Nemis jazushysy German Hesse – HH ghasyrdaghy әigili jazushylardyng biri. 1946 jyly Ádebiyet salasyndaghy Nobeli syilyghyn alghan danqty qalamgerding әngimesin jazushy-audarmashy Quandyq Shamahayúlynyng (marqúm) tәrjimalauymen úsynyp otyrmyz.

Ángime

Álqissa: Qytay aqyny Hani Fu jas shaghynda ólen-jyr shygharugha qatysty ónerdi ýirenip zerdeleuge, daryn-qabiletin shyndaugha asa qúmar jan bolghan desedi.  Ol zamanda Hani Fu Sary ózen jaghalauyndaghy tughan jerinde ómir sýrip jatqan edi. Ózining qalauy, ata-anasynyng qoldauy arqasynda shyqqan tegi myqty bir otbasynyng qyzymen atastyrylyp, keshikpey sәti týsken bir kýni neke toyyn jasaugha әzirlenip jýrgen bolsa kerek.

Hani Fu ol kezde jiyrma jasta edi. Ajary ashyq, minez-qúlqy balqyghan qorghasynday kishipeyil әri salmaqty jigit. Ár salanyng týrli ghylymyna birshama mashyqtanghan, jastyghyna qaramastan ólen-jyrmen sóz ónerine jýirik jerlesteri arasynda tanymal bolyp ýlgergen-di.  Hani Fu  bay-quatty bolmasa da, múqtajdyqtan qorqatynday jaghdayda emes. Qalyndyghy aqylyna kórki say әri jaqsy tәlim-tәrbie alghan adaldyghymen qatar baydyng qyzy bolghandyqtan, Hani Fu ýshin baqytqa keneluden ózge bas qatyrarlyq eshtene joqtay kórinetin. Soghan qaramastan, onyng kónili tolmaytyn bir jay ghana boldy. Ol ne desek, sheberligi shyndalghan aqyn bolugha onyng bar arman ansary auyp túratyn.

Sonymen, bir kýni keshke úly ózen boyynda sham merekesi ótip jatqanda jas jigit soqa basy sopiyp jaghalauda seruendep jýrdi. Hani Fu ózenge qaray iyilgen bir aghashqa sýienip túryp, myndaghan shamnyng jaryghy su betinde ainadaghyday jyltyldap aqqanyna qarap, qayyq pen sal ýstindegi qyz-jigitterdi, gýl bәisheshek atqanday әsem kiyingen boyjetkenderding ózara sәlemdesip, qauyqyldasqan qúttyqtaularyna qúlaq qoyyp, dariya suynyng syldyr qaqqan dybysyn, әielderding túnyq dauyspen salghan әnderin, jetigenning tamyljyghan әuenine sybyzghynyng qosarlanghan ýnin  tyndap,   ghibadathananyng dóngelengen tóbesindey kókshil aspangha kóz tikti.

Jas jigit alabúrtqan kóniline erik berip, osynau әsem beyneli suretterdi kózquanyshy etip túrghanda jýregi eriksiz atsha tulaydy. Qalyndyghy men dostarynyng qasyna baryp, solarmen birge dumandatudy jan-tәnimen qalasa da, kóz aldyndaghy kórinisterding kelbetin jýrek týbine sinirip alyp, keyin osy týngi kók aspan, dariya suynyng ainaday betindegi sham sәulelerin, jinalghan júrttyng mereyli kelbetin, tipti, ózen jaghasynda aghashqa sýienip túrghan jannyng kónil-kýy auanyn ólenmen әldiyleudi armandaumen boldy.

Hani Fu búl әlemning qay túsynda, qanday mereyli mereke ótip jatsa da, eshqashan kónil jay, keng qoltyq bola almaytynyn sezinip, tirlikting tereng túnghiyghynda ýnemi jalghyzsyrap, beytarap kórermen bolyp qana qalaryn týisindi. Barsha adam arasynan ózining ghana zerdesi dýniyening súlulyghyn sergek tany alatyndyghyn sezipti. Sony bilgende kókiregin múng torlap, sebep-saldaryn oy eleginen ótkizumen boldy. Oilay kele Hani Fu aldaghy bir kezenderde әlem kelbetin ólen-jyrynda beynelep kórsetip, sol tuyndysy mәngilik dastangha úlasyp, ózining múrasyna ainaluy peshenesine jazylsa ghana kónili tolyqtay qanaghattanyp, raqat sezimge bólenetindigin sezetin.

Hani Fu osylaysha úiyqyly-oyau ekeni belgisiz nemese arman qiyaly da beymәlim oy ýstinde túrghanda kenet aqyryn bir sybdyr estilip, aghashtyng qasynda beytanys bir adamnyng túrghanyn kórdi. Ol kókshil kýlgin kiyim kiygen, ardaqtaugha layyq qariya boldy.

Onyng qasyna baryp, Hani Fu qadirli qariyalardy qalay qúmetteuge tiyis bolsa, soghan layyq iltipat kórsetip, taghzym etti. Sonda әlgi adam kýlimsirep, birneshe shumaq óleng oqydy. Jas jigitting kónilde toqyghanynyng bәrin úly aqyndargha layyq ýrdispen óte biyik talghammen, sheber lirikamen aishyqtap berdi. Jýregine jylylyq úyalaghan jas jigit tandana tabynyp, bas iydi de:

– Ay, aghasy, siz kim bolasyz? Mening kókiregimning týbindegini birden kórip, mәrtebeli ústazdarymnan estigen jaylarymnan da artyq óleng oqyghan siz kimsiz? – dep tandana súraq qoyady.

Jat júrttyng beytanys adamy meyirlene kýlimsirep:

–  Eger sen aqyn bolghyng kelse, bizding ýige kelgin. Batys soltýstiktegi biyik taudyng ortasynda ýlken ózenning bastau alghan jerinde mening jaman kýrkem bar. Men Mәni jetik sózding sheber ústasy deytin kisi bolamyn.

Qariya osylay dedi de, aghashtardyng kólenkesine kirip joq bolady. Hani Fu әlgi qariyany ainala izdegenimen, izsiz joghalyp ketken song sharshaghanda kózge kóringen eles bolar dep oilady. Hani Fu qayyqtargha jedel jetip, toy dumanyna aralasqanymen, kópting әngime-dýkeni, sazdy әuenning ortasynan әlgi jat adamnyng syry beymәlim ýni qúlaghyna kelgendey bolyp, jan dýniyesi sonyng sonynan erip ketkendey del-sal kýy keshedi. Mahabbattyng ystyq otyna laulap, mas adamsha mәngirip qaldyng dep qyjyrtqan dostarynyng әziline de mәn bermey, kónil-kýii arman men qiyal túmanyna qaray qalqyp bara jatty.

Birneshe kýnnen keyin Hani Fudyng ata-anasy, tughan tuystary men jaqyn dostary bas qosyp, kelin týsiru kýnin belgilemek bolghanda ol qatty qarsylasady.

–  Áke, eger men sizderding úigharymdarynyzben kelispey dәstýrdi  búzghaly otyrsam, aiypqa búiyrmanyzdar! Aqyndyq ilimge úmtylghan arman mýddemdi siz jaqsy bilesiz. Mening senimdi dostarym ólen-jyrlarymdy maqtaghandarymen, shyn mәninde men – biyik satynyng alghashqy  basqyshyna ghana ayaq basqan aqyn ekenimdi bilemin. Osy sebepten, iyen týzge jalghyz shyghyp, poeziya әlemin zertteuime rúqsat berseniz eken. Eger kelinshek alyp, ýi-jaymen ainalysyp ketsem, mening qalauym bolghan mәrtebeli isim qalyp qoyady. Qazir jaspyn, qarbalas eshtene joq. Sondyqtan, biraz uaqytymdy ózim qalaghan poeziya ónerine arnaghym keledi. Búl is kónilimdi kóterip, ataghymdy biyikke kóterer dep senemin.

Úlynyng búl sózin estigen әkesi qatty tandanyp qalady.

–  Eger sen óleng ýshin neke toyyndy keyin qaldyrmaq bolsan, sóz ónerin bәrinen artyq sýiedi ekensin. Álde, qalyndyqpen sózge kelip qaldyng ba? Olay bolsa, maghan jasyrmay ait. Men ekeuindi tatulastyrayyn nemese basqa qyz tauyp bereyin, – deydi әkesi.

Balasy qalyndyghyn búrynghyday sýietinin, aralarynda eshbir dau-damaydyng bolmaghanyn, sham merekesi kezinde óng men týsting arasynda ghúlama ústazyn tapqanyn, oghan shәkirt boludy bәrinen artyq baqyt kóretinin aitady. Sonda, әkesi:

– Jaraydy, onda saghan bir jyldyq merzimge rúqsat  bereyin. Osy uaqytta sen týs pen týisigine erip jýre túr. Bәlkim, Jaratushy saghan bir belgi bergen shyghar.

–  Eki jyl jýrip te qaluym mýmkin. Ony aldyn ala kim kesip aita alar? – deydi Hani Fu.

Sonymen, әkesining kónili alang bolyp túrsa da, úlyn jiberuge mәjbýr bolady. Jas jigit qalyndyghyna keshirim súraghan hat jazyp qaldyryp, alys sapargha attanady.

Hani Fu úzaq jol jýrgennen keyin úly ózenning bastau alatyn jerine jetip, týkpirdegi iyen mekende aghashtan túrghyzylghan kýrkeni kóredi. Kýrkening aldynda sham merekesi kezinde kezdestirgen qariya toqylghan tósenishting ýstinde otyr eken. Qariya pipa saz asbabyn oinap otyrady. Ózine qaray iymene jaqyndap kele jatqan jas meymandy kórse de ol ornynan túrmady. Basyn da iyzemedi, jay ghana kýlimsirep, saz aspabynyng ishegin sausaghymen aqyryn ghana týrtkende   iyen dala muzykanyng siqyrly әuenimen kýmis búlttar kóshkendey bolghanda, jas jigit әserlene tyndap, tandana qarap túrdy. Mәni jetik sózding sheber ústasy pipa saz aspabyn qoyyp, kýrkesine kirdi.  Hani Fu oghan taghzym etip, artynan ere kiredi. Osylaysha, qariyanyng qyzmetshisi әri shәkirti bolyp qala beredi.

Bir ay ótkende Hani Fu ózining búryn shygharghan barlyq dastandaryn mensinuden qalyp, bәrin sanasynan óshirip tastady. Kelesi ailarda óz mekenindegi ústazdarynan ýirengen barlyq poemalardy esinen shygharyp tazartty. Mәni jetik sózding sheber ústasy jas shәkirtine kóp eshtene aitpaydy, tek qana pipa sazdy aspabyn oinaudyng kýrdeli ilimin ýnsiz ghana ýiretip, shәkirtining zerdesine muzyka әuenin sinirip jatty.

Birde Hani Fu qysqy aspanda úshyp bara jatqan júp qús turaly qysqasha óleng shyghardy, onysy ózine qatty únaghanymen ,Sheber qariyagha oqugha batyly barmady. Keshkisin ústazynyng kýrkesinen alysyraq baryp, mәnerlep oqydy, ony qariya estigen bolar dep ýmittendi.

Sonda da ústazy eshtene demedi. Pipa aspabynda bayau ghana oinaghanda  jaz mezgilining orta sheni ekendigine qaramastan kýn suytyp, qaranghylyq týsip, dauyl soghyp, jel ysqyrdy, kýl týsti súrghylt búlt torlaghan aspanda alys sapargha ansary aughan júp tyrna úshyp bara jatqany kórindi.

Múnyng bәri shәkirtting ólen-jyrymen salystyrugha kelmeytin mәndi de maghynaly, lirikalyq sezim syilaghandyqtan, jas jigit ústazynyng qasynda ózining týkke túrghysyz ekenin bilip, múnayghan eken.  Sheber qariyanyng qasynda jýrip bir jyl ótkende Hani Fu pipa oinau ónerin tolyq iygergenimen, ólen-jyr shygharu ilimi barghan sayyn kýrdeli әri mәrtebeli bola týskendey sezindi.

Eki jyldan keyin jas jigit tuyp ósken jerin, aghayyn tuystaryn, qalyndyghyn qatty saghynyp, múnaya týsti. Aqyry, sheber qariyadan eline qaytugha rúqsat súrap edi, ústazy kýlimsirep bas iyzedi de:

– Qayda baramyn deseng de óz erkin. Qayta oralasyng ba, elinde qala beresing be, óz qalauyng bilsin, – dedi.

Alys sapargha attanghan shәkirt bir sәt te dem almastan jýrip otyryp, tang aldyndaghy ala kólenkede tughan eline jetedi. Ózen jaghalauynan kópirding arghy jaghyndaghy tughan qalasyna meyirlene kóz tastaydy.

Óz ýiining sayabaghyna baspalap baryp, jatyn bólmesining terezesine jaqyndap, әkesining dem alghan tynysyn estidi. Qalyndyghynyng aulasyndaghy jemis baghyna enip, almúrt aghashynyng ýstine shyghyp qarasa, sýiiktisi bólmesinde shashyn tarap túr eken.

Sonymen Hani Fu kózimen kórgenning bәrin saghynyshpen kónilinde payymdaghan suretpen salystyryp kóredi de, aqyndyq ónerding peshenesine jazylghanyn eskeredi. Shynayy ómirden izdese de tappaytyn sonday súlulyq, әsemdik pen lirika aqynnyng tanym-týisigi men týsinde ghana bolatynyn jete týsinedi.

Aqyry, Hani Fu aghash basynan týsedi de, qashyp shyqqan kýii kópirden ótip, tughan qalasyn tastap, taulardyng ortasyndaghy tegis biyiktikke jetti. Onda әdettegidey sheber ústazy kónetoz tósenishting ýstine otyryp alghan, pipa saz aspabyn sausaghymen aqyryn ghana shertip qoyyp, aman-sәlemning ornyna baqyt turaly eki óleng jolyn jyrlap jibergende, onyng tereng mәni men ghajap әuenine eltigen shәkirtining qos janary jasqa toldy.

Hani Fu taghy da sheber ústazynyng ýiinde qalyp, pipa oinap ýirengen song jetigen tartudy da iygeredi. Kýn men ay batystan soqqan jelge úshqan qardyng týiirindey ótip jatty. Sóitip jýrgende qaytadan tughan jeri men otbasyn saghynyp múngha batatyn boldy.

Bir joly qaranghy týnde qashyp shyghyp, etektegi dalanyng songhy kezenine jete bergende, kýrkening auzynda iluli qalghan jetigenning ishekterin jel qozghap, terbep jiberse kerek. Onyng әueni Hani Fudy quyp jetip, qaytudy úrandaghanda, oghan qarsy túra almady.

Taghy bir kýni ózining sayabaghynda Hani Fu aghash egip jatady. Áyeli qasynda túr, balalary sýtpen jәne sharappen aghash suaryp jýr eken dep týs kóredi. Hani Fu kónili astan-kesteng bolyp oyansa, sheber ústazy qalghyp, saqaly jybyrlap otyrghanyn kóredi. Sol sәtte osy bir adam ómirin tozaqqa ainaldyryp, keleshekke degen ýmitin ýzip, aldap jýrgendey seziledi de, Mәni jetik sheberge degen jek kórushiligi qozyp ketedi. Hani Fu qariyagha tap berip, ony óltirmekke әrekettengende ol kózin ashyp, saliqaly ghalymnyng salmaqty minezimen meyrimdi әri múnly keyippen kýlimsiregende, shәkirti eshtene istey almay qalady.

–  Hani Fu, sen qalaghanyndy jasay alasyn. Ony sening patsha kóniling biledi. Sen eline qaytyp aghash eguine bolady nemese meni jek kórip, óltirip tastasang da óz erkin. Múnyng bәri asa tandanarlyq jaghday da emes, – deydi, qariya.

Aqyn jigit basyn iyip:

–  Men sizdi qalay jek kóre alamyn? Eger búlay istesem, biyiktegi Jaratushyny jek kórgenmen teng ghoy, – dep oibay salady.

Osylaysha, Hani Fu sonda qalyp, jetigen shertip, sybyzghy tartyp ýirenedi. Sheber ústazdyng ýiretuimen ólen-jyrlar shygharyp, adam kónilin terbeytin dýniyelerdi kórkemdik sheberlikpen bayandaudyng kýrdeli ilimin azdap ýirenip, iygeredi.

Hani Fu tanerteng Kýn shyqqanda, taudyng jibektey shynyna sәl ayaldap toqtaghanday bolatynyn, ózen suynyng ala kólenke týbinde kishkentay balyqtar ýimelep jýretinin, kóktemning jeli eskende alyp bәiterekting bútaqtary búrala biyleytinin kórkemdikpen beynelep jaza alatynday boldy. Múnyng bәri tyndaghan jangha atqan tan, shyqqan Kýn, әdettegi balyq nemese jay ghana sybdyrlaghan aghash sekildi sezilip qana qoymay, әr qaysysy bir sәtte әsem әuen bolyp oinap, onsegiz myng ghalamnyng sazdy yrghaghymen ýndestik tauyp, kәri-jastyng bәrine oy salady. Bala-shagha toy-dumanyn, jas jigit sýiikti ghashyghyn, kәri adam qalay ólerin oilap, kókirekte quanysh pen múndy qatar qoyady.

Hani Fu úly ózenning bastau alatyn jerindegi Mәni jetik sózding sheber ústasymen ótkizgen jyldarynyng sanynan adasady.  Keyde osy alqap boyyna keshe ghana kelip, qariyanyng sausaghynyng úshynda saz aspabynyng ishegi әsem әuen tókkendey, keyde adamnyng býkil ghúmyry men ótken uaqyttyng ainalymyn boyynan alastap tastap, bos kenistikte qalghanday sezinedi.

Bir kýni tanerteng Hani Fu oyansa, ústazy joq, kýrkede ózining jalghyz qalghanyn biledi. Mәni jetik sózding sheber ústasyn qansha izdese de, dauystap shaqyrsa da tappady.  Bilimdar qariya úshty-kýili joq. Jaz ayaqtalyp, kýz mezgilining bastaluyna әli erte bolsa da, bir týnning ishinde bәri ózgergendey jyl qústary qaz-qatar tizilip,  taulardy asyp qanqyldap bara jatty.

Sonan keyin Hani Fu shaghyn pipa saz aspabyn alyp, tughan jerine qaray tartady.  El shetine kelgende jol-jónekey kezdesken jandardyng bәri oghan qariya retinde iyilip, taghzym etip, iltipat tanytty. Ózining tuyp-ósken qalasyna taban tiregende әkesi, qalyndyghy, jalpy, jaqyn-juyq jandarynyng bәri o dýniyege attanghan, olar túrghan ýilerde mýlde baytanys adamdar túryp jatqanyn kóredi.

Birde keshke úly ózenning jaghasynda sham merekesi ótip, aqyn Hani Fu   jýz jasaghan aghashqa sýienip túryp kishkentay  pipamen muzyka oinady. Qyz-kelinshekterding kókirekterinde quanysh pen múnly ýrey  qatarlasyp,  kýrsine bastady. Al jas jigitter pipa aspabynda oinaghan adamdy tausyla izdese de tappady. Olardyng eshbiri pipanyng osynshama ghajayyp sazyn búryn estimegen eken.

Hani Fu kýlimsiregen kýii myndaghan shamnyng jaryghy týsip, bayau ghana aqqan dariyanyng suyna kóz salyp túrdy. Aqyn sham men onyng sugha shaghylysqan beynesin aiyrudan qalghan. Jas shaghynda dәl osy jerde túryp, Mәni jetik sózding sheber ústasy aitqan әngimeni zer sala tyndaghan   alghashqy quanysh kýni men býgingi kýnning de ara jigin aiyra almay túrghan edi ol.

Abai.kz