Ósek aitqan emespin...

(әzil ornyna)

 

Men ózim... әp – p – ti – shu - u!..

Men bar ghoy... ә -ә -ә - py – ti – shu – u!..

Jalpy men...ә-ә-ә-ә!... Tfu-u, әdirem qalghyrdyng týshkirigin-ay! Kelmeytin kezde kelip, adamdy alqymday bergeni nesi eken. Osy. Oqta-tekte jabaghy jýning kóterilip, әngime aita qoyatyn desen, shiqyldaysyn, biqyldaysyn. Sóitip esinnen tanasyn. Basqasyna baqastyq etse de, týshkirikke toyghyzyp qoyghan búl qúdayyn. Auzyndy ashsan, tanauyndy qytyqtap túra qalady.... Oibay-ay, kýnim-au, sen shoshymay-aq qoy. Túmaudan qúdayym saqtasyn. Eshqanday da auruym joq, meniki jәi... allergiya ghoy. Jylda jazdyng aptap ystyghyn osylay shygharyp salamyn, tәiiri... Júqpaydy. Ol jóninde ózine sengendey sene ber. Júghar bolsa on jyldan beri otasyp kele jatqan qúday qosqan qosaghym qalpaqtay úshar edi ghoy. Keshke terektey súlap týsip, tanerteng qazyqtay qaqiyp túryp, júmysyna ketedi. Búl jalghanda múrny qanap kórmegen maubasym menin... Tfә, tfә! Til-auzym tasqa. Issaparda jýr edi, aman bolsyn әiteuir!

Ósek aitqan emespin...

(әzil ornyna)

 

Men ózim... әp – p – ti – shu - u!..

Men bar ghoy... ә -ә -ә - py – ti – shu – u!..

Jalpy men...ә-ә-ә-ә!... Tfu-u, әdirem qalghyrdyng týshkirigin-ay! Kelmeytin kezde kelip, adamdy alqymday bergeni nesi eken. Osy. Oqta-tekte jabaghy jýning kóterilip, әngime aita qoyatyn desen, shiqyldaysyn, biqyldaysyn. Sóitip esinnen tanasyn. Basqasyna baqastyq etse de, týshkirikke toyghyzyp qoyghan búl qúdayyn. Auzyndy ashsan, tanauyndy qytyqtap túra qalady.... Oibay-ay, kýnim-au, sen shoshymay-aq qoy. Túmaudan qúdayym saqtasyn. Eshqanday da auruym joq, meniki jәi... allergiya ghoy. Jylda jazdyng aptap ystyghyn osylay shygharyp salamyn, tәiiri... Júqpaydy. Ol jóninde ózine sengendey sene ber. Júghar bolsa on jyldan beri otasyp kele jatqan qúday qosqan qosaghym qalpaqtay úshar edi ghoy. Keshke terektey súlap týsip, tanerteng qazyqtay qaqiyp túryp, júmysyna ketedi. Búl jalghanda múrny qanap kórmegen maubasym menin... Tfә, tfә! Til-auzym tasqa. Issaparda jýr edi, aman bolsyn әiteuir!

Mening aitayyn degenim, ollәhy shynym, tyrnaqtay tirlikte pende bolyp ósek aityp kórgen emespin. Jasyratyn ne bar, әiel halqy qashannan sypsyng sóz, kýnkil kýbirge o bastan bir adym jaqyn jýredi. Ony-múny әngime aitylady әriyne. Endi tiri pende bolghan song auzyn bughan ógizdey qalay kýn keshpeksin. Azdap aitamyz ghoy. Ósek emes biraq...

Osy myna kórshimdi aitamyn da. Ózi vetvrach pa, joq әlde zootehnik pe, ol arasyn anyqtap súray qoymappyn. Áy, onysyn qoyshy. Nege ministir bolyp ketpeydi, maghan dese. Áyteuir mening jaqsy biletinim – betining qotyry bar. Tómengi qabattaghy әielder «qotyr bet erkek» dep kýnkildep mazaq etedi. Qotyr ekeni ras. Qosyla ketip, kýlki etsem maghan da eshkim bәle jaba qoymas edi. Onyng qajeti qansha. Bújyr bolsa bola bersin, bet meniki emes, onyng óziniki. Ózimiz aina aldyna barsaq, qiylghan qas, oimaq erin, býirek bet, botalaghan janar juyq arada jibere qoymay, jarty saghat jәy ayaldaugha bolady. Men ghoy... Tu-u, qotyr deydi ei, kerek desen, sol qotyr bolghanynyng ózi jaqsy. Búghan ana shýikebasy oramalyn aspangha atyp quanu kerek. Endi she, kýieui kóriksiz bolsa, oghan kóldeneng kók atty әiel jynystylar kóp janasa bermeydi. Áyel janasty degenshe, erkekting tóresi bolsa da sharuasyn birjaqty etedi.

Ayttym ghoy, onyng betinde sharuam shamaly. Bir qyzyghy – sol kórshi basqa erkekterden alabóten. Elding otaghasy kýndi úyasyna qondyryp, syrany simire iship, yqylyq atyp, jatar oryngha әzer jeter bolar. Búl... ýikýshik bilem. Qashan kórseng de aldynnan auzy jayalyqtay bolyp, yrjiyp shygha keledi. Áy, әdirem qalsyn, aiynda-jylynda bolsa da, bir ret esten tana araq ishpegen erkek erkek pe tәiiri. Birsydyrghy kýiki ómir kisini jalyqtyrady. Keyde esi kiresili-shyghasyly kýieuinmen әngime-dýken qúrghan da bir ghaniybet. Búl da kisige ruhany azyq.

Sol kórshi erkek... betim-ay, kýnde ýiine birnәrse arqalap keletin edi. Keshe bayqadym, vanna men kuhnyasyn qatyryp jóndep qoyypty. Tabanyna parket tósep, qabyrghasyna jyltyr, oy-órnekti kafeli japsyrghan. Sonday defisit zattardy qaydan alady, ózi. Úrlaytyn shyghar. Áy, úrlaytyn bolu kerek. Úrlaydy.

Jaryghym-au, men osy uaqytqa deyin kimmen kórshi bolyp kelgenmin. Úry ghoy, myna erkek. Áytpese janaghy defisit zattardy qaydan, qalay taba qoyady. Aytshy, kim búghan «mә, alynyz» dep úsynbaq. Ýlken bastyq bolsa bir sәri, lauazymy kishi bireuler jaghympazdanyp jetkizer. Jýrisi anau, túrysy anau, oghan kim iyilip, syi-qúrmet kórsete qoyar.

Tómendegi әielder «qotyr bet» dep bosqa aramter bolypty, úry deu kerek múny. Kәdimgi úry. Aqshasyna satyp aluy mýmkin deymisin?... Pәli, aiyna alatyn ailyghy belgili, tókpey-shashpay jinady deyin deseng ýstindegi kiyimi anau. Kileng defisiyt. Kiyimning tәuiri, modanyng janasy... Áyelin ýlde men býldege orap qoyghan. Auzy tola altyn tis. Auyz emes, altynnyng qoymasy ma dep qalasyn. Kelgen qonaqqa tek qana spirt beredi deydi. Ony da júmystan jymqyrady búlar. Bolmasa spirt satyla ma eken? Ayttym ghoy, aittym ghoy men, búlar taza adamdar emes. Jymqyryp jep dәnikken, jeuge beyim jemqorlar. Ózderi sóite túryp, oqta-tekte, aiynda ma, jylynda ma -ózim júmys isteytin júmysshylar ashanasynan birer kilo et, ýsh-tórt týiir kolbasa әkelsem, elge aibaryq etip, «Sylqymgýl tamaghyn tegin asyraydy, ashanada et qoymaydy» dep әngime qylady eken. Ádirem qal, o nesi eken!... Meniki úrlyq emes, erteng aqshasyn tóleymin, elden artylghany. Tanertennen qara keshke deyin júmysta bolamyn, balalargha tamaq kerek, júmysty tastay salyp, qay jerden et izdey qoyayyn.

Oy, sormanday! Kimmen kórshi bolyp kelgenmin? Úry ghoy, búlar! Erteng kýieuim issapardan keldi bar ghoy, tura basqa jaqqa kóship ketemin. Jetedi. Bújyr bet auruym joq. Azanda kórseng de, keshke kórseng de ýiinen shyqpaydy. Erkek pe eken sol da. Erkek degen eptep tentek boluy tiyis. Araq ishsin, u ishsin, tek aqylyn ishpesin de. Bir kýni ólesi bolyp ishken son, on kýn jýndeuge jaqsy. Aytqanyna kórip, aidaghanyna jýredi.

Erteng kóshemin. Basqa jerden pәter izdeu kerek.

Aytpaqshy, myna ýstimizdegi qabatta túratyn ýiding erkegi bar ghoy, baryp túrghan alayaq. Ótirik kýlip alady da, mas bolsa, aqshasy bar qaltasyn astyna alyp jyghylady. Bireu – mireu qaltamdy qarap, tiyn – tebenimdi alyp qoymasyn degeni ghoy.  Ol ózi... Á-ә-ә-әp-p-shi-shu-u!...

Onyng ózi... Á-ә-ә-әp-p-ti-shu-u!...

Á-ә-ә-әp-p-ti-shu-u, ә-ә-ә-әp-p-ti-shu-u!...

Múndayda qazaq bylay deydi: «Ósekshining ósegi ózine dúrys.»

 

 

Eki shaqyrym jer enbektegen adam

(әzil ornyna)

 

Ásheyinde jaly kýdireyip, arystansha aibat shegetin Apaq degen azamatymyz sol joly zәresi úshyp, qatty qoryqty. Aydyn, kýnning amanynda eki shaqyrym jerdi enbektep ótti-au búl sabazyn! Tipti sport sheberi de oily-qyrly jermen múnshama qashyqtyqty enbektep óte alar ma eken denizshi. Áy, qaydam-au!

Búl ózi bylay bolghan edi.

Ortalyqqa baryp, ony-múny sharualardy bitirem dep jýrgende kýn keshkirip ketti. Ýsh shaqyrym jerdegi auylgha jetkizip salar kólikting ynghayy bolmaghan son, nar tәuekel dep, qas qaraya tótelep tartyp ketsin. Sәl úzap shyqqan song bayqady, shynynda da qoy qaranghylyq ýiirilip qalypty. Aynala tym-tyrys. Ay da, júldyz da kórinbeydi. Múnday qaranghyda jolsyz jýru qiyn boldy. Keri qayta salayyn dese, edәuir úzap ketti. Onyng ýstine Apaqty erkektik namys qysqanday.

«Nar tәuekel! Áyteuir bir jetermin. Eki auyldyng ortasynda osy uaqytta qasqyr jorta qoyar deymisin...»

Salyp úryp jýrip keledi, jýrip keledi. Osyndayda serik eter oy da tabyla qoymaydy. Týn balasyna kirpik aiqastyrmay ózindi mezi etetin tirshilikting mayda-shýide mәseleleri de múndayda eske týse bermeydi. Eske týsse de oiyndy bóle qony ekitalay.

Apaq jastayynan ertegi kitaptar men eski hissa-jyrlardy kóp oqyp ósti. Sodan da bolar, týn balasyna jalghyz qalsa, esine eng әueli sayqymazaq saytandar týsetin. Qazir de әldeqaydan ýzilip - ýzilip, ózgesheleu ýn estilgendey boldy. Dep-demde tyna qalady da, sosyn qayta shyghady. Endi, mine әlgi bir dybys jaqyndap kele jatqan tәrizdi.

Endi qorqayyn dedi. Áldebir jәndik qúlaq týbinen zu ete týsse, ol da saytan sekildenedi. Óstip, kónilin ýrey biylep kele jatyp, bir jerge onbay sýrindi. Sosyn apyl-ghúpyl túra salyp, biraz jer jýgirip aldy. Sosyn toqtap, demin basyp, endi qozghala berip edi, artynan kishigirim qara kólenke qua jóneldi. Shauyp kele jatyp, baqyra ma, әlde manyray ma - әiteuir bir týrli dybys shygharady. Qatty-qatty adymdap, tipti jetip alatyn bolghan song taghy da zyta jónelgen. Zytyp kele jatyp, «eshkining laghy emes pe eken» dep oilady. Sonsong taghy da, aidalada laq ne jesin deydi. Saytan ba sonda? Ol pәle әrtýrli ang keypinde kezdese beredi deydi ghoy. Sol bolsa she...

Taghy da sýrindi. Búl joly qatty qúlady. Ynq etip, bauyryn kótere almay úzaq jatty. Saytan-an, ayaghyn jalap-jalap bir-eki ret dybys shyghardy da ghayyp boldy. Dausy qarlyqqan bir pәle.

Apaq qaytadan ornynan kóterildi de, eki qadam attap edi, janaghy «saytan» lezde payda bola ketti. Qimyldasa tap bastyrar emes. Jata qalady... Jatyp alyp, tyng tyndaghan. «Saytan» tyrs-tyrs basyp, qaranghylyqqa sinip ketti. Búl «pissimilany» ishtey san ret qaytalap, boyyn jinap, túra bergeni sol edi, artynan bir nәrse qarandady. Selk etip qalshiyp túra qaldy. Joq, eles eken. «Saytannan» qazir ghana qútylypty. Apaq endi úzaq ayaldaugha bolmaytynyn bildi. Bar kýshin jiyp aldy da, jýgire jóneldi. Sol-aq eken, qarlyqqan dybys keldi qúlaghyna. «Saytan» quyp keledi. «Mә-ә... Mә-ә-ә...» Tap bastyrar emes. Jerge jata ketti. Álgi kele sala Apaqtyng ayaghyn emes, búl joly betin jalady. Kózin tars júmghan  Apaq  «ólgen jerim osy shyghar» dep oilady. Ishinen qúdayyna jalbarynyp jatyr. Jalap-jalap bolyp, taghy da zym-ziya joghalady. Biraq Apaq «saytannyn» bir minut ishinde ghayyptan payda bola ketetinine kýmәni qalmady. Ári jatyp, beri jatyp, endi tek qana enbektep qashu kerek eken dep oilaghan. Ýstindegi tәuir kiyimderin de ayamastan, jýz qadam jer enbektep bardy da, eki shyntaghy auyrghan son, basyn kóterdi. Janaghy joq eken. Ornynan túrdy. Ayaghyn andap basyp, bes-alty qadam jer attady. Sol-aq eken, qarlyqqan dauys qua jóneldi.

Enbektese ghana bayqamaydy. Qorqynysh sezimnen jýregi jarylyp ketuge shaq qalghan Apaq endi eki shyntaghyn da ayamady. Enbektey berdi, enbektey berdi.... Eki shaqyrym jer enbektegen onyng shyntaghy endi syzdap auyrsyn. Teri men et jyrym-jyrym bolyp, onyng arghy jaghynan sýiegi yrsiyp kórinip túrghan-dy...

«Saytannyn» qúpiyasy tang atyp, kýn jaryq bolghanda belgili boldy. Sóitse adasyp jýrgen eshkining jas laghy eken. Enesin izdep, manyray-manyray dausy qarlyghypty. Qolgha ýirengen mal adam qarasyn kórgen son, sonynan týsip alyp qua bergen ghoy...

Ayly týnde eshkining kishkentay laghynan qorqyp, eki shaqyrym jer enbektegen Apaq batyr qol jarasynan biraz azap shegip, әzer jazyldy.

Múndayda qazaq bylay deydi: «Qoryqqangha qashanda qos kórinedi...»

Al, Eles aitady: «Sujýrekting sazayyn beretin sәtter de bolady».

 

 

Mәlimbaydyng minezi ózgerdi

(mysqyl)

 

Mәlimbaydy bilesing be, Mәlimbaydy!... Oibay-au, kәdimgi Mәlimbay she!... IYә, iyә, jýz gramm jútqynshaghynan ótip ketse, it kórgen eshki kózdenip, kisige júdyryq ala jýgiretin Mәlimbay... Tu-u, qalay esine týspeydi? Endi qay qylyghyn aitayyn.! Mәlimbay!... A, aitpaqshy bilmeydi ekensing ghoy. Sen týgili ony ózim de jaqynda esitip, tamaghym jyrtylghansha kenkildep, onan song qarqyldap túryp kýlgen ekenmin-au!

Bilmeysin. Bilmeytin boldyng ony. Jaraydy, mәsele onda emes. Tipti shyntuaytqa kelgende sol bilmegeninning ózi tәuir boldy. Barlyq qyzyghyn bir-aq estigende ne jetsin, shirkin...

Sol Mәlimbay ishkilik ishudi qoyyp ketkeli beri, mýldem ózgerdi. Búrynghy әreketi bes sausaqtay belgili ghoy, araqqa auzy tiygenshe adam, sol pәleketti simirip alghan song «saytan». Qatynyna qoqandaydy, basqa әielge edirendeydi. Erkek ataulynyng esin shygharyp, ana bólmeden myna bólmege tyrqyratyp quyp jýrgeni. Onyng «saytany» ústaghanda stol ýstinde sau ydys qalmaydy, stakandar synady, keseler qiraydy, shanyshqy men qasyq edende bytyrap shashylyp jatady.

Baghanaly beri biyik stolgha boyy jetpey, qyp-qyzyl alma men qatqan órikti kórip, silekeyleri shúbyrghan kishkene balalar ghana Mәlimbaydyng myna tosyn qylyghyna dәn riza. Arman bolghan alma da, órik te, tәtti jýzim men meyiz de endi stol ýstinde emes, stol astynda. Jatyp al da, jey ber.

Qoy auzynan shóp almastyng ózi bolypty. Joldas-joralary arqa-jarqa quanyp qaldy. Ásirese әielder jaghy bir-birine pysh-pysh ósek tasyp «Esiz qalghyr, miy joq dep jýrgen Mәlimbay da adam bolypty, qatyny bayghústyng kózi ashylghan eken. Araqty qoysa adam bolmay qalar deushi ek, bәri de bos sóz eken ghoy» desip, aptalar boyy onyng qúlaghyn shulatty.

Pashannyng Qayyskýli búl habargha quanyp qana qoyghan joq, eki kýnnen song bolatyn úlynyng tughan kýn keshine elden erek әzirlenip jatty. Ómiri kisi kózine kórinbegen hrustali ydystardy shyghardy. Tarelke de, stakan da synghyr-synghyr etedi. Pashan Qayyskýlding myna qylyghyn týsine almay:

- Oibay-au, Mәskeuden qonaq keletindey, sonsha sәndep jiberding ghoy,-dep edi, әieli ala kózimen ata qarap, mandayynan sýmektep aghyp túrghan qara terdi ong qolymen ysyryp jiberdi de:

- Qatyn tirlikke qystyryla bermey, jayyna otyr,-degen. Kýieui jym boldy.

Qonaqtar kelgen kýni ýiding ishi jaynap sala berdi. Elding kóbisining kózi taghamda bolghanmen, kónili Mәlimbayda. «Esekting miyn jegendey esengirep qalypty-au, bayghús. Sóiler sózinen de janyla beredi» dep, ishtey oilap, ayaushylyq bildirip te qoyady.

Býgingi otyrysqa Mәlimbay ýshin onyng shegir kóz kelinshegi Shәpiya әzirlenip kelgen syndy. Salatty opyra jep, ondy-soldy kezek siltep, bir sózdi ekinshi sózge jalghap otyr.

- Betim-au, - dedi bir mezet, - Pashannyng Qayyskýli býginnen bastap tek hrustali ydyspen qonaq qabyldaytyn bolghan ba?

Qashannan auyzeki sózde des bermeytin Qayyskýl onyng әzilin auzynan qaghyp ala qoyyp:

- Mәlimbay «molda» bolsa, hrustali ydys qoy qolda ghoy,- dep, shiqylday kýldi.

Shәpiya óz tilin ózi tistep aldy.

Mәlimbaydyng jayalyqtay auzy jayyla týsip, kenk-kenk etti... Áyelining keskinine kóz salghan joq.

Múndayda qazaq aitqan: «Tәrtip – tәlimning bastau búlaghy».

Al, Eles aitady: «Ne nәrsening de aqyryn bersin dep tile!»

 

 

Sәbiyge qarap sýisindi

(mysqyl)

 

Ishkilikting syiqyrly torynan sytylyp shyqqaly beri Mәlimbay әrtýrli tәtti qiyaldargha beriletin bolyp aldy. Júmysqa uaqtyly baryp, ýige keshkisin erte qaytady. Teledidar kóredi, bala tәrbiyesimen ainalysady. Al, jatar aldynda birauyq gazet-jurnaldardy audarystyryp, kitaphanadan alyp kelgen әdeby kitaptardy paraqtaydy.

Búl kýnde onyng kýndelikti pikirlesip otyratyn eki kisisi bar. Onyng biri – kitaphanashy kelinshek te, ekinshisi – auruhananyng dәrigeri. Kitaphanagha sogha qalsa, әlgi tanysymen qanday kórkem әdebiyetti kóbirek ynta qoyyp oqu kerektigi jayly mindetti týrde pikirlesedi. Aqyl-kenesin tyndaydy.

Dәriger jigitpen kәdimgidey dos bolyp aldy.

Ótken jolghy әngimelesuden son, Mәlimbay tereng oigha týsti. Anau aitty:

- Erkek araqqa salynyp ketse, onyng organizmi býlinedi. Demek, balalarynyng ne aqyl esi kemis, ne bolmasa dene bitiminde jetimsizdik bolady. Sol sebepti de әrbir otbasy búghan selqos qaray almaydy. Aytalyq, әiel men erkek aqyl-esi býtin, sana-sezimi týzu sәbiydi dýniyege әkelu ýshin qoldan kelgenning barlyghyn jasaydy. Orynsyz ashulanudan saqtandyrady...

Shәpiyanyng ayaghy auyr edi. Mәlimbay dәrigerding aitqan aqylyn miyna qúiyp, búdan bylayghy jerde  tek qana әielining jaghdayyn oilaytyn boldy. Úl kýtip jýrgen. Dýniyege dene bitimi de, aqyl – esi de dúrys torsyq sheke úl keletinine senimi zor.

«...Araqty qoyghanym múnday jaqsy bolar ma» dep, ol týnder boyy óz oiymen ózi әurelendi. «Isting sәti týsse, osylay bola ketedi. Kórersin, kýni erteng Shәpiya tura ózimnen ainymaytyn qara domalaq tuady. Onyng atyn Tazalyq dep aitamyz. Tazalyq bizge de, bizden búrynghylargha da mýlde úqsamaytyn taza, tamasha ómir keshetin bolady. Elding adamy atanady. Kópshilik «kimning balasy edin, qaraghym» dep súray qalsa, boyyn asqaq ústap «Mәlimbay degen kisining úlymyn» dep jauap berer. Sol sәtte búl Mәlimbayyng ornynda qalay shydap otyrar eken deshi...»

Onyng armany oryndaldy. Shәpiya aman-esen bosandy. Torsyq sheke úl keldi dýniyege. Esimi de óz oilaghany sekildi – Tazalyq boldy.

Arada aptalar ótkende Tazalyqtyng kózi qitar ekeni bilinip qaldy. Mәlimbay búghan jatyp kelip ashulansyn:

- Men ishkilikti qoyghaly talay uaqyt boldy. Nege qitar bala tuasyn? Saghan kemis bala tap dedim be! - dep, selk - selk etip, Shәpiyanyng miyn ashytty. – Mýmkin menen jasyryp, kórshi kelinshektermen araq iship jýrgen shygharsyndar...

Úiyp otyrghan ýige ilez - demde úrys kirdi. Oshaqtan bereke ketti. Shәpiya jylap-syqtap kórshilerge jýgiredi, olardan kómek súraydy. Mәlimbaydyng it minezin jaqsy biletin qúdayy kórshileri búlay qaray ayaq baspaydy. «Otbasy bolghan son, ayaq-tabaq syldyrlamay túra ma» dep kekse әielder aqyl aitqan bolady.

Búl habar aqyry dәriger jigitting qúlaghyna da jetken edi. «Qitar úl tudy» dep qabaghy ashylmay jýrgen jigitti osy shyrghalannan shygharyp aludyng jolyn qarastyrdy.

- Mәlimbay,-dedi ol. – Medisinada kózi qitar adamnyng aqyl-esi tómen, qabileti nashar bolyp keledi degen tújyrym joq. Qayta tarihtan belgili, keybir úly kisilerding janarynda kemistik bolghan. Balanyng sana - sezimi dúrys, qalypty jetilu ýshin otbasynda tynyshtyq kerek. Ana ashulansa, onyng sýti arqyly sәby de ulanyp qaluy yqtimal...

Jaqsy kórgen adamnyng jarty auyz sózine sene qoyatyn Mәlimbay oilana týsti: «...Kózi qitar úly kisiler bolghan dey me! Au, mening oiyma ýsh úiyqtasam kirer me búl. Ras, dәrigerler biledi ghoy. Bilmese aita ma! Bәse-au, Tazalyq tegin bala emes dep o basta aitpap pa em. Eh-eh-eh!...»

Boyyn biyley jónelgen shattyq sezimdi jasyra almay, ýige kirip keldi de, besikte jatqan Tazalyqqa sýisine qarady. Sol sәtte ol ýshin shegir kóz Shәpiya da jer betindegi eng sýikimdi әiel sekildenip ketti.

Múndayda qazaq aitqan: «Aqymaqtyng ýlken - kishisi bolmaydy».

 

«Bauyrlar» qorlyghy

(mysqyl)

 

Óksikbay ókirip túryp jylady...

«Bauyrlar» qyr sonynan qalar emes. Qashsa tap bastyrmay, quyp jetedi. Jetip alady da, jabyla qyspaqqa alady, biri tóbesinen tómpeshtep jatsa, ekinshisi – jelkesine jarmasyp, qúlaghyn búraydy, al ýshinshi bireui ishinen ynq etkizip týiip qalady...

- Sen onbaghan, opasyz adamsyn,-dep, sóz bastaydy Úzyn moyyn. – Jyly ornymdy suytyp, tysqa sýirep shyghardyn. Qoyynyna tyghyp, boyymdy jylytyp, qúrmet kórsetken song «qúday baq berdi» dep quanyp ketip em. Ol da úzaqqa sozylmady. Dýkenning artyndaghy kisi kire bermeytin quysqa túryp aldyng da, әlgi bas terisi kelispegen Kirpishbas joldasyng ekeuing tóbemdegi bas kiyimdi tisinmen etip júlyp alyp, onyng qatty auyrghanynda sharuang shamaly, jerge atyp úrdyn. Sosynghy tirliging de adam shoshyrlyq. «Stakan joq, ol qaydan bolsyn» dep, Kirpishbas dosyna qarap, aqyry:

- Osylay bótelkeden ishe salayyq,-dep, ejelgi әdetine basyp «iydeya» aittyn. Anau basyn iyzedi. Men qoldan-qolgha zyr jýgirdim. Jýrek ainytar sasyq iyisti qaytersin! Basym ainalyp, kózim qarauyta bastaghanda boyymdaghy barymdy simirip, soryp boldyndar-au! «Uh» dep auyr dem aldym. Endi janaghy jyp-jyly oryndy ansap túrdym. Sol kezde... Kirpishbas jelkemnen syghymdap ústap, әri-beri audarystyryp kórdi de, anaday jerdegi qoqyr-soqyr salynghan jәshikke ytqytyp jiberdi. Kózimnen kek pen yza jasy  tamyp - tamyp ketti. Qútqaryp qalatyn shyghar dep saghan jautan-jautang ettim. Maghan tipti kónil audarghan joqsyn. Odan songhy kórgen azabymnyng qaysybirin aityp bitireyin. Sen... onbaghan meni taza sorlattyn. Qazirgi týrim mynau, kisi shoshyghanday. O basta osynday qorlyq pen zorlyqty kóremin degen oy ónim túrmaq, týsime kirdi me deshi!...

- Meni aitsayshy, meni...- dep, Qyzyl kenirdek onyng sózin ilip ala ketip, jylamsyray sóiledi. – Aman-esen, qol-ayaghyng býtin qalghan da baqyt eken. Osy Óksikbay traktor jóndeytin garajdaghy ýsh jigitting ortasyna әkelip, dik etkizip otyrghyza salghanda jýregim suyldap ketip edi. Bar bәleni ishim sonda-aq sezdi. Aytqanymday, ishimdi bosatqan son, Biztúmsyq joldasy moynymnan qysa ústap, jerden kóterip aldy da, qara jerge siltep qalsyn. Qatty qoryqqanym sonshalyq, esimnen tanyp qalyppyn. Onan arysyn bilmeymin... Áyteuir bir kezde es jinasam, denemde sau tamtyq jer joq, túmsyghymnyng bir bóligi jyrylyp ketipti. Belim shytynap túr, ústatpaydy-au, ústatpaydy. Oi, bauyrlarym-ay, pәlen uaqyttan bergi azabymdy, kórgen qorlyghymdy, it tirligimdi birinning basyna bere kórmesin!... Myna esersoq pendeni kórsem-aq basym ainalyp, keudemdi kek kerneydi. Túrghan jerinde, әlim jetse, turap-turap tastaugha da qarsy bolmas em...

- Álimiz nege jetpeydi,-dep, bir juan bókseli  Qyl moyyn ortadan suyrylyp shygha keldi. – Búryn jalghyz bolyp, japa shektik. Qúlqynyna qúl bolghan myna erkek oiyna kelgenin istep, oiran saldy. Boyymyzdaghy bar sólimizdi simirip, rahatqa batty, biz bolsaq alghys ornyna qarghys alyp, kóringen qoqystyng arasynda domalap jattyq. Endi, mine, kezek ózimizge de jetti. Jabylyndar, soghyndar, ezgi kórgen bauyrlar...

Ol osynday úran tastap, Óksikbaydyng ózine tap berdi. Basqalar da búl úsynysty qyzu quattap, jan-jaqtan jamyray kóterildi.

- Eger Metro atay bolmasa, sol qart jinap әkelip dýkenge tabys etpese, endi qaytip jolygha alar ma edik! Kóteril, attan dostar,-dep, top ishinen zor dauys gýrildep ketti. U-shu, aiqay...

Túmsyghyn kýpәikesining ishine tyghyp alghan Óksikbay – ekeng qors – qors etedi. «Ayandarshy! Búdan bylay senderge jamanshylyq jasamaugha uәde bereyin» dep, ernin әzer jybyrlatady. Ony tyndap jatqan eshkim joq...

Qysylyp, tynysy tarylyp, qara terge týsken Óksikbay úiqysynan aiqaylap oyandy. Kelinshegi shoshyp ketsin.

- Sorly-au, saghan ne boldy?... Týsinde bireu buyndyrdy ma?...

Jan-jaghyna alaq-júlaq etip qarap, sonan keyin ghana óz ýii, óleng tóseginde jatqanyna kózi jetken son, sylq týsip, qaytadan kózin júmdy.

- Bәleqor «bauyrlardyn» ortasyna týsseng seni de kórer edim!...- dep, sybyrlap qana sóiledi. Estiler – estilmes etip aitty.

Oyau jatsa da Óksikbaydyng qiyalynda zәbir kórgen bir top bauyrlas bótelkeler qalyqtap úshyp jýrdi. «Biz senimen kezdesemiz! Áli kezdesemiz!...» degen qaharly, ashuly ýnderi qúlaghynan keter emes...

Múndayda qazaq aitqan: «Ne eksen, sony orasyn».

Al, Eles aitady: «Kisi qiyalymen oinaugha bolmaydy»

 

Araq ishken ne tenin...

(mysqyl)

 

El joq, su joq japan týzde jalghyz qalghan eken deydi. Tamaghy qurap, shól qysyp barady. Ornynan túryp ketkisi keledi, biraq dәrmeni joq. Bireu jerge jelimdep ketkendey qybyr etuge әli keler  emes. «A-a-a» dep aiqaylayyn dese, dauysy shyqpaydy. Shybyn jany shyrqyrap barady. Elsiz mekendi erkin aralap jýrgen samal jel birde qúlaghynyng týbinen, endi birde jelke túsynan, onan song balaghynan qualay soghyp múny mazaq etetindey.

- A-a-a-y, qor boldym-au!... - Ózimen-ózi baqyra sóilep, basyn ondy-soldy  búlghandatady. Biraq, óz dauysyn ózi esty alar emes. Osynday azapty týs kórip jatqan Óksikbay kenet oyanyp ketti de, kózin jypylyqtatyp, tóbege, onan song - ong solyna kezek-kezek qarap aldy. Mәssaghan! Jatyp qalghan jerining týrin qara! Mal qorada shalqasynan týsip, shaljiyp jatyr. Búrynghy әdeti boyynsha, eng bolmasa ýiding tabaldyryghyna jetip jyghylmaghan eken. Tabaldyryqqa ilinse, arghy jaghyn shoyyn qara әieli-aq rettep jiberetin edi. O-o, shoyyn qara bolmasa, Óksikbay Óksikbay bolyp jýrer deymising myna fәny jalghanda! Erkeligin de, eser qylyghyn da  elden jasyryp, jyldar boyy tatu-tәtti jasasyp kele jatqan әieli emes pe! Onday kelinshek әli tughan joq. Áyeli emes, anasy dese de bolghanday. Tau qoparyp jatsa da ýn joq qoy, ýn joq. Vot, búl shydam degeninde shek bolsa deshi...

Mal qoradaghy qidyng arasynan basyn kóterip jatyp, miyn sharlay jónelgen bir sәttik qiyal kemesine mingen sәti edi onyn! Endi sýiretilip túrdy. Denesinde sau tamtyq joq. Kostumining qayda qalghany belgisiz. «Importnyi» kóilekting eki jeni júlynypty. Súr shalbardyng bir tizesi tesilip qalypty. Ayaghyn basqan sayyn basy da, beli de, moyny da, iyghy da tiz-tiz etip auyrady. Múrny endi ghana iyis seze bastaghanday. Býkil boyynan qidyng jýrek ainytar iyisi mýnkip barady.

Jýregi qayta-qayta loblyp, qúsqysy keldi. Yshqynady, qinalady. Qara terge týsedi. Alayda ishtegi «aydahar» tysqa shyghar emes.

Kóshege shyqqan song qalt túra qalyp, qayda jýrerin bilmey, jansyz mandayyn sipalady. Kózining aldy túmandanyp túr. Alysty kóre almaydy. Jaqyndy janylystyryp ala beredi. Anaday jerdegi jem qoymany әzer tanyp, solay qaray qadam basa týsti de, janynan ótip bara jatqan ayaq tysyrynan ýreylenip qaldy. «Milisiya emes pe eken?... Meni alyp ketuge kelgen ghoy!...»

Milisiya degeni júmysqa asyghyp bara jatqan eki kelinshek boldy.

- Sorly,-dedi bireui búghan múrnyn shýiire qarap.-Búnday masqara kýige týskenshe, ólgening myng ese artyq shyghar...

Ekinshi әiel de onymen jarysa:

- Araq ishken ne tenin...- dep, synqyldap túryp kýlsin.

- Áy!... Áy-y!...- Óksikbay qos әielge aibat kórsetip, júdyryghyn týiip alyp, jetip baryp jelkesin ýzbek boldy. Ong ayaghy sol ayaghyna shalynyp ketip, súlap týsti. Synq-synq kýlki birte-birte alystap bara jatty. Sol kýlkining әrbir synghyry «Araq ishken ne tenin!... Araq ishken ne tenin!...» dep onan beter mazaq etip bara jatqanday. Esine týsti. Erterekte:

- Araq ishken ne tenin,

- Jylt-jylt etken k...nin! - dep, әndetushi edi. Endi sol әnning ainalyp kelip Óksikbaydyng ózine aitylghany, kerbez kelinshekterge mazaq bolghany janyna ayazday batty. Bir auyq bar auruyn esten shygharyp, ary aldynda azapqa týsti. Sezim ataulydan júrday bolghan qasqa mandayy taghy da ashy terge malshyndy. Auruy qysty ma, әlde ary qysty ma – júdyryqtay jýregi shym-shym etip, syzdap ala jóneldi.

«Araq ishken ne tenin, Óksikbay!... Araq ishken ne tenin!...»

Múndayda qazaq aitqan: «Adamdyq pen azghyndyqtyng arasy – bir attam jer».

Sony

Abai.kz