Basy: Nemis jazushysy: «Qytaydyng qazirgi әdebiyeti - qoqys...»

Jalghasy: «Qytay jazushylary shetinen araqkesh, jalqau...»

Jalghasy: «Qytaylyq jazushylar kóp jazghan sayyn nashar jazady»

16

Vang Syaobo

«Sol kýni men ómirimning altyn ghasyrynda jiyrma bir jasta edim». Osy sóilemdi oqyghanda jýregim eljirep ketkeni әli esimde. Vang Syaobo – negizgi әdebiyet әleminde suyq, al halyq arasynda ystyq tiptik jazushy. Ótken aida Sinihua kitap dýkenine barghanymda, bir qabyrgha tolyghymen Vang Syaobonyng enbekterining antologiyasy eken. Onyng oqyrmandary az emes, biraq, әdebiyet әleminde onyng esimi óte az ataldy. Bireuler ol turaly jaqsy sóz aitpaydy, ne dese ol desin, biz onyng shygharmasyna qaraymyz, onyng jazushylyghy shynynda da myqty.

Vang Syaobo 40 jasynda qaytys boldy sodan keyin ghana tanymal boldy. Onyng ataqty shygharmasy «Uaqyt trilogiyasyn»: «Altyn ghasyr», «Kýmis ghasyr», «Qola ghasyry» (shyn mәninde ol ólgennen keyin jinaqtalyp, jaryq kórdi). «Qara temir ghasyry» taghy bar. Múnyng bәri roman jinaqtary. «Altyn ghasyr» býgingi kýn turaly, «Kýmis ghasyr» bolashaq turaly, «Qola dәuiri»  ótken tarih turaly. Shygharmalary birinen biri kýshti. Onyng esseleri de óte qyzyqty, sonyng ishinde «Kóp sandy adamdar ýnsiz» jәne «Maverik shoshqa» esse jinaqtary tamasha.

Sonymen qatar, Vang Syaobonyng әieli Ly Inhe óte tanymal adam. Ol Vang Syaobo men Ly Inhe arasyndaghy «Seni sýI ómirdi sýImen ten» dep atalatyn ghashyqtyq hatyn baspadan shyghardy, oqugha túrarlyq.

17

Shy Tiyeshen

Ol ómirinde «Men jәne Jer» dep jazdy emes pe... men qatty sýiinetin jazushy. Shy Tiyeshennyng ómir men qasiret turaly oilary: «Menimen basqalar arasyndaghy qashyqtyq jaryq jyldarymen ólshenedi», - degen.

Shy Tiyeshendi oqyghannan keyin, mening qarapayym ómirimdegi azap mýlde auyrtpalyq emes ekenin sezindim... Ol qaytys bolghannan keyin jinaqtalyp, jaryq kórgen «Kýndiz Hristan, týnde Budda» dep atalatyn antologiyasyn erekshe únattym. Oqyghan adam tebirenbey qoymaydy. «Taghdyr – qyl ishektey» romany keremet tuyndy – soqyrlar ýsh ishekti sherter kóterip, qiyal-ghajayyp taular arasynda jýrip, kýn kórui surettelgen. Olardyng payymdauynsha, soqyrdyng oiynsha jipterding belgili bir sanyn ýzgende, onyng kóru qabiletin qalpyna keltiretin resept tabugha bolady. Biraq resept degenderi aq qaghaz bolyp shyghady. Úrpaqtan-úrpaqqa jalghasyp kele jatqan búl aq qaghaz qashanda dýniyede qanghyp jýrgen zaghip jandargha qoldau kórsetip keledi. Soqyr qariyanyng ústazy 800 jipti ýzip, onyng ótirik ekenin týsinip, ómiri ayaqtalugha jaqyn. Biraq ómirding jibin jalghaydy, sol arqyly ýmitpen kýn keshedi, ómir shat-shadyman ótedi, sonda olar ótirikting mәnin týsindi. Sóitip ol ótirikti soqyrgha taghy da shyn dep aityp, 1200 tayaq syndyrghanyn aitady. «Taghdyr... jalghan bolsa da, bar boluy kerek, әitpese qyl ishek ýziledi, ómir bitedi».

18

Vang Shuo

«Meni arandatugha kimning batyly barady?» «Mening seni arandatugha batylym bardy!» «Sonda bizdi arandatugha kim batyly barady?!» onyng sózderi osylay.  Men Vang Shuo turaly ne jazarymdy bilmey úzaq uaqyt oiladym. Elding pikiri ekige jarylady, onyng shygharmalary týkke túrghysyz, bos, kónilsiz. Al keybireuler ony sol dәuirdegi jastardyng psihikalyq jay-kýii turaly jazghan, onyng әleumettik mәni zor dep esepteydi. Onyng shygharmalary jaman emes, ol Qytaydyng «ghasyr toghysyndaghy» jazushysy. Keybireuler «Vang Shuonyng atasy Selindjer» dep mysqyldap aitady, qalay bolghanda da Vang Shuonyng romandaryn oqyp otyryp, ishek-sileniz qatyp kýlesiz. Onyng shygharmalaryna qytay oqyrmandary ýirenbegen, sonday-aq ony negizgi әdebiyet orta әzil-ospaq pen dekonstruksiyagha toly dep әli jaqsy qabyldamaghan. Vang Shuo óz shygharmalarynda ýnemi ózin mazaq etedi, biraq ol óz-ózine kýletinderdi jamandaugha shyday almaydy. Gao Syaosonnyng aituynsha, ol Weibo-da selfy jariyalay bastaghannan beri oghan úrysqandar az bolmady. Vang Shuo ózining keyingi kezde ózgeriske úshyraghanyn aita ketken jón. «Mening hitozym» atty shygharmasyn oqynyz oqighasy óte qyzyqty.

19

Fen Djisay

Onyng boyy 1,90. Qytaydyng belgili jazushylarynyng ishindegi eng úzyn túrasy osy kisi. Tyaniszinidik jazushy, orta mektepte «Tyaoshani Gun» degen bir sabaqty oqydyq emes pe, sol osy jazushynyng әngimesi bolatyn. Onyng ataqty kitaby – «Jýz adamnyng on jyly» onda avtor sol bir alasapyran on jyldyqtaghy jýz qarapayym adamnyng basynan ótken oqighany aitushynyng tól sózin týgel jazyp alyp, kýibeng tirlikti tamasha bayandaydy.

Men búl kitapty ýsh ret tolyq oqyp shyqtym. Mәdeny tónkeristing naghyz on jyldyghyn týsindim, әsirese sol dәuirden alys bizding úrpaq ýshin búl eng jaqsy kitap. Kitap jaqynda baspadan shyqty, qazir satyp alugha bolady. Oghan qosa, Onyng «Álemdegi bir týrli adamdar» (jalghasy bar) atty óte qyzyqty kitabyn úsynamyn, onda kóptegen halyqtyq oghash adamdar turaly aitylady jәne jazu stiyli óte erekshe.

20

Lu Yao

«Qarapayym dýniye» men «Ómir» kóp adamnyng ómirin ózgertti desek artyq bolmas. Birinshisi jaqynda telehikayagha iykemdelip, halyqqa qayta úsynyldy. Songhysy qysqa bolghanymen, qúrylymy men iydeyalyq mazmúny jaghynan basqa jazushylardan ozyq.

Uniyverge týsu emtihanynan sýringen bir oqushy, qara júmysqa jegiledi, onyng qolyna sol kezde kezdeysoq Lu Yaodyng «Qarapayym dýniyesi» týsedi, ony oqyp, qaytadan emtihan tapsyryp baghy janady. Osy studentting sózinen әdebiyetting adamdargha shynymen әser etetinine sene bastadym. Taghy bir aita ketetin jayt «Qarapayym dýniye» oqighasy adamdardyng jýregin eljiretedi, kóptegen adamdar romannan ózderin tapty. Búl roman turaly keybireuler – onyng kórkemdik ereksheligi nashar dep synaydy. Kópshilikke únaghan romannyng kórkemdik ereksheligi nege kerek?

Jalghasy bar...

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz