Shyghysqa tartqan jýrdek poyyz toqtamasyn desek

Basy: https://abai.kz/post/170001  

1995 jylghy 15 mausymda preziydentting N 2331 jarlyghymen QHR-men aradaghy shekara mәselesi týbegeyli sheshildi. Keremet! Qytay beyýkimettik internet tekshesining habarlauynsha, 1100 sharshy shaqyrym jerdi Qazaqstannan qaytaryp alypty. Alayda «auru qalsa da әdet qalmaydy» bireuler múny tym az, «1864 jyly Resey zorlyqpen basyp alghan 440 000 sharshy shaqyrym jerding bir púshpaghy ghana» deydi. Batar kýnning әlsiregen saghymynday alystan bizge әlsin-әlsin qol búlghap, «qazaqtar sender dayyn tamaqqa tik qasyq» boldyndar, Kenesting qúlaghany senderdi ghana jarylqapty deydi. 

«Jonghar jeri tútas bizdiki!»

«Balqash dauynyn» basy Chyanlon patsha (1711-1799 jj) 1755 jyly Jonghar handyghy joyylghannan song birneshe ret qaytalaghan sózi: «Jonghardyng eski júrty barlyghy endi Úly Ching әuletine qarasty!». Ile-shala jana ónirdi iygeru ýshin Fuhen bastaghan Lu Tonshun men He Guozong qostaghan júmys tobyn Batysqa attandyryp, jaghrafiyalyq keskinin kartagha týsirip, elin qaghaz betine qondyrady. 1756 jyly 21 nauryzda Feliks de Rosha (1713-1781), Djozef Despiniya (1722-1788) jәne Avgustin Gallershteyn (1703-1704) t.b. missionerler de topqa tartylady. Nәtiyjesinde 1770 jyly «13 baghynaly Chiyanlon kartasy» (《乾隆十三排图》), «Patsha bekitken jonghardy jon tarihy» (《钦定平定准噶尔方略》) jәne «Patsha bekitken batys ónirining kartamen tolyqtyrylghan tarihy» (《钦定皇舆西域图志》) degen ýsh kesek enbek jaryq kóredi.

Enbekterde Qazaqstannyng Jetisu aumaghyn «tolyq zerttey» kele «taghy bir silemi Ile ózenining soltýstik-batysynan batysqa qaray sozylyp, Túzdy kólding teriskeyin orap, soltýstik-batysqa qaray Shu ózenine tiygen; osy orynnyng ontýstiginde taghy bir tau bar, ol da soltýstik-batys baghytymen Talas ózenining ong jaghynan soltýstik-batysqa qaray sozylady. Osy jerlerding barlyghy ertede jonghargha qarasty bolghan» dep jazady. Avtordyng jazuyna sensek, «soltýstikte Ýrjar jerinen bastau alyp týstiktegi Talas ózenining tómengi angharyna deyingi keng dalada jonghardyng ekemynat 伊克明阿特,  erketi 额尔克腾, bughús布库斯, gurban-noyat 库本诺雅特, doghlat, dórbet t.b. ru-taypalar qonystanypty. Al atalghan aumaqta qazaqtardyng qarasy kórinbeydi.

Búl derekterden ýsh qorytyndy shyghady. Birinshisi, qazaqtar ýsh lokasiyadan kórinedi – Ayagóz ózenining ong jaghalauynan Gurban-shar (Kókpekti audany) ózenine deyingi aralyqta; Alakólding shyghysynda ornalasqan Jar (斋) jerinde; sonday-aq Talas ózenning tómengi aghysynan Tashkentke deyingi aralyqta. Ekinshisi, Jetisu jerin monghol tilindegi jer ataulary men qazaqsha toponimderding – Qaratal men Almaty – aralas boluy әri Ong qanat qazaqtar (Úly jýz qazaqtar) Talastan Tashkentke deyingi aralyqty qonystanuy. Ýshinshisi, búl kartalardaghy toponimderding oryndaryn óreskel auystyryp tastaghan. Demek Ching әuletining barlyq jýikesi tozghan shendilerge úqsas búl «kartograftar men tarihshylar» dittegen jerlerine jetpey-aq jerlerding syrtynan ton pishken. Mysaly, Jetisuding bir tarmaghy әigili Qaratal ózenin Balqash kólining ontýstigine aparyp qoysa, Gurban-Almatudy (Ýsh Almaty ózenin) Kýrti ózenining (qazirgy Qarasay jәne Jambyl audandarymen aqqan) shyghysyna aparyp qoyghan, tipti Ertis ózenining Tarbaghatay tauynyng ontýstigine ornalastyruyn qalay týsinemiz. Onday bolsa, patsha aitty - biz dәleldedik: «Jongharlar Balqashtyng shyghys jaghalauyna deyingi jerlerde túrghan eken».

Tek onyng «shiykiligi» eshkimning basyn auyrtpaydy. Aymaqtaghy qazaq pen monghol tilindegi toponimdarding aralas-qúralas boluy jerding iyesi qazaqtar bolghanyn aitsa, 1755 jyly «Abylay han bastaghan qazaq jauyngerleri qalmaqtyng Iledegi ordasyn basyp alugha suyt kele jatyr eken degen habargha tiksine qaraghan Ching әskerining dala qolbasshylary Ýrimshiden beri qaray jýris jyldamdylyghyn eseley týskeni bar. Demek qazaqtardyng qatysuynsyz Jonghar handyghy jalghyz Ching әuleti qanday imperiyalyq kýsh-quaty bolsa da, qúlatyp almas edi. Búl epizod ta Ching tarihyna kirmey qalyp, syrtqy elge Jonghardy qútty Ching әskeri jalghyz jengendey bolady.

Abylay hannyng atyshuly «haty»

1757 jyly Qúttybay men Aqtaylaq (Atalay) qatarly 11 adam Beyjinge jetip, Abylay hannyng «hatyn» patshagha tabys etedi. Keyin Qytay tarihshylary ony manching arhiyvinen shygharyp alyp, «Ching imperiyasy biyligining Qazaq dalasyna ornauyn taygha tanba basqanday salmaqty dәleli» retinde kórsetedi. Tek otandyq tarihshy Baqyt Ejenhanúlynyng yjdaghatty izdenisi arqasynda  búl «hatqa» qayta qaraugha tolyq mýmkindik aldyq. Tarihshy Beyjing múraghatynan hattyng týpki núsqasyn shang basqan arhivten tauyp alyp, oghan  ghylymy saraptama jasap, tarih salasynda sensasiya jasady. (Ejenhanúly, B. «Abylay hannyng Sin patshalyq ordasyna joldaghan túnghysh haty jәne odan tuyndaghan tarihy mәsele». Izvestiya NAN RK. Seriya obshestvennyh nauk, 2010. No 2. cc 22-27).

Onday bolsa, Ejenhanúlynyng izimen qarap kórsek.  Esilding jaghasynan Beyjinge attanghan Qúttybay men Aqtaylaqtar әueli Ýrjar jerin jastanyp jatqan Ámirsananyng artyna týsken Ching qolbasshylary Djaohuy men Fude-gha jolyghypty. Sol jerde olar Abylay hannyng hatyn kóshirip alyp patshagha poshtamen jyldam joldap jiberedi. Eki shendige qosh aitqan elshiler endi Ýrimshige jaqyndaghanda aldarynan Jingery atty úlyq shyghyp olardy qarsalyp, qonaghasyn berdi. Sol kezde ol da «hatty» kóshirip alyp tod jazuynan manju tiline audartady. Keyin Ýrimshige atbasyn tiregen Kishi jýz han-súltandarynyng elshilerin kýtip alaghanda Jingery Beyjiynge búl turaly habar jetkizedi, sol kezde Abylay hannyng hatyn da birge salyp jiberetin oqsaydy. Nәtiyjesinde ortalyq kanselyardaghy hatshylar Djaohuy-Fude jibergen núsqanyng mazmúny jaghynan sәl «jaghymdyraq» tep, sol negizde qytay tiline tәrjimen etken. Qytay tilindegi núsqagha dәstýrli saray ýlgisine salghanda «hat» endi basqasha baghytta sayrap shyqty. Ol ýshin Ejenhanúlynyng maqadasyna dem qoyyp «hattyn» týpki núsqasyna nazar audarsaq:

Djaohuy-Fude núsqasyndaghy «bizge lauazym titul syilasa» degen sóilemge Ejenhanúly kýmәnmen qarap, Qazaq handyghyn ózinning sayasiy-әleumettik jәne iyerarhiyalyq jýielerin tolyq saqtap qalu ýshin Ching әuletinen eshqanday mansapty dәmetpeydi, búl joldaghy eki qolbasshynyng qol tanbasy deydi. Ejenhanúlynyng tújyrymymen kelise otyryp, Abylay han búl sóilemdi hatqa qospaytyn sebebin myna ýsh shyndyqpen týsindiremiz.

Birinshiden, 1756-1757 jyly Ching әskerimen eki-ýsh ret tós qaghystyryp alghan Abylay han men onyng seriktesteri qonaqtargha jyghyla jabysudyng reti kelmegen. Áytpese Ching úlyqtarynyng qaytalap salghan qolghalaryna jýgirip jýrip qoldaryndaghy «qaraqshy» Ámirsanany tútqyndap berer edi.

Ekinshiden, sonshama tebirene Chyanlongha hat jazsa Abylay han qalay da Beyjinge at basyn tirep, patshanyng qolynan sýier edi ghoy. Onday derekter joq.

Ýshinshiden, manchiynning mansabynan góri qazaqtargha shyghystan jer alyp, jayylymdy keneytu hangha ózekti bolyp túrghan.

Onday bolsa, Djaohuy men onyng serigi nege patshadan qazaqtargha mansap berudi Abylaydyng qolymen súraydy? Qytay tarihynda jalaqy men baylyq, danq mansappen birge jýredi. Búl ekeui bir taspen eki qoyan atudy jón kóripti: Abylaydyng auzyn baylyqpen maylap, tezdetip «qaraqshyny» qolgha týsirip, bastarynan patshanyng qaharyn alyp tastasa, Jonghar handyghyn týbegeyli qúlatqan qolbasshy retinde marapattalyp, mansaptyng jana dengeyine kóteriler edi, tipti tarihta kim bolyp qalatyndaryn da úmytpaghan.

Al «hattyn» ortalyq kanselyariyadan shyqqan qytaysha núsqasyna qaranyzdar:

«Men qazaqtyng baghynyshty, eleusiz hany Abylay, Úly Qytay patshasyna qúrmetpen hat joldaymyn. Ata-babam Esim han men Jәngir hannan beri biz Qytay órkeniyetinen tәrbie almadyq. Býgin úly patshanyng jarlyghymen alystaghy taypa dengeyinde kýn kórip otyrghan bizge shapaghaty tiyip, paqyrynyz men jәne oghan qarasty el tegis shat-shadyman, patshanyng meyirimine alghys  aitudamyz! Paqyrynyz men, Abylay, barsha qazaqty jetektep orasan ozyq órkeniyetterinizding qúshaghyna kirip, Qytaydyng mәngi-baqy albatuy (paqyry) bolamyz! Moyynsúnghysh paqyrynyz úly qytay patshasyna búl tilegimdi qabylday kór dep tilep, óte múqiyattyqpen 7 el aghasy men 11 atqoshydaryn osy hatymdy kótertip, attandyrdym. Sizge amandyq tilep, taghy túlpar tarttym. Hatty jónelttim».

Mine, Abylay hanyng «hatynyn» basynan ótkizgen tauqymeti. Al key tarihshylar Abylay hannyng attaqty «hatynan» keyin qazaqtar bodandyqtyng belgisi retinde Beyjinge «tartu-taralghy» jasap, «shen-shekpen» berude aldyna jan salmaghan degen tújyrymgha da jauap bere ketken jón bolar.

«Bodandyqtyng bodauyn» kótergen qazaq elshileri

1757-1830 jyly aralyghynda ýsh jýz qazaqtarynan 33 ret delegasiya Beyjinge baryp qaytypty. Olar kóbinde Mongholiyanyng Búlghyn men Ulastay jerlerin basyp Qytay Rehe qalasyna jetip, patshanyng qabyldauynda bolghan eken. Aldygha biraz jylqysyn salyp aidap, qaytar kezderinde mol syilyq – aidahar órnekti parsha, torghyn, jibek, damask (júqa jibek), ydys-ayaqtar, tәjilik asyltas, tәjilik qauyrsyn qanaty, tәj, shepken, dәrejelik monshaq, aq kýmis alyp, oralypty. Alys sapardan oralghandardyng tamyljyta aitqan әngimeleri halyqtyng qúlqyn oyattyp, tipti jalghan «elshilerdin» qarasy da kórinip qaldy. Ony sezip qoyghan Chyanlong Ile Sardary (伊犁将军) Miynruyge dereu sógis jariyalap: «Kelemin degen qazaqtardy bәrin beri qaray qoya beruding ne qajeti bar!» «Maldaryn al da, aqshasyn ústat. Andaghy jerden qaytaryp jiber!» Patsha qaydan bilsin paragha әbten toyghan «sardary» әli de qansha delegasiyagha «joldarynyz bolsyn!» degeni.

Sýitsek qazaqtardyng «tartu-taralghy» josyny barlyq elding tarihynda oryn alghan qúbylys bolyp shyqty. Qytay tarihyndaghy «tartu-taralghy jýiesin» (“tribute system”) arnayy tereninen zerttegen Djon King Ferbank ben Teng Ssý-ng úzyn maqalasynda búl dәstýrdi Rim imperiyasynyng shekarasyndaghy «varvarlardyng qulyghynan» bastau alghan dep jazady. Bizding jyl sanauymyzdyng 166 jylynda Mark Avreliyding elshilerimiz dep Kattigaragha jetken kópester de Rim patshasynyng «batasyn alamyz» dep astanagha jol tartqan eken. Bertin kele, 1502 jyly Qytaydyng batysyndaghy Kansu aimaghy arqyly Beyjinge Ming patshagha sәlem salugha 150-den astam adamdyq «delegesiya» ózderin sol ólkening tútyghyna Batystaghy belgili bir vannan kele jatqanyn habarlap, aldygha tarta beruge rúqsat súraydy. 1604 jyly Orta Aziyany kesip ótken iyezuit Benedikt de Goez keruen kópesterining ózderin bir biylikting jibergen elshisi retinde tanystyrugha tyrysyp, әri ótirik hatty qalay jasap alghandaryn da aityp beripti. Osy qúbylysqa terninen ýnilgen eki tarihshy maqalalaryn qorytyndylap, bylay dep jazady:

1) Tartu-taralghy ertedegi qytaylardyng bedelin asyrudyng tabighy kórinisi

2) Ony Qytay biyleushileri ózderining sayasy maqsattary ýshin paydalanghan

3) Shyndyghynda onyng kommersiyalyq manyzy tym zor boldy

4) Ol Qytaydyng halyqaralyq qatynasy ýshin basty róldi atqardy.

HI-HII ghasyrlarda Qytay shetel basqynshylarynan arylu ýshin neokonfusiylik pәlsapa negizinde jasaghan jana dogma retinde qaraydy. Qytay tek ózin shetelden oqshaulau arqyly ghana ózining qauipsizdigine qol jetkizedi. Al qazaqtar ýshin Ching әueletine «tartu-taralghy» jasau eki mәseleni kózdegen: 1) ata-mekenge oralugha rúqsat alu; 2) jibek saudasyn jolgha qong (Tolyghyraq osy avtordyng maqalasynda: «Professor Su Beyhay zertteuleri jәne KSRO «Balqash mәselesine» qayta oralu» / Qazaqstannyng shyghystanu ghylymy jurnaly No2, 2022, 80-92 bb.)

Týiin

«Qyrghiy-qabaq soghystyn» stereotiptik kózqarasyna qosh aitamyz dep jýrip, endi «sinofobiya» ýrdisin qúshaqtap qalmayyq. Memleket dengeyindegi «Strategiyalyq baghdarlama» qabyldau kýn tәrtibinde túr. Sebebi «Esepti dos aiyrylmas dos» degen sóz bar. Onday bolsa 2023 jyly 17 mausymda Preziydentimizding sóilegen sózinde shekarada ornalasqan Qatonqaraghay, Marqakól men Maqanshy ýsh audannyng qalpyna kelui osynyng bir nyghyz qadamy dep bilsek, iydeologiyada «Strategiyalyq baghdarlamanyn» bir bútaghy XVIII ghasyr qazaq-qytay qatynasynyng shyndyghyn ashuda jatyr. Osy orayda Beyjing múraghattarynda saqtalghan qazaqqa qatysty jazbalardy, әsirese maju tilindegi qújattardy jinau men retteu óte ózekti mәsele bolyp túr.

Onday bolsa Baqyt Ejenhanúlynyng eren enbegin baghalap, memleket tarapynan qarajat jaghynan qoldap, alystaghy derekterdi elimizge «Altyn kópirmen» baryp alyp qaytayyq!

(Ekinshi bólimning sony)

Jiger Janәbil

Almaty – New vision

Abai.kz