Senbi, 20 Shilde 2024
Ádebiyet 2787 6 pikir 6 Nauryz, 2023 saghat 12:14

«Qytaylyq jazushylar kóp jazghan sayyn nashar jazady»

Basy: Nemis jazushysy: «Qytaydyng qazirgi әdebiyeti - qoqys...»

Jalghasy: «Qytay jazushylary shetinen araqkesh, jalqau...»

11

Chjan Vey

Mo Yannyng Shanidundyq jerlesi, onyng «Eski qayyq» degen shygharmasy keremet. Búl shygharmagha kóp jyldar boyy tyiym salynghan. Mening oiymsha, búl shygharma qazirgi әdebiyettegi eng erekshe shygharma. Qytay tildi ortadan basqalar әli oqyghan joq. Biraq búl óte jaqsy jazylghan, qazirgi әdebiyettegi siyrek jәne óz atmosferasy bar shygharma. Áriyne, býginde «Eski qayyqty» oqyghandar әr týrli kemshilikterdi aitady, oghan qaramastan oqugha túrarlyq.

Chjan Vey – meni moyyndatqan jazushy. Onyng jalpy sany 4,5 million sózben on seriyadan qúralghan romany bar. Aty «Sen ýstirttesin» oghan Mau Dun әdebiyet syilyghyn bergen kezde onyng songhy jazghan «Jalghyz farmasevt» atty shygharmasy oqyrmangha tolyq jetpedi. Ol enbeginde jazushy úzaq ómir sýru men shyndyq arasyndaghy qayshylyq turaly Szyaodun týbegindegi densaulyghyn qatty kýtetin otbasynyng tarihyn jazdy. Qazirgi әdebiyetti oqu qyzyqty, әsirese soltýstikting jazushylaryn oqu tipten qyzyq.

12

Chen Chjunshiy

Shenisy jazushysy. Onyng «Aq búghy jazyghyna» әdebiyet synshylary jaqsy bagha bergen. Óitkeni, «epos» dep ataugha bolatyn qytay shygharmalary óte az, «Aq búghy jazyghy» da solardyng biri ekeni sózsiz. Mysal retinde qazirgi singly tuyndylardy alsanyz, «Aq búghy jazyghy» ýzdik ýshtikting qatarynda ekeni sózsiz. «Aq búghy jazyghyn» oqyp songhy betine kelgenimde bólmemning elektr quaty óship qaldy. «Bay Szyasuani basyn sәl shayqady, búrylghanda kózine jas toldy». Qarapayym til, tebirenerlik oqigha.

Býkil «Aq búghy jazyghynda» meni qatty tang qaldyrghan sóilem – Bay Szyasuaninyng beli tym qatty, týp týzu. Osy qarapayym sózderde avtordyng bas keyipkerine degen kýrdeli baghasy jatyr.

13

Ge Fey

Ge Fey – kәsiby bilimi bar siyrek jazushylardyng biri, ol Qytay әdebiyeti salasy boyynsha doktorlyq dәrejesin alghan jazushy. Gefey – mening qatty sýietin jazushym. Onyng alghashqy shygharmalary óte avangrad boldy. Maghan Borhes, Kalivino, Nabokov siyaqty postmodernistik baghyttaghy jazushylar únaydy. Áriyne, Gefeyding de osy qatarda.

Mening oiymsha, Ge Fey – qytaydaghy avangardttyq baghyttaghy eng ozyp ketken jazushy. Biraq onyng romandaryn oqu ýshin kýsh kerek. Shygharmadaghy iyrimder, shenberler, labirinttik baghyttar bar. Qytaydyng dәstýrli jazushylary romanda «ne aitam» ​​degen oigha bógelse, avangard jazushylar romanda «qalay aitamyz» dep oilanady. Eger siz ózinizding oqu qabiletinizdi synaghynyz kelse, onyng «Adasqan qayyq», «Kók jәne sary», «Djinze», «Kezdesu», «Qonyr qústar» romandaryn oqynyz.

Ge Fey – ghalym jazushy. Onyng «Borhesting jýzi» atty zertteu ocherki bar, sonymen birge «Jini Ping Mey» turaly «Qar jasyrynghan aqqútan» atty zertteu júmysy jaryqqa shyqty. Onyng búl enbegi «Jini Ping Meydin» týsindirmesi boldy. Ge Fey «Szyannan trilogiyasy» arqyly Mao Dun әdebiyet syilyghyn jenip aldy, atap aitqanda «Adam jýzdi shabdal gýli», «Taular men ózenderding armangha ainaluy», «Szyannannyng kóktemi ayaqtalady». Búl Ge Feyding on jyldan astam uaqyttyq enbegi, olardy óte jaqsy jazghan. Songhy «Van Chunifen» tuyndysy alghashqy trilogiyanyng  zandy jalghasy dep sanaugha bolady. Maghan búl kisi óte únaydy. Búnday jazushynyng jazu stiyli tamasha, oqyghan sayyn rahattanasyn. Onyng tasada qalghan «Kórinbeytin jadaghay» atty shygharmasyn oqugha ​​úsynamyn, ol shyn mәninde aq әngimeni sheberlikpen paydalanghan.

14

A Chen

«Tamyr izdeushiler tendensiyasynyn» eng negizgi ókilderining biri.«Tamyr izdeu» ne ýshin kerek degenge kelsek, aghashtyn, ghimarattyng tamyry terende bolsa ghana biyikteytinine jaqynda ghana kózim jetti. Buddizmde «jýrekke oralu» degen sóz bar, adam ózin joghaltyp, abdyrap qalghanda bastapqy nýktege oralu kerek. Bir últta osynday óz tamyryn izdek kerek. 1980-shi jyldardan keyin qytay tym qarqyndy damydy. Sonyng saldarynan adamdar ózine degen seniminen aiyrylyp, abdyrap qaldy. Sondyqtan «tamyrymyzdy tabu, últymyz tamyryn tabu» odan da manyzdy. Tamyrymyz terende bolghanda ghana últymyz túraqty әri qauip-qatersiz damy alady. Búl zamanauy refleksiya dep atalady.

Ádebiyet әleminde óte kóp jazbaghan jazushy, Achennyng «Ýsh patsha», «Shahmat patshasy», «Aghashtar patshasy», «Balalar patshasy», әsirese «Shahmat patshasy» romany keremet, onda kýshti daosizm atmosferasy bar. A Cheng qoyghan kun-fu dramasy, óte qyzyqty.

15

Han Shaogun

«Tamyr izdeushiler» tendensiyasynyng negizgi ókilderining biri, biraq onyng romandary synnyng astynda qalghan. Onyng eng ataqty shygharmasy «әke, әke, әke», al «Masyao sózdigi» dep atalatyn taghy bir romany bar. Óte kreativti (sózdik romandarynyng bastaushysy «Hazar sózdigi» jәne keybireuler ony plagiat dep aityp jýr, biraz shu boldy. «Kýn men týn kitaby» atty jana tuyndysynda bilimdi jastar taqyrybyn kóterdi. 2000 jyldan keyin qytaydyng әdeby әleminde Mo Yannyng roman jazu ýlgisi jәne Ge Feyding talghampazdyqpen jazu stiyli syndy retro ýrdisi keldi, búl óte qyzyqty qúbylys dep aitugha bolady.

Jalghasy bar...

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz

 

6 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1310
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2058
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2106