Jeksenbi, 10 Qarasha 2024
Janalyqtar 1011 0 pikir 20 Mamyr, 2023 saghat 11:09

QHA: Etnikalyq ózin-ózi basqaru qalay jýrgizilip jatyr?

Qazirgi әlemde kópúltty memleketter әrtýrli etnikalyq toptar arasynda ýilesimdilik pen kelisimdi saqtaugha baylanysty qiyndyqtargha tap bolyp jatady. Búl mesele Qazaqstanda joghary dengeyde sheshimin tapqan desek bolady. Óitkeni Qazaqstan halqy Assambleyasynyng (QHA) qúryluy men damuy eldegi etnosaralyq kelisimdi, qúrmet pen kópúltty birlikti qamtamasyz etude sheshushi ról atqaryp otyr.

QHA 1995 jylghy 1 nauryzda Qazaqstan Respublikasynyng búrynghy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen qúrylghan. QHA-nyng basty maqsaty – Qazaqstanda túratyn týrli etnikalyq toptar arasynda syndarly dialog, yntymaqtastyq jәne ózara týsinistik ýshin jaghday jasau. Búl eldegi barlyq etnikalyq toptardyng ókilderi ýshin olardyng mýddelerine qatysty mәselelerdi talqylaugha jәne janjaldardy sheshuge yqpal etuge arnalghan alan.

Búl turaly memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2021 jyly Qazaqstan halqy Assambleyasy Kenesining keneytilgen otyrysynda el birligin nyghaytuda eng basty róldi Assambleyanyng atqaratynyn aitqan edi. Preziydent «etnosaralyq tatulyqtyng elding el ekonomikasyna ong yqpalyn tiygizetinin 30 jylda kóz jetkizdik» dedi.

Memleket basshysy Respublikalyq analar kenesining qúryluyn Assambleyanyng qoghamdyq qúrylymdary auqymdy etnosaralyq kommunikasiyagha jol ashuyndaghy manyzdy qadam dep baghalady.

«Búl kenes elimizdegi birlik pen tatulyqqa negiz bolyp otyrghan qúndylyqtardy jastardyng sanasyna siniruge atsalysady.  Halqymyzda «Otan otbasynan bastalady» degen ataly sóz bar.  Úrpaqqa otbasynda dúrys tәrbie beru – airyqsha manyzdy mindet. Sondyqtan, Respublikalyq analar kenesine jan-jaqty qoldau kórsetu qajet»,-dedi preziydent.

Preziydent QHA әsirese jastar mәselesin kóterip, sonymen júmys jasauy kerektigin basa aitty.

««Big 7» jobasy shenberinde Qazaqstandaghy birtalay jastar úiymy «Janghyru joly» atty respublikalyq qozghalysynyng ainalasyna jinaldy. Olar aimaqtardaghy jastar isi jónindegi kenestermen, resurstyq ortalyqtarmen baylanysyn nyghaytty. Jalpy, Qazaqstan halqy Assambleyasy azamattarmen baylanys ornatudyng tiyimdi qúralyna ainalugha tiyis. Sondyqtan, jergilikti ózin-ózi basqaru organdarymen birlese júmys isteu kerek… Elimizdegi birlik pen tatulyqqa qarsy aitylghan bir de bir sóz jauapsyz qalmauy kerek. Assambleya qyzmetine baylanysty aqparattyq júmys naqty kelisilip, әrbir qadam birynghay algoritm boyynsha atqaryluy qajet»,-dedi Memleket basshysy.

Preziydent atap ótkendey, Assambleya últ birligin nyghaytushy funksiya atqarady. Assambleyanyng negizgi qaghidasy da soghan say – kópúltty birlik iydeyasyn taratu. Qazaqstan óz halqynyng aluan týrliligin baghalap, әrbir etnikalyq topqa ózining biregeyligin, tilin, mәdeniyeti men dәstýrin saqtaugha jaghday jasap otyr. Búl ózge últ ókilderin qoghamnyng tolyqqandy mýsheleri retinde sezindiretini anyq. QHA konsensus qaghidaty negizinde júmys isteydi jәne etnikalyq toptar arasyndaghy dialogty, ózara týsinistikti jәne yntymaqtastyqty qoldap otyrady.

QHA-nyng negizgi funksiyalarynyng biri – etnikalyq ózin-ózi basqarudy qoldau jәne damytu bolyp tabylady. Búl Ýkimet pen memlekettik basqarudyng әrtýrli dengeylerinde etnikalyq toptardyng mýddelerin bildiru mehanizmin úsynady. QHA memleketting kópúltty sipatyn qoldaugha baghyttalghan mәdeny jәne bilim beru baghdarlamalaryn iske asyru ýshin jaghdaylar jasaugha yqpal etedi.

QHA etnikalyq qaqtyghystardy sheshu prosesinde jәne etnikalyq shiyelenisting aldyn aluda da manyzdy ról atqarady. Assambleya etnikalyq toptar arasyndaghy stereotipter men alalaushylyqtardy jenuge baghyttalghan - senim, bilim beru jәne aqparattandyru sharalaryn jýrgizedi. QHA ýnemi forumdar, seminarlar men konferensiyalar úiymdastyrady, onda әrtýrli etnikalyq toptardyng ókilderi kezdesip, mәselelerdi talqylap, ózara qolayly sheshimder taba alady.

QHA el ishindegi kópúltty birlikke yqpal etip qana qoymay, basqa eldermen jәne halyqaralyq úiymdarmen toleranttylyq, yntymaqtastyq jәne dostyq iydeyalaryn ilgeriletetinin atap ótu manyzdy. Ol týrli halyqtar arasyndaghy mәdeny jәne gumanitarlyq yntymaqtastyqty damytugha baghyttalghan halyqaralyq forumdar men jobalargha belsendi qatysady.

Qorytyndylay kele, Qazaqstan halqy Assambleyasy kópúltty birlikke jәne ýilesimdi kópúltty qoghamnyng damuyna yqpal etetin manyzdy institut bolyp tabylady. Ol etnikalyq toptar arasyndaghy dialog pen yntymaqtastyqtyng forumy bolyp qala beredi, sonymen qatar óz qoghamynda ózara týsinistik pen toleranttylyqty damytugha úmtylatyn basqa elderge ýlgi bolady. Qazaqstannyng kópúltty sipaty – onyng quaty jәne QHA osy ýilesimdilik pen birlikti qoldauda sheshushi ról atqarady.

Suret: ghalamtordan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1158
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2636
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2669