Adamzat qoghamyndaghy manyzdy әleumettik-mәdeny salanyng biri – din desek, diny sauattylyq pen diny tanymdy ýnemi damytyp otyru manyzdy mindet. Ásirese, barlyq aqparat ghalamtorda toghysqan zamanda din turaly aqparatty sauatty tútynu kerek. Qoghamnyng negizgi kýshi jastardyng destruktivti aghymnyng jeteginde ketpeuine mýmkindik tughyzu býgingi kýnning basty talaby.

Ózekti mәselege ainalyp otyrghan jat aghymdar qoghamnyng tútastyghyna qauip tóndirude. Destruktivti aghymdar ejelden halqymyz ústanyp kelgen dәstýrli islam qúndylyqtaryn teriske shygharyp, salt-dәstýrimiz ben әdet-ghúryptarymyzgha kereghar pikirdi qalyptastyrady. Ókinishke oray, dәstýrli dindi jat aghymmen shatastyrghandar jalghan senimning artynan erip ketude. Jat aghymnyng jetekshileri kóbinese, túrmysy nashar әleumettik toptan shyqqan kópshilikti iyekteydi. Olardyng aldynda ózderin naghyz janashyr, dindar retinde kórsetedi. Qarapayym halyqty artynan ertu ýshin onyng senimine selkeu týsirip, ata-babasy ústanghan salt-dәstýrden jeritip, otbasyna, eline, jerine qarsy qoyady. Sonday-aq jat aghymda ketkender memleketting zanyn moyyndamaydy, syilamaydy, otansýigishtik, últjandylyq degen qasiyetti sezimderdi ayaqqa taptaydy. Teris senimge әli oi-óresi qalyptaspaghan, ómirge degen kózqarasy túraqtalmaghan jastar erip ketip jatady. Olar jat aghymdardyng qanday aila-sharghymen ózderining aram oilaryn jýzege asyryp jatqanyn bilmeydi. Jat senimdi úiymdardyng kesirinen airanday úiyghan talay otbasynyng shanyraghy ortasyna týsip, talay ata-ana zar jylap qalyp jatyr.

Almaty qalasy Din isteri jónindegi basqarmasy azamattar biluge tiyis birneshe eskertpeni atap kórsetedi:

Destruktivti aghamydar qoghamgha iritki salyp, otbasylyq qúndylyqtar men adam densaulyghyna qauip tóndiredi. Olar qazaq últynyng jәne elimizdegi basqa últtardyng әdet-ghúrpyna, salt-dәstýrine qarsy shyghady. Mәdeniyetin joqqa sanaydy. Memlekettik merekeler men atauly meyramdardy, sonday-aq betashar, túsau kesu, sәlem salu, jeti nan taratu, әruaqtargha qúran baghyshtau siyaqty dәstýrlerdi moyyndamaydy. Zayyrly memleket zandaryna moyynsúnbaydy. Memlekettik rәmizderdi qúrmettemeydi. Qazaqstandaghy basym kópshilik ústanatyn Hanafy mazhabyn moyyndamaydy. Músylman memleketterding jәne Ortalyq Aziyadaghy diny mektepterding bilimin joqqa shagharady. Islamnyng dәstýrli jolynda jýrgen músylmandardyng senimin kýpirlikk balaydy. Ózge dindi ústanushylar men din ústanbaytyndargha týsinistik tanytpaydy. Muzyka, balet, suretshilik siyaqty óner týrleri men zamanauy óner týrlerine óshpendilikpen qaraydy. Áskerge baru, orta bilim alu siyaqty bekitilgen mindetterdi oryndaudan bas tartady. Medisinalyq em-domnan bas tartady. Sonymen qosa, vaksina saldyru, transplantasiya, qan qúi siyaqty medisinalyq proseduralardan týbegeydi bas tartady.

Jat aghymnyng jeteginde ketkenderding ústanymynan osy atalghandardy bayqaymyz. Biraq olar eshqashan óz ilimderine kýmandanbaydy, tipti belsendi týrde jýrgen jerining bәrinde nasihattap jýredi. Olar búl әlemdi óz qalauyna qaray ózgertuge tyrysady, dәstýrli qúndylyqtardy tolyghymen joyyp jibergisi keledi. Radikalizm men ekstremizmge jeteleydi. Osy rette aita keteyik, destruktivti aghymdar tek islam dinin jamylyp, óz niyetterin jýzege asyrmaydy, jat aghymnyng protestandyq jәne shyghystyq týrleri de bar. Eng qyzyghy jat aghymdardyng óz kózdegen maqsaty bolady. Qarajat tabu, geosayasy maqsat nemese iydelologiyany taratu.

Islamtanushy Túrapbay Aqtóre jat aghymgha ergenderdi halyqtyng qúqyghyn teng dәrejeli etetin Qazaqstan Respublikasynyng zanyna, birlikke shaqyratyn ata-baba ústanghan islam dinimizge, ótkenimizge, ata-babamyzgha qúrmet kórsetuge, izettilikke shaqyratyn dәstýrimizge keraghar kózqarasy arqyly tanyp biluge bolatynyn aitady.

«Búl ýsh dýnie halyqty auyzbirshilikke ýndeydi. Eger diny senim osylardy joqqa shygharatyn bolsa, ol destruktivti aghymdaghy adam bolghany. Al dәstýrli din degenimiz – ata-babamyzdan kele jatqan auyzbirshilikke, bauyrmaldyqqa, meyirimdilikke, yaghny islam dinining ishindegi negizgi qúndylyqtaryn shynayy kórsete bilgen, bizding dәstýrimizben, qazaqilyghymyzben bite qaynasqan din»,-dedi islamtanushy.

Býginde elimizde tyiym salynghan jat aghymdardyng tizimi ghalamtorda bar. Biraq teris senim virus siyaqty, qay jer sol jerden soghady. Sondyqtaan oghan qarsy qoldanatyn antivaksina әrdayym boluy kerek. Búl degenimiz – elge dúrys aqparat jetkizu. Jat aghymdy nasihattaushylardyng aityp jýrgenderi ótirik ekenin týsindiru. Árbir azamat ózin ruhany jetildiremin, diny bilimimdi arttyramyn dese, aqparatqa sýzgi jasay bilui kerek.

Senimdi derekkózderden bilim alyp, ózining kritikalyq oiyn damytqany abzal. Dindi arnayy meshitterden ýirense, diny bilimi dúrys baghytta qalyptaspaq.

Qazirgi kezde Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng resmy sayty muftyat.kz, Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligining Din ister komiytetine qarasty kazislam.kz portaly, azan.kz, ummet.kz, muslim.kz, mazhab.kz, sunna.kz t.b. otyzgha juyq diny sayt júmys istep túr.  «Múnara» gazeti, «Iman» jurnaly, «Hikmet» teleradio studiyasy bar. Diny qúndylyqtardy osynday senimdi kózderden ýirenu kerek.

Elimizde jat aghymdardyng aldyn-alu maqsatynda kóptegen júmystar atqaryyp keledi. Biyl QMDB-nyng janynan Diny onaltu bólimi, Aqparat jәne qoghammen baylanys bólimi ashyldy. «E-Mýftiyat» jobasy da júmysyn bastady. Sonday-aq respublikanyng ir ónirinde ókildikter dengeyinde, qala, audan dengeyinde de júmystar atqaryluda. Diny aqparat beru ortalyghy tәulik boyy isteydi.  33-30-30 nómeri arqyly adamdar diny mәselelerge baylanysty súraqtaryna jauap ala alady.

Suret: ghalamtordan

Abai.kz