Qazaq әdette «Elu jylda el jana» dey­di. Kóneden kele jatqan sóz búl. Biraq biz, pendeler, sol janarudy bayqamay da qa­latyn sәtterimiz bolady. Kógildir ekrangha zer salghan adam qazaq telearnalarynyng da janarghanyn bayqaydy. Búl janaru sóz joq «Qazaqstan» últtyq arnasyna qatysty. Óitkeni Últtyq arnanyng qazaq ýshin orny bólek. «Segiz qyzym bir tóbe, Ken­jekeyim bir tóbe» delinetin edi әlgi bir ertegide... «Er Tóstik» ertegisinde. Biz ýshin «bir tóbe» bolatyn arna «Qazaqstan» últ­tyq telearnasy. Qazaq ruhaniyatynyng joq­taushysy bola bilgen telearnagha da 55 jyl Erding jasy búl.

Qazaq әdette «Elu jylda el jana» dey­di. Kóneden kele jatqan sóz búl. Biraq biz, pendeler, sol janarudy bayqamay da qa­latyn sәtterimiz bolady. Kógildir ekrangha zer salghan adam qazaq telearnalarynyng da janarghanyn bayqaydy. Búl janaru sóz joq «Qazaqstan» últtyq arnasyna qatysty. Óitkeni Últtyq arnanyng qazaq ýshin orny bólek. «Segiz qyzym bir tóbe, Ken­jekeyim bir tóbe» delinetin edi әlgi bir ertegide... «Er Tóstik» ertegisinde. Biz ýshin «bir tóbe» bolatyn arna «Qazaqstan» últ­tyq telearnasy. Qazaq ruhaniyatynyng joq­taushysy bola bilgen telearnagha da 55 jyl Erding jasy búl.

Biz eluge kelmedik әli. Qúday búiyrtsa jetermiz. Biraq elu jyldaghy ózgeristerdi sezinu ýshin dәl sonsha uaqyt ta qajet emes tәrizdi. Kózimizdi ashqaly tamashalap kele jatqan Últtyq arnanyng jetistikterin kór­dik qysqa merzimde. Talay soqpaqtardan ótken qazaq «Qazaqstan» últtyq telear­nasy halqymyzdyng mәdeniyetin, tarihyn, ónerin keninen nasihattady, zor ýles qosty. Últ mýddesining joqtaushysy bol­-dy. 2011 jyldyng 1 qyrkýieginen bastap, 100 payyz qazaq tilinde aqparat tarata bastaghan Últtyq arnanyng qazaqqa enbegi eren. Búl arnada Sherhan Múr­taza ata­­myzdyng da, Núrtileu Imanghaliyúlynyng da qoltan­basy bar. «At túyaghyn tay basar» degendey biz de teledidar salasynda qyz­met jasap kó­rippiz. Agha­lar­dy ýlgi ettik, solargha qarap boy týzedik. Búl qatardaghy jurnalistik aldynghy buyngha qarata aitqany. Al kóp telearnalar «Qa­zaqstan» últtyq arnasyna qarap boy tý­zeuge tiyis. Bizding elde tarihy Últtyq arna­dan terenge ketetin telearna joq.

Últtyq arna kýndiz-týni elimizding týk­pir-týkpirine 40-tan astam әrtýrli ba­ghyt­taghy baghdarlamalardy kórsetip otyr. Qa­zaqtyng №1 telearnasyn sheteldegi ba­uyr­lar da qaraydy qazir. El janalyghyn es­tiy­-di, jaqsysyna sýienedi, jaghymsyzyna kýiinedi.
Árige ketpey-aq qoyalyq. Biz Tәuelsiz­dik alghan jyldardan beri Últtyq arna­nyng qalay týlegenine kuә bolghan úrpaqpyz. Aghalarymyzdy qaydam, ózimiz jurnaliys­tika mamandyghyn arman qylghan sәtten-aq kóz aldymyzda búl arna. 1992 - 1994 jyl­dar aralyghynda Últtyq arna tizginin qoly­na alghan Sherhan Múrtaza janalyqtargha tyng serpilis әkelgenin kórdik. «Sharay­na­ny» (Janalyqtardy) resmiylikten qút­qardy. Últtyq arnada 1992 jylgha deyin shaghyn formattaghy tanghy tanymdyq ha­barlar boldy. Biraq tikeley efirdegi eng al­ghashqy auqymdy aqparatty-sazdy sauyq­tyq «Tansholpan» baghdarlamasy da arnany halyq jazushysy, qogham qayratkeri Sher­han Múrtaza basqarghan tústa efirge shyq­ty. Kórdik, janalyghyna tamsandyq. Ol kezde «Tansholpan» baghdarlamasy jurna­list Imanbay Júbaevtyng jetekshiligimen dýniyege kelgenin bilgen joqpyz. Keyin es­ti­dik. Keyin bildik. Balalyqpen mәn berme­gen de bolarmyz ol kezde. Auyl balasy bolghan song Últtyq arna­-da kórsetilgen at sportyna baylanysty baghdarlamalar da qyzyqtyratyn. «Tayburyl» atty baghdarlama bar edi. Ony biz úmyta qoyghan joqpyz. Últtyq arnany tamashalaytyn qaymana qazaq ta úmytpaghanyna kәmil senemin óz basym. Bú­qara Últtyq arnanyng «Tansholpan», «Últ jәne sana», «Tayburyl» syndy baghdarla­ma­laryn tamsana esine alady.

2002-06 jyldary Ghalym Doskenning tú­synda últtyq arna jana formatta júmys istegeni de esimizde. Ol kezdi úmyta qoyatyn­day kóp uaqyt ótken joq. Tipti «Qazaq­stan-1» arnasynyng Últtyq arna atauyna ózgertilgen túsy da sol kezder. «Shynnyng jýzi», «Aqjýnis», «Altyn qaqpa», «Sayat», «Mәn­gilik saryn», «Saghynysh» siyaqty jobalar halyqqa birtaban jaqyn, ótkir jobalar bolghanyn bilemiz. Ol kezde biz de telearna qyzmetining mәn-jayyn úghyna bastaghan, jurnalist mamandyghynyng qy­zyghy men shyjyghyn sezine bastaghan túsy­myz edi. Últtyq arnadaghy әriptesterding alymdylyghy qyzyqtyratyn. Bir ghana Gha­lym Boqash jýrgizgen «Mezgil» baghdarla­masyn alynyz. Qanday edi, ә?! Býginde otan­dyq telearnalarda «Mezgilden» de «myqty» baghdarlamlar bar shyghar. Az ghana uaqyt ishinde biraz dýnie ózgerdi ghoy. Biraq últtyq telejurnalistikagha, әsirese, ana tilimizde saraptama jasau isinde «Mezgil» sanada tónkeris jasap ketken-di. Býgin son­day baghdarlamalardyng barlyghyn Últtyq arnanyng ósui, janaru retinde ba­ghalap otyrmyz. Jalpy, 55 jyldy artqa tastaghan Qazaq televiziyasy - shanyraghy biyik, keregesi keng - ýlken mektep. Búl mektepten ótken­der - bilikti ústazdar. Men ýshin Núrtileu Imanghaly qaytalanbas sheberlik mektebi. Tynnan týren salyp, jana dýnie jasaugha jany qúmar jas jurnalister ýshin Qa­zaqstan últtyq arnasynyng ýiretkeninen ýireteri kóp әli.

Últtyq arna qazaqtildi auditoriyada ghana emes, barlyq televiziyalyq audiy­to­-riya boyynsha da otandyq ózge telearna­lardyng aldyna shyqty! Últ namysy, últ tili mәselesi kóterile qalsa, jaghymdy ja­nalyq estigimiz kelip túrady, osy ekeuine jany ashityndardyng sany artsa eken dep túramyz ishimizden. «Qazaqstan» últtyq arnasynyng ýles salmaghy men reytingining ósuine tól ónimderi sapasynyng artuy men qazaqtildi baghdarlamalardyng bәsekege qabilettiligi әser etken. Mine, búl bórki­mizdi aspangha atatyn sәt emes pe? Aynalyp kelgende «bәzbireulerdin» «taza qazaqsha telearna jetistikke jetui mýmkin be, әi, qaydam» degen jaltaq, pysh-pysh sóz­de­ri­-ne naghyz qasqaya jauap beretin tús osy. Últ namysy barda Últtyq arnadan baq tay­maydy, óz basym oghan kәmil senemin.

Elbasy ózining Joldauynda: «Aldy­myzda mynaday mindet túr: 2017 jyly memlekettik tildi mengergen qazaqstan­dyqtardyng sany kem degende - 80%, al 2020 jylgha qaray kem degende 95%-gha jetui tiyis» degenin bәrimiz bilemiz. Demek, Últ­tyq arna osy maqsat-mýdde túrghysynan ayamay ter tógip jatqanyn jәne arna bas­shylary men әriptesterimning eren enbek­teri endi 10 jylda altyn әriptermen ja­zylary sózsiz. «Balapan», «Mәdeniyet» telearnala­rynyng ashyluy ana tilimizding órisin ke­neytkeni anyq, endigi mәsele - onyng sapa­ly da paydaly baghdarlamalargha toly boluynda bolsa kerek. Býginde Qazaqstan Últtyq telear­nasy tanymdyq-taghylymdyq, kónilashar-oyyn-sauyq, sporttyq baghdarlamalary óndirisinde kóshbasshy oryn alyp, údayy damyp otyrghanyna eshkimning talasy joq. Ayta ketkim keledi, dәl osy sәtte shygha­ryl­ghan «Teleghúmyr» baghdarlamasyn 55 jyl jýrip ótken soqpaq jol ghana emes, keleshekke sәulesin shashatyn erekshe ha­bar retinde kórip jýrmin, odan týrtip alar paydaly dýnie kóp.

Últtyq arnanyng birynghay qazaq tilin­de habar taratuy - últ mýddesine qyzmet etuding jana belesining bastalghanyn kórse­tedi dep oilaymyn. Qazaq televiziyasy osy kezge deyin shama-sharqynsha ózgelermen bәsekeles boldy, mine, endi ózining jana jaghdayda júmys istey alatyndyghyn dә­leldep keledi. Bәsekelestik myqty damyghan qazirgi kezende medianaryq menedjmentin mengergen, janashyl Núrjan Jalauqy­zynyng býgingi arna strategiyasy men baghy­tyna berip otyrghany men bereri mol degen ýmittemin. «Alan», «Telqonyr», «Syr súh­bat», «Ózekjardy», «Aytugha onay...», «Apta.kz»... Búlar Últtyq arnanyng býgingi beyneleri. Janalyqtyng jarshysy. Jas әriptesterimning ózderining qarymdy­lyq­taryn, alymdylyqtaryn kórsetip jýr­gen alany. Áli talay jurnalister Últtyq arnanyng sheberhanasynan shyndalyp shyghatynyna kәmil senemin. Bastysy ol da emes, mening aitpaghym 55-ke kelgen «Qa­zaqstan» últtyq arnasynyng qazaqqa qyl­ghan qyzmeti. Búl arna qazaqqa kerek, alash­tyng atyn iyelengen arna újymyna qazaq kerek.

Berik UÁLIY,
Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimi apparaty basshysynyng
orynbasary-baspasóz qyzmetining basshysy

"Ayqyn" gazeti