónersiz bop.
Basqalardyng qúldyghyna týsip qalghan.
Aytamyn oyansyn dep jastargha,
Aytamyn qonady au dep bastaryna.
Bar bolsa arjaghynda óner bilimge úmtyl,
Sol kerek eng aldymen jas janyna.

Búl jerde aqyn:

Bilim iygerip ózindi ilimning jolyna sal, kókirek kózing bilimmen ashylady. Bilimmen kókirek kózing ashylsa onan keyin óner bilim izde, ónersiz bolyp qalma. Ónersiz ghylymsyz myna ómirden eshtene taba almaysyn. Alla dýniyeni ghylymmen jaratqan dep oiyn olenmen órnekteydi.

Ilimdi iygergen islam joly adaldyqtan, tazalyqtan bastalady demekshi. Taghy da toqtalugha tura keldi.

Múqamet payghampardyng qadisterinde:

Bir saghat ilim ýirenu bir kesh boyy qúlshylyq qyludan jaqsy. Bir kýn boyy ghylymnan dәris alu ýsh ay oraza tútqannan jaqsy. Payghampardyng ózi de qúry kýtip otyra beretin soqyr senimdi emes. Oqugha ghylym, bilim izdeuge ýndegen. Osydan-aq ghylymnyn  qanshalyq qasterli ekendigi kórinip túrghan shyghar «Senimning ýzdik belgisi, tózimdilik eki jaqty shydamdylyq» jaqsylyq pen jamandyqtyng bәri qúdaydan bolsa men izdegenmen úmtylghanmen ne bolar deysing demey bilimge ónerge útmylu arqyly jetilu imannyng basty qaghidasy: dep tanu kerek.

«Jeniske ózining aqtyghyna, adaldyghyna sonymen birge qabileti jiger kýshine sengen adam ghana jetedi. Sondyqtan adam imangha senim keltire otyryp ózining tanymdyq qabiletterin jetildirip otyru kerek». «Tanym men senim adamnyng qos qanaty» úlaghatty sózding astary osy. (Týgel alghyng kelse ómirding yrysy) Jýsip Balasaghún jyrlaghanday «Diny senim oy tazalyghy» dep sóz tazalyghyna jetelese, ghylym, tanym, oqu, izdeu ózin-ózi  shyndau arqyly júmys ilgeri jýredi degen osylaysha ilgeri basa bergende ghana ózgelerden qalmay órkeniyetke jetemiz. Áygili aqyn Tanjaryq 1930 jyldan bastan Qúljada últ ýshin istegen jyldarynda óz últyn qanday sýise basqa tuysqan últtarmen de qoi qatynasta bolyp qytay, úighúr, sibe, dýngen, qyrghyz, orys siyaqty últtarmen qoi aralasyp ónerge beyimderimen syrlas dostasyp ózining últtyq kózqarasyn jogharlata bilgen.

Aqyn Tanjaryq 1940 jyly Ile týrmesinen Ýrimji týrmesine aidalghanda:

Temirmen qol ayaghym baylaudaghy,
Eki kóz qapalyqtan jaynaudaghy.
Tordaghy arystanday ala súryp,
Ot shyghyp jýrek janyp qaynaudaghy.
Ah úryp armanda bop qolgha týsip,
Sanyn soghyp barmaghyn shaynaudaghy.
Tәkenning qyrqynshy jylghy sózi mynau,
Ústalyp Ýrimjige aidaudaghy.
Kýnirengen aqyn jany,
Bir kettik mashinamen talqyny asa,
Qaldyng ba qayran Ile kózden tasa.
Aydatqan bizdi ústap aghayyndar,
Qosh endi kóriskenshe jaqsy jasa.
Kýtpegen múnday iske kez bolghanda,
Bolamyn qarap túryp tang tamasha.
Sapargha moyny ghashyq kettim shyghyp,
Keleshek óz jóndep ondamasa.
Aman bol Tekes, Kýnes qasynmenen,
Qaraghay qayyng terek tasynmenen.
Jerlegen qyzaq, qyrghyz, qytay, úighúr,
Kempir shal, qyz kelinshek jasynmenen. –dep jyrlaghan eken.

Kýizelip kýnirengen aqyn jany ah úryp armanda bop qolgha týsip sanyn soghyp barmaghyn shaynaudaghy jan sezimin basa almay zar jútady. Aydatqan bizdi ústap aghayynda. Qosh endi kóriskenshe jaqsy jasa dep qyzmettes aghayyndarynyng qastyghy bolghandyghy da jogharydaghy sózderinde kórinip túr.

Aqynnyng jalyndaghan jyr joldary toqtap tolastaghanday emes jýrekten shyqqan ot úshqyndar otsha laulap ýdey týsedi. «Týrme tarihy», «Týrme haly», «Kiltshige», «Qasiyet qalyng edi qazaghymda», «Kim jatyr abaqtyda» siyaqty kóptegen shygharmalary týrmede jazylghandyghy bayqalady. Ýrimji Shynshysay týrmesining súraghy jalghannan qúrastyrylghan, qinaulary adam tózgisiz jantýrshigerlik, arhiv delolardy jalghannan jasaytyn. Jeti aimaqpen baylanysyng bar. Iledegi úishmadan abar taratyp ýkimetti audarugha sóz baylasqasyn. Qashqar, Qúlja, Ýrimji, Qúmyl, Almay, Barkól siyaqty jerlermen baylanysyng bar dep oidyryp shygharyp qandy qinaulardyng astynda qalady. Osynday zorlyqty kýshting astynda qalghan aqyn:

Jýrerde Ýrimjige quanyp em,
Kónilge shyndubandy bu alyp em.
Ýlken jer aqiqatpen tekserer dep,
Qúrghatyp kózding jasyn uanyp em.

Ýlken jer aqiqaty múnday boldy,
Bir basqa pәle degen qomday boldy,
Keshegi kerdendegen qayran Tәken,
Búl kýnde jorghalaghan qúrday boldy.

Ómirding tausylmaytyn bir elesi,
Ýzilmey arman ýmit túr elesi.
Ýlken jer kishi jermen ýndes eken,
Soghylghan bir gomindang keregesi.
Olardyng aqiqaty qaydan bolsyn,
Qaghynghan qandy soryp delebesi.
Kem qylyp qinaumenen óltiremin,
Búl mine osylardyng ónegesi.

Qan qúmar qara niyet ónkey zalym,
Qúrghaghan jamandyqpen kenezesi.
Kórgenim kórmekennen әli az eken,
Turalyq búl jer menen araz eken.
Búl jerde qamaq orny toghyz ýy bar,
Týrme emes bastabynda garaj eken. - dep alda bolatyn aqiqat pen jauyzdyqtyng sayysyna dayyndyq kórip otyrghanyn jasyrmaydy.

«Ýsh aimaq armiyasy» Gomindandy qua soqqylap jeinske jetedi. 1946 jyly Ýrimji týrmesindegiler bosatylady. Sol qatarda Tanjaryq aqyn da týrmeden shyghyp Kýnestegi eline aman sau oralady. Elge oralghan bir jyldan keyin 1947 jyly qaytys bolady. Jәne bir jaghynan Shynshysaydyng adam jeytin qan qúily sayasaty 1937 jyldan bastalghan. Osy jyly Maqsút guanday ústalyp Ýrimji týrmesine aidalyp auyr súraqpen qinalyp, 1941 jyly ayanyshty óltirilgen. Shynjannyng jer-jerinen әr últ halqynan san-sanaqsyz alghabasar zyalylar qolgha alynyp Ýrimji týrmesine jabylyp osy 6 jylda qinaumen óltirilgen. Aqyn Tanjaryqtyng «Týrme tarihy» dep atalatyn shygharmasynda osy ayanyshty mәseleni jerine jetkize jazghan. Shynshysay sovet odaghymen birlesu komunistik partiyamen birlesu últtar tepe-ten  bolu, oqu-aghartudy damytu deytin ózining alty sayasatynan bet búryp fashistik sayasat jýrgizdi. Markstik komunistik partiya qúlaydy dep Sovet odaghynyng 1941-1942 jyldardaghy Maskeuding hauipte qalghan qiynshylyghynan paydalanyp Sovet odaghynyng Shynjangha kómekke kelgen әskerlerin jәne ghylym-tehnika qyzmetkerlerin Shynjannan shyyp ketuin dәriptegen. Sovet odaghy qyzyl partiya eskertu berse de tyndamaghan olardyng óz qiynshylyghynan búrylugha shamasy kelmegen 1943 jyly jyldyng ayaghynda kommunizm qozghalysy jeniske jetu qarsanynda ózining qateleskendigin aitqan bolsa da olar qabyl almaghan sovet armiyasy adamdary býkildey shyghyp ketken, eki betkey Shyng Shysay Jiyang Jeshining qoltyghyna kirip әreng jany qalghan.

1946 jyly týrmeden bosaghan Tanjaryq Sharghyngha degen óleninde:

Quandym tiri kórip atqan tanda,
Jana atyp qyzyp kele jatqan tandy.
Sypyrdy bir búryshqa qaranghyday,
Moyynma ajyrghy bop batqan qaldy. - dep ýsh aimaq tónkerisining jenis tanyna onan ary tileuleydi. Biraq aqyn jenisti zamandy kóre almady. Aqyn «Abaqtyda kim jatyr» degen shygharmasynda Shynjandaghy әr últ halqynyng qanday kýy keshkendigi aitylghan.

Aqyn:

Aytuynan han taysa,
Turalyqtan zang taysa,
Dos búzylyp jaltarsa,
Mine búghan netersin.
Seni jenip ol alsa,
Moyynna shynjyr oralsa,
Baqyttyng ornyn sor alsa,
Qanday lajy etersin, - dep ah úrady. Birlik turaly sózderinen:

Sózimdi týsingening irikteysin,
«Irikteu» ne degende «Birlik» deysin.
Birliging bolmasa eger jaularynnyn,
Qolynda maymen janghan bilikteysin,
Jem bolyp itpen qúsqa aidalada,
Mayy erip kýnde jatqan jilikteysin,
Sen terek, ishing quys, basqalar qúrt,
Júp-júmsaq qajauyna shirikteysin.

Bolmasa óz ortanda berik birlik,
Qalaysha kólenkennen ýrikpeysin?
Kelgende óz-ózine tising ótkir,
Teri tespey qan sorghan sýlikteysin.

Astyrtyn alalyqty salyp qoyyp,
El ishi ketken ne ghyp irip? - deysin.
Qoymasang osy jaman minezindi,
Qauymnyng qataryna ilikpeysin.
Qaytalap taghy aitamyn birikpesen,
Jaulargha dayar azyq-týlikteysin,
Istese kereginshe óz erkimen,
Kәdimgi iyesi joq mýlikteysin.
Talpynyp birlik etken halyq,
Sen ghana shóje basqan kýrikteysin,
Solardan bir mýsheng kem jaralghan joq.
Jalghyz aq aqyl qosyp birikpeysin,
Birikiseng myna bizder dushar bolghan,
Siyaqty pәlelerge ilikteysin.
Birlikting ne ekenin shyn týsinsen,
Ózin-aq eng aldymen birlik deysin.

Búl ómirde bir kýn ótse ótip jatyr,
Talpynghan talabyna jetip jatyr,
Bayqasam qaladaghy el algha ketken.
Qyrdaghy bizding qazaq ne ghyp jatyr.

Sóz úghyp nege qazaq serpilmeydi.
Shyghyp ap tau basyna jelpildeydi.
Óner-bilim jaghynan habary joq,
Janghyrsa tastan dauys selkildeydi.
Aqylsyz ailasy joq anqau eldin,
Isi aqsap algha baspay shekip jatyr.
Qazaqtyng qoldan kelgen bar óneri.
Malyn satyp shay túz alyp ketip jatyr.

Áygili aqynnyng toqsan jyl ilgeri aitqan óleng aqliyalary әli kýnge deyin janghyryp túr. Aqiqatpen qatigezdiktin, shiylenisken qúldyq ezgining arpalysyna aqyn ómiri tura kelse de keudesinen atylyp shyqqan ólenderin toqtata alghan joq.

«Úlylyqty tanyghan jerde adamdyq oryn jarqyraydy». Osymen әigili aqyn Tanjaryq turaly «Aqyndy eske alghanda» zertteu әngimelerim tәmәm.

1999 jyly Qaysha Tәbarakqyzy men Qúsan Qúrmanqanúly audarghan «Tanjaryq tandamalylary» qytay tilindegi jinaghy basylp shyghyp halyqqa taratyldy.

Tanjaryq ólenderi Qazaqstanda sonau 1970 jyly jyldary «Arman tau» degen atpen jaryq kórip, Qazaqstan jazushysy Túrlybek Mәmeseyitúly «Tanjaryq» atty romandy baspadan shyghardy. Tanjaryqty zertteu qazir últtyq dengeyden әlemdik dengeyge bet alyp otyr.

Paydalanghan әdebiyetter:

  1. «Tanjaryq» kitaby. 2013 jyly, Shynjang bas baspasy. Qúrmanaly Jýnisqanov
  2. «Tanjaryqty tanu jýiesi» elektrondy kitap. Qúrmanaly Jýnisqanov
  3. «Qazaqtyng sheshendik sózderi» 1990 jyly basylghan «Tanjaryq tarauy».
  4. «Tónkerisshil aqyn Tanjaryq» avtory Mәtqabyl Múqametkәrim, 2011 jyly, Ile Kýitin.
  5. «Oyshyldar aqyliyasy, din turaly».

Maghazbek Miyanúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1661
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2036