Internet-konferensiyamyzdyng kezekti meymany, jazushy - Dýkenbay Dosjan oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jauap beruin ayaqtap otyr.

Dýkenbay myrza jazushy Múhtar Maghauin turaly aita kelip: «Múhtar Mauainge keletin bolsaq, onyng jazu qabiletin, izdenisin, búrynghy, songhy kitaptaryn qalt jibermey býge-shigesine deyin biletin qatarlas, qalamdas, zamandas qalamgerding birimin. Óz qolymen syilaghan 13 tomdyq tandamaly shygharmalary  kitaphanamnyng tórinde. Ásirese, Shynghysqan tarihyna baylanysty jazghandaryn, aitqan sózin, ghylymy tújyrymyn tolyqtay qoldaymyn, búl pikirimdi ózine de aitqanmyn. Alghashqy tarihy «Otyrar» povesindegi, «Jibek joly» romanyndaghy  somdalghan Shynghyshan beynesi sol dәuirdegi - Syrdariya ózenining boyyndaghy,  kóptegen  sol mandaghy bekinis qalalardyng túrghyndarynyng kózimen surettelgen әdeby shyndyq, yaghni, sol kezendegi Otyrar qalasyndaghy tarihy keyipkerlerding sezim suretimen,  oi-qiyalymen, kýreskerlik qimylymen berilgen tústar; yaghny sol dәuirdegi Syrdariya boyyndaghy otyryqshy diqan, ústa, qyshker, ghalym, kirekesh, deldal sekildi keyipkerlerding kózimen surettelgen bolmys-beyneler - sol zamannyng shyndyghy dep qabyldaghan jón» ekenin aitady.

- Sizding jansebil enbekqorlyghynyzdyng syry nede? Qazirgi 35 jasqa deyingi jas aqyn-jazushylardan kimderdi oqisyz?

Internet-konferensiyamyzdyng kezekti meymany, jazushy - Dýkenbay Dosjan oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jauap beruin ayaqtap otyr.

Dýkenbay myrza jazushy Múhtar Maghauin turaly aita kelip: «Múhtar Mauainge keletin bolsaq, onyng jazu qabiletin, izdenisin, búrynghy, songhy kitaptaryn qalt jibermey býge-shigesine deyin biletin qatarlas, qalamdas, zamandas qalamgerding birimin. Óz qolymen syilaghan 13 tomdyq tandamaly shygharmalary  kitaphanamnyng tórinde. Ásirese, Shynghysqan tarihyna baylanysty jazghandaryn, aitqan sózin, ghylymy tújyrymyn tolyqtay qoldaymyn, búl pikirimdi ózine de aitqanmyn. Alghashqy tarihy «Otyrar» povesindegi, «Jibek joly» romanyndaghy  somdalghan Shynghyshan beynesi sol dәuirdegi - Syrdariya ózenining boyyndaghy,  kóptegen  sol mandaghy bekinis qalalardyng túrghyndarynyng kózimen surettelgen әdeby shyndyq, yaghni, sol kezendegi Otyrar qalasyndaghy tarihy keyipkerlerding sezim suretimen,  oi-qiyalymen, kýreskerlik qimylymen berilgen tústar; yaghny sol dәuirdegi Syrdariya boyyndaghy otyryqshy diqan, ústa, qyshker, ghalym, kirekesh, deldal sekildi keyipkerlerding kózimen surettelgen bolmys-beyneler - sol zamannyng shyndyghy dep qabyldaghan jón» ekenin aitady.

- Sizding jansebil enbekqorlyghynyzdyng syry nede? Qazirgi 35 jasqa deyingi jas aqyn-jazushylardan kimderdi oqisyz?

-  Búl saualgha jogharydaghy bayandap ótken tirshilik-tynysym jauap beredi ghoy dep oilaymyn. Búl syrdy ómir boyyna oqu-toqumen kele jatqan, izdenudi, jetiludi tirshiligine múrat tútqan shygharmashylaq adamy tez týsinedi degen ýmittemin. Ekinshi saualgha keletin bolsaq - kóbine ózimnen keyingi jazushylardy oqyp solardyng tabysyna, jana, tosyn taqyrypty qalay iygergenine riza bolyp jýremin. Mysalgha, Asqar Altaydyng songhy romany, Quanysh Jiyenbaydyng alasúrghan tynymsyz izdenis ýstinde kele jatqany, Joltay Álmeshting janalyq lebi esken prozalyq shygharmalary,  Túrysbek Sәuketaydyng keyingi kezendi oqighalardy tyng boyau, tosyn  teneuler arqyly әdemi ashyp kórsetui, әsirese onyng «Ayqaranghysy» romanyndaghy jeltoqsan oqighasynyng býge-shegesine deyin teren, әri әdil ashylyp surettegen tústary, el basyndaghy sheneunikterding sol kezendegi jantәsilim - agonyasy oqyrman qauymdy nemqúraydy qaldyrmaydy degen oidamyn.

-  Siz tarihy sanany qalyptastyru jolynda ter tókken qalamgersiz."Jibek joly" romany arqyly kóne qalalardy, ejelgi mәdeniyetti halyq ruhynda janghyrttynyz. Búl taqyrypqa keluinizge ne әser etti? 2. Sizdi L.Gumiylevpen kezdesken jan deydi. Sol turaly aityp berseniz? 3. Múhtar Maghauin turaly qanday pikirdesiz? 4.Shynghyshannyng tarihy oryny, qazaq últynyng kenistigindegi oryny qanday dep oilaysyz?

-  Áuel basta tarihy taqyrypqa qalam tartqanymnyng sebep-saldary barsha oqyrman qauymgha belgili dep oilaymyn. Óz basym sol bayaghy Otyrar, Syghanaq, Sauran, Úly Jibek jolynyng qonalqy beketterining qúlaghan qorghan qaldyghynyn, beldeu, jal bolyp jatqan ýiindilerining ýstinde óstim. Balalyq shaghym osynau kóne oryndardyng ortasynda ótti. Yaghny alghashqylardyng biri bolyp tarih kórpesin kóteruge  septigin tiygizgen jәiit - osynau eski oryndardyng sanama, janaryma, qiyalyma erte bastan qanyq singen kepiyet-qasiyetinen bolar, sirә.

L. N. Gumiylev ózimning «Jibek joly» romanymnyng oryssha audarmasyna batasyn bergen, túsauyn kesken kisi. Ol kisimen bir mәrte kezdessem de qarapayym jýris-túrysy, ashyq minezi, әriden oilaytyn kemeldigi, dalalyqtargha degen móldiregen úly sýiispendigi әli kýnge kóz aldymda. Búl turaly «EQ» gazetinde shaghyn esteligim jariyalandy.  Múhtar Mauainge keletin bolsaq: onyng jazu qabiletin, izdenisin, búrynghy, songhy kitaptaryn qalt jibermey býge-shigesine deyin biletin qatarlas, qalamdas, zamandas qalamgerding birimin. Óz qolymen syilaghan 13 tomdyq tandamaly shygharmalary  kitaphanamnyng tórinde. Ásirese, Shynghysqan tarihyna baylanysty jazghandaryn, aitqan sózin, ghylymy tújyrymyn tolyqtay qoldaymyn, búl pikirimdi ózine de aitqanmyn. Alghashqy tarihy «Otyrar» povesindegi, «Jibek joly» romanyndaghy  somdalghan Shynghyshan beynesi sol dәuirdegi - Syrdariya ózenining boyyndaghy,  kóptegen  sol mandaghy bekinis qalalardyng túrghyndarynyng kózimen surettelgen әdeby shyndyq: yaghny sol kezendegi Otyrar qalasyndaghy tarihy keyipkerlerding sezim suretimen,  oi-qiyalymen, kýreskerlik qimylymen berilgen tústar; yaghny sol dәuirdegi Syrdariya boyyndaghy otyryqshy diqan, ústa, qyshker, ghalym, kirekesh, deldal sekildi keyipkerlerding kózimen surettelgen bolmys-beyneler - sol zamannyng shyndyghy dep qabyldaghan jón.

Bir sózben aitqanda: Shynghyshan - en baytaq Deshti-qypshaq dalasynda bir tizginge baghynghan handyq dәuirdi ornyqtyrghan, kóshpendi tobyr halyqty úiystyryp - birtútas  memeleket dәrgeyine kótergen úly túlgha. Bizder, kópshilik oqyrman qauym tarih kórpesin kótergen sayyn aldymyzdan biyik ósken daraqtay bolyp dalalyqtardyng ense kóteruine, úiysuyna - sebepshi ,úiytqy bolghan sayypqyran qoldaydyng eles-súlbasy núsqalanyp kórineri tegin bolmas!

- Óziniz turaly qúrdasynyz Dulat Isabekov shygharghan anekdottardyng birazy el auzynda jýr. Solardyng ishinde shamynyzgha tiyetinderi bar ma? Únaytyndary she? Osynday anekdottar nelikten tuady dep oilaysyz?

- Anekdotqa, sayqymazaq kýlkige azyq bolatyn birshama detali, keskin-kelbet, shtriyh, mysal sóz,  derekterdi erinbey jinap, qúrdasymnyng júrtty ezu tartqyzyp kýldiru ýshin mysqyl sózdi qoyny-qonyshynan aghyn susha aghyzyp aityp jýretini búl kýnde jasyryn emes. Kóbine Tólen Ábdikov, Múhtar Shahanov, marqúmdar Tólegen Toqbergenov, Asqar Sýleymenov, t.b. zamandastardyng boyynan tabylghan ezu tartqyzar kýlkili jәiitterdi óz basyma, yaghny Dýkenbaydyng basynan ótken oqighalary dep maghan telip, aityp jýretin әdeti bayaghydan bar. Keyingi bir kezdeskenimde birshama kýlkili oqighalardy, anekdot sekildi sayqymazaq jәiitti esinen tars shygharyp alypty. 70-ten asqan adamnyng jady olqyly-tolqyly bolatyny belgili.  Sayqymazaq kýlkili jәiitti qúrdasyma ózim aityp berip, jadyna salyp, ornyqtyrghan jәiim bar. Songhy kezde biraz oqighalardy bytystyryp-shatastyryp, astyn ýstine shygharyp, Tólendikin, Múhtardikin - menin, yaghny Dýkenbaydyng basynan ótken oqighasy dep, qoldan  iyip keltirip, al, óz  basymnan ótken ezu tartqyzar  jәiitterdi - ózge kisige búiyrtyp jýrmesine  eshqanday kuәlik bere almaymyn!

- Dýke, Ortalyq kitaphanadaghy Qabdesh pen Kәdirbekting kitaptaryn jyrtyp tastaghanynyz ras pa osy?

- Jogharydaghy mysqyl sózde aitylghanday әdeby opponentterdin  shygharyp jýrgen jalghan jalasy. Bar ómirin kitap jazugha arnaghan, kitapty jýregining tórine qoyyp qasiyet tútqan adamgha kitap jyrtty dep jala jabu - kýnәning ýlkeni. Qabdesh Júmәdilovting «Songhy kósh» atty diologiyasyn, «Taghdyr» atty romanyn shúqynyp otyryp oqyp shyqqan adammyn, atalmysh dýniyeler otbasylyq  kitaphanamnyng tórinde saqtauly. Kәdirbek Segizbaevtyng qoltanba qoyyp bergen «Jol» romany, songhy kitaby kitaphanamda. Qatar kele jatqan, ómirimde sen despegen, kórkem sózding qasiyet-qadirin tereng әri ýlken tebirenispen sezinetin, bala jastan shúrqyrasyp birge ósken zamandastyng jazghan dýniyelerinen kemshilik tapsaq - kózine tura qarap, әdilin aitatyn  jasqa jetken adammyn. Álgidey oqys qylyq, ordasharqy, oraysyz әreketting shyghu tarihy  turaly búl jerde «Myng bir týnnin» tarauyn taghy bayandap jatudyn  jóni  bolmas.

- Dýkenbay agha, osy siz Memlekettik syilyqty әdil aldym dep oilaysyz ba? Qabdesh Júmadilov bir súhbatynda siz komissiya mýshelerine jalynyp jýrdi aldy dep edi. Jalpy osy Memlekettik syilyqqa qalay qaraysyz?

- Zamandasym Qabdesh Júmәdilovting «JA» gazetinde shyqqan  súqbaty aragha ala mysyq týsip, men - onyn, ol - mening jazghan shygharmalaryma syn aityp, bylayghy júrtqa bir-birimizdi  әikәpir atandyryp, ketisip jýrgen kezde jazylghan pikir. Búl turaly eske aludyng qajeti bolmas. Memlekettik syilyqty komissiya mýshelerine jalynyp jýrip aldy degen jerge qaraghan jala, ghaybat sóz әnsheyin! Shyndyqqa kóz jetkizu ýshin - erinbey, arhivten alyp  1996 jyl 26 jeltoqsanda ótken Memlekettik syilyq jónindegi kommissiyanyng hattamasyn qaranyz: komissiya mýshelerining 20-sy mening «Qúm kitabymdy» qoldap dauys bergen, 4 kisi qarsy bolghan. Kuә kisilerim: Túmanbay  Moldaghaliyev edi, marqúm boldy; kózi tiri qalghany - Múhtar Maghauiyn; kitapty Memlekettik syilyqqa «Júldyz» jurnaly redaksiyasynyng atynan  úsynyp, hattama toltyryp (hattama kóshirmesi saqtauly),  janashyrlyq jasap, bedelin salyp - mәrtebeli  syilyqqa qol jetkizuge sebepshi bolghan  tiri kuәm sol!

Keyingi kezdegi Memlekettik syilyqqa úsynylghan әdeby shygharmalar esh jerde talqylanbaydy, resenziya shyqpaydy, oqyp jatpaydy, pikir ekshelmeydi, komissiya mýsheleri tartysqa týspeydi; joghary jaqtaghy mәrtebeli kisiler belden basyp ózderi sheshe salatyn bolyp jýr.

-  Halyqtyng qazirgi ayanyshty jaghdayyn ashyq aityp, nege taghy bir erlik jasamasqa? Álde ony aitsa - jogharydaghy Elbasynyng ashuyna tiyip ketip, neshe týrli syi-siyapattan qúr qalasyz ba?

- Syrt dýniyeni úmytyp shygharmashylyq sharuagha, ómirdi, keyipkerding jan dýniyesin  kórkem sózben kesteleuge jan-tәnimen berilgen kisining jogharydaghy otyrghan shen-shekpendi sheneunikten alyp jýrgen syi-syiapaty mýlde joq. Últtyq Múhtar Áuezov atyndaghy әdeby syilyqty, Memlekettik syilyqty ómir boyghy kóz mayymdy sarqyp, súq sausaghymdy sýiel etip, keyipkerlerding jan әlemin tinty zerdeleuge arnalghan aq ter, kók ter beynetime berilgen. Óz kýshime, jazu qabiletime, qadym qazaqtyng esiktegi basyn tórge sýiregen tiri sózine kýn sayyn, saghat sayyn syiynyp tirshilik keship kelemin. Jaqynda ózim oqyghan Qosýienki orta mektebin qayta salugha, «Otyrar», «Týrkistan», «Maghjan Júmabaev» ensiklopediyalarynyng jogharghy dәrejede, tereng mazmúnda, ghylymy biyik dengeyge shyghuyna hal-qadirimshe ýles qosqan kisimin. Mening jasymdaghy, mening jetken azdy-kópti biyigimdegi kisige - jogharghy  mәrtebeli biyikte otyrghan  sheneunik myrzalardan nәsip etip әldeqalay búiyryp qalatyn syi-siyapat, marapat, ya orden, ya medali, ya qarjylay kómek dәmetu - ýlken kýpirlik, kýnә dep bilemin.  Nege jetsem de - aq, adal beynetimmen jetip kelemin! Múny oqyrman qauym biledi.

Halyqtyng qazirgi halin oilap bas qatyryp jýrgen biyliktegi kisilerge kóldeneng saual qoyyp, olardyng shyrma-shatu shash etek sharualaryna bóget bolghym kelmeydi. Qoldan keletini - oigha alghan, jýregimdi terbetken keyipkerlerding qonyr múnyn, jan ashuyn, ókpe-nalasyn, ashu-yzasyn, myna qym-quyt tirshilik saparyndaghy jaza basyp qatelik jibergenin, úrpaq tәrbiyesi, qadym qazaqtyng úly órkeniyetke jol alghan ýzik kerueni qay beldin, nendey asudyng biyiginde jol tartyp barady - sony aqyl tarazysynan ótkizip aqiqatyn aitu ghana!

Árkim qoldan keletin sharuasymen ainalysqany lәzim. Bir úl, tórt qyz tәrbiyelep ósirippin. Shetinen qazaq qoghamynyng әldenip, aruaqtanyp, iyqtanyp - el qatarly tirshilik keshuine - qoldan  kelgen ýlesterin qosyp, tyrbanyp jýr. Dәtke quat!

Taqauda «Jýz әngime» atty eki tomdyq kitabym jaryq kórdi.  Ángimelerdi әiteuir san kóbeytip jaza salayyn, qalpaqtay etip shygharayyn degen oidan aulaqpyz, әriyne. Búl - elu jyl boyghy tiri sózding qauyzyn alar zyr ainalghan diyirmenine týsip - ya talaysyz, ya bolmasa aq didarly aqramashtyng aq tanynday myng taghdyrly qadym qazaqtyng beynetke belshesinen batqan tirshiligining arghy-bergi kórkem shejiresi deuge túrarlyq enbek, qabyl alynyz, qadirmendi qauym!

-   Biz osy «jaryqtyq» demokratiyany qalay týsinip jýrmiz?

- Kórer kózge oqshaulanyp kóringisi keletin keybir jigitterding eng basty qateligi - demokratiya degen bilip-bilmey istegen barsha kemshilikti qay dengeyde bolsyn beting bar, jýzing bar demey ashyq aityp qarap otyru dep úghady, biylik iyerarhiyasy tik (vertikali) emes, kólbeu (gorizontali) qúrylghany jón dep sheshedi. Kemshilikting sebebin ashayyq, bolghyzbaudyng jolyn aqyldasayyq dep zerttemeydi. Bir-birimizdi tilmen irep, soygha daghdylanyp, bir-bir ókpe salghan qapty arqalap jýrgendeymiz. Ne bolsa soghan ókpeleymiz. «Qarjyny dúrys bólmedi» dep,  Ýkimetke ókpeleymiz. «Reformany jýrgize almay jatyr» dep, әkimge ókpeleymiz. «Dauysyn bermedi» dep,  kójesin әreng tauyp iship jýrgen halyqqa ókpeleymiz. Sóitip jýrip, Alla Taghala bosatqan altynday uaqytty tekke ótkizip alamyz.

Músylmandyq dәstýr etinen ótip, sýiegine jetken atam qazaq, ózge de músylman últtary ýshin músylman dini: imandylyq, tәrtip, rettilik, sypayylyq, sózge túru, ýlkendi syilau, tózim. Tórimizge shygharsaq  dep kenirdektep jýrgen europalyq ýlgidegi demokratiyadan góri - músylmandyq  dinimiz әldeqayda manyzdy, әri tamyry terende jatyr. Últymyzdyng minezindegi ghasyrlar boyghy qalyptasqan namysqoylyq, enbekqorlyq, ýlkendi syilau, sózge beriktik, әieldi qúrmetteu, besikti kie tútu - qazaqy demokratiyanyng berik túghyry sanalady. Óz oiymsha, europalyq demokratiya: «sen túr, men aitayyn, jasymyzdan - jasamysymyzgha deyin zang aldynda tendeymiz, birdey jýrip-túruymyz kerek» degen kanongha taban tireydi. Bizdegi demokratiya músylmandyq, últtyq dәstýrden nәr alady, taban tireydi. Batystyng duyldap kóshege shygha keletin demokratiyasyn - ýy ishinen ýy tikkendey әkelip qondyra salsaq - Antey sekildi әl-quatymyzdan aiyrylyp, tabanymyz jerge tiymey, әljuaz, dýbәra kep keshuimiz mýmkin. Ne nәrse bolsyn kisinin  ishki mәdeniyetinen, minezinen shyghyp jatuy kerek qoy. Jalghyz mysal: әkem marqúm sýiegi sypa kisi eken. Sypalyqtyng belgisi - aidalada at ýstinde kele jatsa da qaqyryp-týkirmeytin kórinedi, ózi qúralpy ýige jinalghan ýlkenderding nasybay atyp,  irgege týkirip, bala-shaghanyng kózinshe boqtashaqtyng sózin aityp otyrghanyn jaratpaushy edi. Endi osynday kisining aldynda ózimdi jalanash ústap, auzyma kelgenimdi ottap túrsam demokratiyagha qol jetkizgenim be!

- Janaghy auyl jónindegi saualgha qayta ainalyp soqsaq...

- Keyingi kezdegi auylgha reforma ne ózgeris әkeldi degendi - auylgha  barghan adam kórip-biledi. Kemshilik joq emes, jetip artylady. Alayda, jaqsyny da kóre bilsek  qanekey. Auyldyng iyghy kóp kóterilip qalghan. Jalpy qay kәsipte bolsyn, joly bolghysh, joly auyr kisiler bolady. Qay sharuanyng basyn ústasa da ayaghy qúrdymgha ketetin , qiratyp tynatyn, syndyryp, býldiretin sypayy úrgóppe kisi bolady; kerisinshe, basqan jerine shóp shyghyp jýre beretin kisiler taghy bar. Jýrgen jerine shóp shyghatyn kisining eteginen ústaghan jón múndayda.

-   Ókpeshilsiz be, kekshilsiz be, jasyrmay aitynyzshy?

-  Kezinde synshylarym qiqymday edi, jana kitabym jaryq kórse boldy, pyshaghyn jalandatyp shygha keletin. Nesin aitasyn, «Otyrar» povesi Yan esimdi jazushynyng «Shynghyshannyn» bәzbir tústaryna úqsap ketken» dedi, «Jýregimizding tórindegi Abay aqyngha araq ishkizipti» dedi, әiteuir synshylarymnyng jangha batyryp aitpaghan sózi kemde-kem. Týbinde naghyz shyndyq ózim jaghynda bolghan song - qanqu sózding bәri artta qaldy. Biri: ózim qaraghayday bir basylymnyng basynda bastyq bolyp otyrmaghan song - synay salayyqshy dep, kelesisi: bylayghy júrtqa ózining arzan ataghyn shygharu ýshin - maqala jazghan әperbaqan  synshylaryma ókpelep, óshtese bersem, kitap jazudy qoyyp, ómirim aitys-tartyspen ótetini mәlim. Ólshenip bergen uaqytymdy mayda-shýidemen ótkizip alghan bolar edim. Sol synshylarymnyng búl kýnde bәrimen dospyn, alghashqy «QÁ» azetine әspettep túryp syn basqyzghan kisi búl kýnde birinshi janashyrym, kelesi syndy soyyl ghyp siltegen ekinshi oppanent, basqa-basqa qatarlarym qazir tóbemdi kórgennen qúshaghyn ashady. Syndy kótere bilu óner. Negizi, bireudi synau sol kisimen týsinisuding basy ma dep oilaymyn. Sózden syr, óner shyghady. Osy kýngi qazaq jazushylarynyng (aqyn, synshy, dramaturg, bәri-bәri) ýsh ýlken tragediyasy bar. Birinshi tragediyasy:әne bir jyly Almatygha kelip, qonaq bolyp ketken Braziliya jazushysy Paulo Koelo aitty: Almatynyng kitap dýkenderinen aghylshyn tiline audarylghan birde-bir qazaq jazushysyn tappadym deydi. «Jayaudyng shany shyqpas, jalghyzdyng ýni shyqpas» degen kep basymyzgha keldi. Óz sózimizge ózimiz riza bolyp,  óz buymyzgha ózimiz pisip qana jýrmiz. Aghylshyn, ispan, qytay tildi oqyrmandar Áuezov, Aymauytov, Júmabaev, beridegi Kekilbaev, Maghauiyn, Núrjekeúly sekildi kórkemsóz sheberlerining jaryq dýniyede bar-joghyn eshkim bilmeydi. Kerisinshe - tym  aqkónil, qoyny-qonyshy ashyq, daraqylau halyqpyz. Múhittyng arghy jaghyndaghy Borhes, Markes, Kavabata, Uayt shygharmalaryn shemishkeshe shaghyp qazaqsha oqimyz, tәrjima jasap terleymiz. Al, shetke shyghyp jatqan jazushylarymyz sausaqpen sanarlyq. Qazaq qalamgerlerining ekinshi tragediyasy: ózinen basqa eshkimdi oqymaydy, ózinen kóterilgen shoshaghyn bәrinen biyik sanaydy. Synshylarymyz qúldyq psihologiyadan aryla almaghan, qay qalamgerding portfeli juan, kim gazet ne jurnaldyng bas redaktory bolsa, ainalyp kelip sony maqtaydy. Al, jay jýrip, shygharmashylyq kәsibine adalberilgen aqyn-jazushyny eshqashan auyzgha almaydy. «Á sony qoyshy» - dep jýrip Múqaghaliydi on jyl boyyna «Leninshil jasqa» baspady, birde sol gazetting әdebiyet bólimine telefon shalyp: «...ne jazdym senderge!... Nege baspaysyndar!» -dep  Maqataevtyng jylap jibergenin kózimmen kórdim. «Á, sony qoyshy», - dep jýrip Tәken Álimqúlovty eki mәrte psihushkagha jóneltip, sonda jatqyzghan kisiler әli jer basyp jýr. Ýshinshi tragediya: tym daqpyrtshylmyz. Týimedey nәrseni týiedey ghyp tilge tiyek etuge, ósek sózge jorgha attay aghyp sóileuge ghajayyppyz. Óstip bolmashyny dabyrlap jýrip ómirding júlyndy mәselelerin qagha beris qaldyramyz. 80-jyldardyng basynda qanqu sózdi tym ýdetip jiberip, Esenberlinning «Múhittan ótken qayyghyn» basqyzbadyq. Sol jyldary Oljas Sýleymenovty «panturkist», «Qazaq últshyly» dep SOKP-ge hat jazyp, keyinnen 80-jyl ayaghynda aqynnyng túraqty mýnkir-nәnkirine ainalghan klassik prozashynyng Sýleymenovty «slavyanofiyl», «prostofiyl» dep kóp-qúlash aryz sýikektetip, onysyn orysshagha audartyp jogharygha jiberemin dep jýrgenin bilemin. Kemshiligimizdi tura  aitqanda túrghan eshtene joq.

- Qazirgi tanda ne jazyp jýrsiz?

-  Jazumen, kórkem sózben shyndap auyrghan adam qarap otyrmaydy. Ázirge aty «Dýbirli dәuir» - kórkem esseler jinaghyn әri qúrastyryp, әri ishinara tolyqtyryp jazyp jýrgen jayym bar. Kórkem sózdi kәsip etken jarty ghasyrlyq ómirimde talay ataqty adamdarmen kezdesken ekem. Mysalgha, Ernest Neizvestnyi, Pliyseskaya, Gumiylev, Erenburg, Oljas Sýleymenov, Bolat Ayhanov, Erbolat Tólepbay, Múqaghaly Maqataev, Shәmshi Qaldayaqov, Berdibek Soqpaqbaev, Tәken Álimqúlov, Bәtima Zәuirbekova sekildi - kózi tirisi bar, dýniyeden ótkeni bar - ónerde  ózindik órnekti iz qaldyrghan daryn iyeleri turaly azdy-kópti tolghanyppyn. Taghy tebirenetin taghdyr iyeleri jeterlik. Birazy ózderining jetsem degen ómirlik maqsatyna jete almay, birazy - orta joldan shau tartty, birazy - shang qauyp ýzildi.   Solardy bir izge týsirip, toptastyryp, kórkem sózdin  tynysyn ashyp, yrghaghyn,  jarasymyn tauyp, júmyr jerdi dýbirge toltyryp ótken  talayly túlghanyng minez qyryna ýniludi ýrdis ettim. Oiymdy mәrtebeli lauazymda otyrghan kisiler quana qúptady.

Kez kelgen daryn iyesi ózining isimen, shygharmashylyghymen, ónerimen ózining ómir sýrgen  dәuirine jauapty; yaghniy,  ózining ómiri arqyly sol kezdegi uaqyttyng bet-perdesin somdaydy. Jogharyda aty atalghan óner qughan jandardy sóilete otyryp - solar ómir sýrgen uaqyttyng dýbirli, kelisti, kýreske toly kelbet-keskinin aishyqtaudy oilap jýrgen jayym ghoy.

Sony

Abai.kz