Dulat Babatayúly zamanyndaghy ózge aqyndargha qaraghanda qazaqtyng kóp jerine tanymal bolghan. Ol Shyghys, Ontýstik Qazaqstan jәne Arqany aralap shyqqan. Ertedegi aqyndar ýlgisinde tәrbiyelenip ósken. Áueli aqyn aitys, әzil - ospaq retindegi ólender shygharyp, aityp jýrgen.

Biraq keyin ol el arasy, auyl ishi, jergilikti taqyrypty jyrlaudan góri, sayasy - әleumettik, qoghamdyq mәselelerdi jyrlaugha oiysqan. Ol óleng mәnin bilgen, tilge jýirik, naqyldap - mәteldep sóileytin sheshen. Aqyn eldi úiytar, tyndaushysyna әserli ýlgi kórseter ótkir jyrdy sheshendikpen algha úsynady. Ózining boyyndaghy ólenderinde aqyndyq ónerdi joghary baghalaydy. Búryn jas kezinde jete manyz bermey jenil qaraghan kezderi bolghanyn aityp, qynjylady. «Bay tóre, by degenderge de erdim, onyng sózin de sóiledim, kem – ketikti elemey de jýrdim» dep, ózining keybir kezderine ókinish bildiredi. Búdan keyin er jetip, el qadirin, sózin, syryn týsingennen bastap, ómirining songhy kezderine deyin el jayyn, zaman syryn jyrlap, jaghymsyz minezderdi synap, tereng syr shertkenin eskertedi.

Dulat arysy týgel sózding týbiri bir – týp atasy Mayqy biyden tartatyn, ortada Ormanbet zamanynyng ordaly biyleri Asan qayghy men Sypyra jyraudan salatyn, berisi – Qaztughan, Shalkiyiz, Búqarlarmen túiyqtalatyn tóbe biyler men joyqyn jyraulardyng sony. Qazaq handyghynyng qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan, anyzgha ainalghan zamanynyng azyp – tozyp:

«Kýn batysqa kóz salmay,

Kýn shyghysty eske almay,

Bizdi alatyn jau joq dep,

Bizden myqty dәu joq dep…

Bolashaqty boljamay,

Jol saudany oljalay,

Aqbókendey aldanyp,

Jylqyday delbe sandalyp,

Ortasyna kәpirdin,

Andamay kelip týskenine» deyingi aralyqtaghy alasapyran zamanynyng bar qúityrqysyn bastan keshirgen, kózben kórip, shermen jughan qazaq qoghamynyng poetikalyq shejiresi.

Dulattyng ómiri jayly mәlimet óte az. Dulat jasynan óner qughan adam desedi. Shygharmalaryna qaraghanda, músylmansha hat bilgen, týrki tanyghan moldalar arqyly sol kezdegi qazaq dalasyna taraghan diny kózqarastardyng shenberinde din turaly da birshama týsinigi bayqalady. Shygharmalarynyng mazmúnyna qaraghanda, qazaq dalasynda handyq biylik joyylyp, agha súltandyq biyleu tәrtibi ornaghan kezde ómir sýrip, sol jaghdaylardaghy qarym – qatynastardy jyr etedi. Búghan onyng ómir jyly dәlel. 1802 jyly tudy, 1871 jyly óldi desek, jas shamasy da osy kezge dәl keledi.

1822 jyly ormanday kóp Orta jýzdegi handyq biylikting biyik bәiteregining tamyryna, balta shapqan Speranskiyding «Sibir qyrghyzdary turaly» jarghysy shyqty. Múnyng aldyndaghy bes jyl ishindegi úly handardyng sarqyty Kishi jýzde Bókey, Orta jýzde Uәly dýnie salyp, qazaq qoghamy daghdarysqa dushar bolghan edi. Qazaq handyqtary әlsirey kelip, resmy týrde 1824 jyly joyyldy da, 1824 jyldan bastap qazaq dalasyn okrugtargha bólip, әr okrugty basqaratyn agha súltandyq biyleu apparattaryn qúryp, patsha ókimeti qazaq elin týgel ózine qarata bastady. Búdan tys qalghan Bókey ordasynyng handyghy. Ol kezde Jәngir han dep atala túrsa da, Orynbor guberniyasyna baghynatyn, ózine qaraghan elderge Ishki orda handyghy bolyp sanalsa da, ol patsha ókimetining týsiniginde sonau 1801 jyly qúryluynan bastap, Vassaldyq dәrejede ghana bolatyn.

Búl kezde Dulat jiyrmalardyng ishindegi jas jigit edi. Ol Orta jýzdegi handyqtyng tek shet jaghasyn ghana kórdi. Onyng er jetken sanaly ómiri agha súltandyq dәuirde ótti. Sondyqtan da Dulat ólenderi sol kezdegi ómir qúbylystaryn beyneleydi. Dulat jyrau – ózinen búrynghy jәne ózinen keyingi aqyndardan kóp jayttardy ózinshe ereksheligi bar, iydeyalyq qayshylyqtary da kóp, biraz óz dәrejesinde ómir mәselelerin tereng talghap, sheshuge tyrysqan aqyn. Poeziyalyq tilin bayytu jaghynan da Dulat ózine deyingi aqyndargha qaraghanda, kóp enbek siniredi. Búl jayttar Dulat jyraudyng tvorchestvosyn biludi, zertteudi qajet etedi. Sondyqtan da onyng әdebiyet tarihynda tiyisti óz orny bar.

Búqar handyq dәuirinde ómir sýrgendikten әleumettik әr aluan mәseleler óz zamanyndaghy ýstemdik etushi taptyq ókili túrghysynan qarady. Qazaq handyghynan feodaldyq qúrylysty berik saqtau iydeyasyn ýndeydi. Al, Dulat agha súltandardyq kezende әdebiyet sahnasyna shyqty.

Dulat – óz elin ing bir kezdegi ózgeristerin kórip, odan ózinshe qorytyndy shygharghan aqyn. Ózining halqyna, el – júrtyna kómegimdi tiygizsem degen oimen jyr shygharyp, óz zamanynyng kemshilikterin synaghan. Basqa tústary siyaqty halyq basyna týsken auyrtpalyqtardyng sebepterin izdestirip, ony ózinshe boljaydy. Qinalghan júrttyng janyna shipa bolar dep aqylyn aitady. Elining ilgeri basu ýshin basshylarynyng berekeli boluy qajet dep biledi. Aqyn jaqsy, әdil әkimshilikti armandaydy. Peyildi dana basshy bolsa, ol el qamyn oilap, adam balasynyng bәrin birdey teng ústar ma edi dep qiyaldaydy.

Jaqsy bolghan tóreni,

Ádil demey ne deymiz.

Bәrin birdey teng kórip,

Júrtyn týzep túrghan son.

Aqyly bar jaqsylar.

Syryn jatqa aldyrmas,

Búghy menen maralday,

Sabyr salmaq bolghan son.

«Birlik bolmay, tirlik bolmaydy» – degen halyq danalyghyna ýndep, aghayynshylyqty, tatu – tәtti ómir sýre biludi ansaydy. Tirlik ómir sanauly, ólim haq; bay da, kedey de, qara da, by de, batyr da – bәri ómirden ozady. Tirshilikting qyzyghy – bólise, tatushylyqta ómir sýre bilu,  – degen bayaghyda aitylyp, kele jatqan, adamgershilik pikirdi qaytalaydy. Adamgershilik paryzy – әdilettik, adaldyq, izgilik, qayyrymdylyq, el – júrttyng ózara birtútas tatulyghy, aghayynshylyghy, birauyzdylyghy dep biledi:

Ay, azamat, tatu bol!

Áli – aq kózing joyylar.

Mynau jalghan dýniyeniz

Batyp ketken kýnmen ten.

Dulat aqyn tek tesik janalyqtyng qamyn oilaytyn, sózinde bereke joq myljyndardyn, jaqsy men jamannyng parqyn bilmeytin sotqar men sodyrlardyng andamay sóilep, auyrmay óletin beysharalardyn, ózindik kózqarasy joq, kez – kelgenning yrqyna ene beretinderding psihologiyalyq túrpatyn birer sózben – aq sheber týirep kórsete bildi. Jan dýniyesi qorash, ózine de, ózgege de opa bermey jýrgenderden júrtty jiyrendirdi, búlardyng aramdyq, ar – namysqa tiyetin teris qylyqtaryn tәlkek qylu arqyly jastardy múnday qasiyetterden saqtandyryp otyrghan. Jalghan sóileudi aqyndyq argha kir keltiretin jaman minez dep bireuding minin kórsen, «Syrtynan kórip shylqyldaghansha» onyng ózine, kózinshe ait, ar – namys, ojdannyng әr kez taza bolsyn deydi. Ol әsirese, jaghympaz el pysyqtaryn da ayausyz mysqyldap, jylpos, ekijýzdi paraqor, paydakýnemderdi jerine jetkize shenep – mineydi. El pysyqtarynyng psihologiyasyn realistik túrghydan kórsetude Dulat key jaghdayda Abay túrghan biyikke jaqyndap ta qalady.

Aqyn ata – ananyn, kópti kórgen danalardyng aqyl – kenesteri jas buyn tәrbiyesinde taptyrmaytyn qúral ekendigin basa kórsetedi.

Tәlimdik túrghydan Dulattyng «Espembet» dastany erekshe kónil audararlyq. Múnda ol alyp kýshteu iyesin ghana kórsetpey, әri aqyldy, әri aqjýrek el qorghany bolghan batyrdyng psihologiyasyn kórsetpekshi bolady. Qazaq batyrlaryn ósirip, tәrbiyelegen osynau úlan – ghayyr jerding ejelden iyesi qazaq halqy ekendigin aita kelip, jastargha nede bolsa, elinmen, júrtynmen birge jaujýrek batyr aghalarday bol deydi.

Dulat – aqyndyq óner, sóz qúdireti turaly da tereng tebirengen ghúlama. Abaygha deyingi qazaq oy – pikiri tarihynda aqyn jayly syndarly sóz qozghap, onyng psihologiyasyn dóp basqan Dulattan basqa oishyldardy tabu qiyn. («Sóz – jibek jip, jyr – keste, qúr sózde kýsh bolmas, auyzgha salyp shaynamay»). «Ghúlama oishyl әr kez jaqsy sóz jangha jibektey jayly tiyedi, aqyldy adamnyng sózi tәrbiyeli, tәrtipti, jýieli keledi, sheshendik tilge jýirik bolu – adamgha asa jarasymdy sipat deydi. Oily sóz mirding oghynday nysanagha dóp tiyedi, sóz quaty әserli bolsa, qamal búzady, myljyng sózding eshqanday kýshi bolmaydy. Sóiley bilu – ýlken óner, ol kez – kelgen adamgha qonbaydy, kópti kórgen, kópti týigen adamdardyng sózi de, isi de berekeli bolady. Sózding shashyranqy boluy oidyng kómeski mazmúnsyz, sәnsiz boluyna alyp keledi, al oisyzdyqtan asqan beysharalyq joq» – dep týiedi Dulat aqyn.

Aqyn óz tolghaularynda tughan jerding әsem tabighatyn, asqar tauy men tasyn, ormany men suyn qadir tútyp, qasterleuge ýndeydi. Búlardyng qazirgi ekologiyalyq tәrbiyede manyzy belgili. Aqyn múrasynda halyqtyng pedagogikagha qatysty osy aitylghandardan basqa da, adamnyng әrtýrli kezenderi, arman – tilekteri, jan – dýniyesining týrli qyrlary, qazirgi kýn taqyrybymen jymdasyp, ýndesip jatqan saliqaly oy – pikirler az emes.

Dulat aqynnyng qazaq әdebiyetine qosqan eleuli janalyghy retinde mysal janryn әkelgendigin aitugha bolady. Ár týrli keyipkerler arqyly jatyp isher jalqaulyqty, maqtanshaqtyqty, alauyzdyqty, aramdyqty, sóz – sózge salynushylyqty sózin berik ústamaushylyqty ashyp kórsetedi. Arnau ólenderi arqyly da shyndyqty realistik túrghydan óltire jyrlap, opasyz el basqarghan pysyqtardyn, músa – moldalar, imandardyng teris әreketterin mineydi. Dulat shygharmashylyghynda kórkemdik aishyqtardyng әr týrin keninen qoldanghan, úiqas shumaqtary óte tartymdy, tilge jenil, jattyq bayqau qiyn emes.

Zar zaman әdebiyetining kórnekti ókili – Dulat Babatayúlynyng әdeby múrasy keyingi jas úrpaq ýshin – sarqylmas qazyna.

Paydalanylghan әdebiyetter:

1. Dәuitov S. Dulat – jyr dýldili //Qazaq әdebiyeti. 1992 j. 24 – shilde.
2. Seysenúly D. Eldik pen erkindikting jyrshysy //Didar. 2003 j. 10 – qyrkýiek.
3. Bekbosynov M. Meruerttey asyl sózding zergeri. //Semey tany. 2002 j. 2–tamyz.
4. Bekbosynov M. Qalyng qazaq baqyty ýshin (D. Babatayúlynyng tughanyna 200 jyl). //Semey tany. 2003 j. 12 – qyrkýiek.
5. N. Aytúly. Últtyng úly jyrshysy //Egemendi Qazaqastan. 2003 j. 3 –qyrkýiek.
6. Q. Ray. Dulat poetikasynyng kórkemdik – estetikalyq nysanasy. //Júldyz. 2003 j. №

Erik Omarghaliyev,

Semeyding tarihiy-ólketanu muzeyining ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz