Bilim jәne ghylym ministrligi biyldan bastap, mektepke «dintanu» pәnin engizu turaly bastama kóterip edi, atalghan mәsele qoghamnyng qyzu talqysyna týsip, biraz qayshylyqqa úshyrap ýlgerdi. Aqparat qúraldarynda kóterilgen maqalalargha saraptama jýrgizsek, avtorlardyng deni búl pәndi engizuge әli dayyn emes ekenimizdi aitady. Sebebi, ««dintanudy» konfessionaldyq negizde oqytamyz ba, joq, teoriyalyq túrghyda tanytamyz ba?» degen súraq basy ashylmaghan kýide qalyp otyr. Osy súraqty mamandargha qoyyp kórgen edik.

R.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu instituty diyrektorynyng orynbasary, tarih ghylymdarynyng doktory Áshirbek Muminov:

Bilim jәne ghylym ministrligi biyldan bastap, mektepke «dintanu» pәnin engizu turaly bastama kóterip edi, atalghan mәsele qoghamnyng qyzu talqysyna týsip, biraz qayshylyqqa úshyrap ýlgerdi. Aqparat qúraldarynda kóterilgen maqalalargha saraptama jýrgizsek, avtorlardyng deni búl pәndi engizuge әli dayyn emes ekenimizdi aitady. Sebebi, ««dintanudy» konfessionaldyq negizde oqytamyz ba, joq, teoriyalyq túrghyda tanytamyz ba?» degen súraq basy ashylmaghan kýide qalyp otyr. Osy súraqty mamandargha qoyyp kórgen edik.

R.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu instituty diyrektorynyng orynbasary, tarih ghylymdarynyng doktory Áshirbek Muminov:

Jalpy, "dintanu" degen pәn bolmaydy. Sebebi, dindi tariyh, әleumettanu, sayasattanu, etnologiya taghy basqa kóptegen ghylym salalary zertteydi. Al, AQSh-ta dintanudyng teoriyasyn magistraturadan bastap oqytady. Bakalavr dәrejesindegi studentterding ózin-de oqytpaydy. Óitkeni, teoriyalyq dindi mektep oqushysy emes, magistr dәrejesindegiler oquy kerek. Oghan deyingi mektep, bakalavr dәrejesinde arnayy pәnder: matematika, tariyh, fizika sekildi pәnderdi mengerip, bilip aluynyz kerek. Mektepte dintanudyng ózin oqytatyn bolsa, ol teoriya bolyp ketedi. Ol oqushylargha auyr bolady. Oqushylardyng ótetin pәni emes. Sondyqtan onday pәn bolmaydy. Al, dinder tarihyn oqytamyz dese, onyng jóni basqa. Dinderding tarihyn oqytu Kenes ýkimetining praktikasynda bar. Din kóbeyip ketpeui ýshin, ateizmge tәrbiyeleu ýshin jәne dinderdi synap-mineu maqsatynyng tarihyn oqytatyn edi. Olay bolsa, onda búl sonyng jalghasy bolyp shygha keledi. Jalpy biz - zayyrly memleketpiz. Mektepterde uaghyz jýrgizuge bolmaydy. Qazirgi tanda arba da synbaytyn, ógiz de ólmeytin orta joldy birqatar memleketter izdep jatyr. Al, Resey pravoslavtyq mәdeniyetti oqytady. Degenmen de bir toqtamgha kelgen joq. Ár qaysysy әr týrli aitady. Sondyqtan múny oilanyp sheshu kerek. Búl bizde eksperiyment retinde jýrgizilip jatqan júmys dep oilaymyn. Degenmen de birinshi eksperiyment ótkizip, metodikany jaqsylap alu kerek. Mektep oqushylarymen «әzildesuge» bolmaydy. Búghan yjdahatpen qaraghan jón. Halyq arasynda, әsirese, jastar arasynda diny ekstremizmge ketip qalu ushyghyp bara jatyr. Sondyqtan onyng aldyn alu maqsatynda shúghyl shara retinde qarap otyr. Biraq asyqpau kerek. Uniyversiytet oqytushylaryn, mektep múghalimderin jәne taghy basqa mamandardy jinap ghylymy seminar nemese konferensiya ótkizip, talqylap, saraptap alghan jón bolar. Birden bastap jiberuge bolmaydy. Ministrlik qauly qabyldap qoydy. Endi ony birer jylda jýzege asyru ýshin asygha bastaydy. Mening oiymsha, dinder tarihyn oqytady, al teoriyalyq dindi oqytugha tisteri batpaydy, bilimi jete bermeydi. Gh.Esimning oqulyghyna keler bolsaq, ol - filosof. Din tek qana pәlsapa emes qoy, ol - praktika, senim, dәstýr, tarih jәne t.b. Ol búnyng bәrin bile bermeydi ghoy. Ol mәselege filosof kózimen qaraydy. Jan-jaqty rakurstan qarau ýshin kóp uaqyt, maman, talqy kerek. Meninshe, búl pәndi bylay jýieleydi: alghashqy taqyrypty Qazaqstan Respublikasynyng Kostitusiyasynan bastaydy, sosyn animizm, totemizm sekildilerdi aityp kelip, buddizm, hristiandyqqa týsedi. Artynsha islamgha kelip toqtaydy. Búl beseneden belgili nәrse ghoy.

Filosofiya ghylymdarynyng doktory Bәtima ABIROVA:

Býgingi tanda ózge dinnen shyqqan sektalardy aitpaghanda islam dini ishinde týrli pighyldaghy aghymdar qaptap ketti. Jastar әr dinning jeteginde ketip bara jatyr. Al dintanu pәni osylardy ashyqtap, nening dúrys, nening búrys ekenin ajyratyp beru kerek. Taghy bir aita ketetin jayt, ol - dintanu oqulyghyn jazu mәselesi. Dintanu kitabynda týrli senimderding tarihyn, ilimin, qalyptasuyn obektivti jazu kerek. Onda emosiya qospaghan jón. Bir-eki avtormen ghana shektelmey, birneshe avtordyng biriguimen jazylyp, kópshilikting talqysynan ótui kerek. "Qanday sekta boldy? Onyng maqsaty ne?" degen súraqtargha jauap alatynday tarihi, ghylymiy-klassikalyq túrghyda týsindiretin oqulyqqa zәrumiz. Qazir jastardyng alyp-úshyp túrghan kezi, bәrin bilgisi kelip, izdenip túrady. Ári olardyng kózgharasy qalyptasyp ýlgermegen. Sondyqtan din mәselesinde jastardyng dúrys baghyt aluyna kómektesetin oqulyq kerek. Búl pәndi besinshi synyptan bastap jýrgizse deymin. Synybyna qaray layyqtap, balalargha týsinikti, eng bastysy jýrek pen aqylgha jýginip jazu kerek. Emosiyagha berilmey, biraq úrpaqqa jany ashyp, rasionaldy týrde saraptalghany abzal. Dinge qatysty kitaptardyng bәri jýrekpen jazylu kerek emes pe? Bir ghana oqulyq bar, ol - Gh.Esimdiki. Biraq ol mektepting tiline arnalmaghan, ekinshiden, mening oiymsha, jýrekpen jazylmaghan. Mine, osy oqulyq mәselesin sheshpey pәndi qalay oqytatynyn týsinbeymin. Býgingi tanda key múghalimning ózi sektagha kirip ketken. Sosyn ol pәnnen sabaq beretin múghalimning ózi qanday kitapqa sýienip balalargha dәris beredi? Onyng keyin shiykiligi shyqpasyna kim kepil? Qazaqtyng ózindik ruhany joly bar. Syrttan oqyp kelgen jat pighyldy adamdar qazaqtyng jolyna týzetu engizgisi, joqqa shygharghysy keledi. «Búlaryng dúrys emes», «týrik bol» nemese «arabsha jýr» degisi keledi. Salt-dәstýrine qaray, tanymyna, tynysyna qaray olardyng da islamy ózgeden bólek. Sondyqtan bireuding senimin negizsiz bireuge tanudyng qajeti joq. Mine, osynday mәselelerdi, qazaqtyng ruhany jolyn týsindire alatyn pәn boluy qajet.

Sayasattanushy Ázimbay GhALIY:

Reseyding tәjiriybesi boyynsha, olar mektepterde pravoslavtyq mәdeniyetti, etikany terenirek oqytady. Balanyng sanasy qalyptaspay túrghanda mәdeniyetin sinirip ýlgeredi. Al, biz qazaq mәdeniyetin. Yaghny islam dinin oqytqanda mәdeniyet, memleketshildik, últtyq bolmys, mýdde túrghyda oqytu kerek. Óitkeni, islamdy diny túrghyda týsindirip ketushiler arasynda vahhabizmge jaqyn qylyp jiberu qaupi bar. Áytpese, búlardyng barlyghy keregi joq. Dәris qazaq tilinde berilui kerek. Qazaq islamyn qazaq tilinde týsindiruge bolady. Ol sunnittik aghym - Ábu Hanifa mazghaby - sopylyq jol, sosyn qazaq ruhaniyaty dep kete beredi. Qazaqtyng san ghasyr qalyptasqan ruhaniyatyna negizdelse, nәtiyjesi jaqsy bolady dep esepteymin. Pravoslavtyq mәdeniyetke týsip qalmas ýshin orys synybynda oqityn 30 payyz qazaq balasyna da dәristi qazaq tilinde jýrgizse deymin. Jәne bizde islamdy oryssha týsindiretinder qazaq ruhynan alys bolady.

«Ýsh qiyan» gazeti, 27.08.2009