Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 3767 19 pikir 3 Shilde, 2023 saghat 12:46

Taghy bir ýmitim Erlan Qarinde...

Osyghan deyin aityp, jazyp kele jatqanymday, men songhy eki aidan beri Preziydent Ákimshiligining basshysy Oljas Bektenov myrzanyng atyna damylsyz hattar jazyp, auyldyq okrug әkimining qúzyretin taghy da ýsh baghyt boyynsha keneytu turaly úsynys jasap kelemin.

Damylsyz deytin sebebim, atalghan úsynys-hatyma tek ýsh-tórt ministrlikting qoldanystaghy zandargha silteme jasay otyryp, óz qúzyretteri sheginde bergen jauaptaryn kelude. Preziydent Ákimshiligining ózinen әli bir tiyanaqty jauap alghan joqpyn. Sol sebepti, men qaytalap hat jazyp, atalghan ótinishimning Qasym-Jomart Kemelúlyna jetuin ótinip, Oljas Bektenov pen Qanatbek Jaysanbaevtyng qabyldaularyn súrap jatyrmyn...

IYә, aldynghy mausym aiynyng 14-i kýni Preziydent Ákimshiligi Inspeksiyalyq-әdistemelik júmys sektorynyng mengerushisi Shynghys Andabekov aghamyz shaqyryp, osy mәsele turaly әngimelesip, úsynys-hatymnyng Preziydent Ákimshiligining basshysy Oljas Bektenov myrzanyng jәne Onyng birinshi orynbasary Timur Sýleymenovtyng óz qolyna tiygenin jetkizgeni turaly aitqan bolatyn.

Biraq, ol hattar da әuelgi әdetimen taghy da sol ýsh ministrlikke joldandy. Odan qala berdi, «Qúrmetti Auyt Múqiybek! 14 mausym kýni Preziydent Ákimshiliginde jeke qabyldauda boldynyz. Jeke qabyldau barysynda Siz kótergen mәseleler tolyghymen talqylandy, sonymen qatar, Últtyq ekonomika jәne Auyl sharuashylyghy ministrlikterine Sizding súraqtar boyynsha qosymsha núsqaular berildi» - dep, Shynghys Andabekov aghamyzben kezdesudegi әngimege silteme jasalyp, Preziydent Ákimshiligining Ótinishterdi qaraudy baqylau bólimi mengerushisining orynbasary B. Baykenovting qysqasha jauap beruimen tyndy.

Meyli, meni «Qyrtymbay eken!» dese, dey bersin, taghy qaytalap aitayyn, auyldyq okrug әkimining qúzyretin biz úsynghan ýsh baghyt boyynsha taghy da keneytu – ýsh ministrlikting dengeyinde sheshile qoyatyn, múnday shygharyp salma jauaptarmen tyndym bola qalatyn mәsele emes!

Búl mәseleni mening qúlghanaday quuymnyng basty sebebi, biylghy 19 sәuir kýni ótken elimizding әleumettik-ekonomikalyq damu mәseleleri jónindegi keneytilgen keneste Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev aitqan týitkildi týiinderding birde-bireui sol beti qalmay, sheshilui kerek!

Ony sheshuding birden-bir joly –  auyldyq okrug әkimining qúzyretin taghy da ýsh baghyt boyynsha keneytu. Búl – bir.

Ekinshiden, Eger, osy joba jýzege assa, eng keminde, qorasynda maly joq, dalasynda egini joq subsidiya alyp kelgenderding joly kesiletin edi ghoy;

Ýshinshiden, halyqtyq baqylau kýsheyedi;

Odan qala berdi, Preziydentimizding memlekettik basqarudy ortalyqsyzdandyru sayasatynyzdyng naqty jýzege asqandyghynyng bir aiqyn kórinisi bolary sózsiz...

Qysqasy, búl – «Eski Qazaqstan» men «Jana Qazaqstannyn» aiyrmasyn kórsetetin basty faktorlardyng biri.

Sondyqtan, maghan Preziydent әkimshiliginen osy úsynysymnyng Memleket Basshysyna jetken ne jetpegeni turaly jazbasha jauap kerek!

Al, búl úsynys Qasym-Jomart Kemelúlynyng qolyna tiyip, Ol kisi qanday sheshim qabyldasa da, men oghan rizamyn!

Áriyne, men búl úsynys-hatymdy Preziydent Ákimshiligining basshysy Oljas Bektenov myrzanyng ghana emes, Memlekettik Kenesshi Erlan Qarin myrzanyng atyna da joldadym. Ol kisiden de auyldyq okrug әkimining qúzyretin taghy da ýsh baghyt boyynsha keneytu mәselesin Qasym-Jomart Kemelúlyna jetkizudi ótindim.

Preziydent Ákimshiligining qúrylymyna qarasam, Memlekettik Kenesshi Erlan Qarinning aty-jóni tizimning eng basynda túr eken. Odan keyin Oljas Bektenov, odan keyin Núrdәuletov Ghizat Dәurenbekúly, odan keyin...

Qazaqta «Áulie attaghan onbaydy!» degen kiyeli sóz bar. Osy jýieden alghanda, Erlan Tynymbayúlynan attap ótip, Oljas Bektenovke «sekirgenim» jaramas dep oiladym.

Onyng ýstine, Preziydent Ákimshiliginde otyrghan on toghyz adamnyn, sayyp kelgende, iyleytini – bir terining púshpaghy – biz sekildi qarapayym azamattardyng ótinish-tilekterin Preziydentke jetkizu ghoy!

Solay emes pe?!

Esterinizge taghy sala keteyin, auyldyq okrug әkimining qúzyretin taghy da keneytu turaly biz úsynghan ýsh baghyt mynau:

Birinshi, ózi jetekshilik etetin auyldyng jerin ózi basqaru;

Ekinshi, audandyq, oblysyq jәne respublikalyq budjetten bólinetin qarajatty ózi basqaru jәne auyldyq Kenesting kelisimin ala otyryp iygeru;

Ýshinshi, auyl túrghyndaryna beriletin subsidiyalardyn, granttardyng jәne qaytarymsyz nesiyeler men tómen ósimdi nesiyelerding kimderge beriletinin aldyn-ala belgilep, jogharygha úsynu. Sóitip, memleketten bólingen kómek qarajattardyng iyesine birden jetuin qamatamasyz etu.

Sonday-aq, audan men oblysty respublikalyq budjetten aiyryp, tek jergilikti budjetpen qaldyru, auyldy tikeley respublikalyq budjetpen qamtamasyz etu mәselesin de osy joly qarastyrghan artyq bolmas edi.

Taghy bir jaghynan, negizi, búl – Memleket Basshysyna «Qazaqstan Respublikasyndaghy jergilikti ózin-ózi basqaru turaly» zanynyng jobasy Mәjilis talqysyna týserde, men emes, osy Memlekettik Hatshy úsynatyn úsynys edi.

Ókinishke oray, Atalghan Zang jobasynan, jogharyda aitylghan, 19 sәuir kýni ótken elimizding әleumettik-ekonomikalyq damu mәseleleri jónindegi keneytilgen keneste Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev aitqan týitkildi týiinderdi sheshuge arnalghan múnday normalardy tappadyq.

Oqasy joq, men de Aqordagha bóten adam emespin, Qasym-Jomart Kemelúlynyng qoldaushysymyn. Ótken jyly jasalghan sayasy reforma kezinde shekara syrtynda qalyp bara jatqan alty-jeti million aghayyngha KONSTITUSIYaLYQ QÚQYQ beru turaly úsynysym ótpey qalghan kezden beri Erlan Qaringe ókpelep jýrgenim ras. Oghan bola Erlan Tynymbayúly meni aiypqa búiyrmaydy dep oilaymyn. Últtyq mýdde jolynda, ótken-ketken ókpe-renishti qayyryp qoyyp, birimiz eskermegen dýniyeni ekinshimiz tolyqtyryp otyrsaq, birimiz úsynghandy ekinshimiz qabyldap jatsaq, búl naghyz kisilik pen azamattyqtyng belgisi emes pe?!

«E-OTINISH» arqyly bәrin kórip otyrmyn, Memlekettik Kenesshining atyna joldaghan hatymdy Preziydentining Ákimshiligi Ótinishterdi qaraudy baqylau bólimi mengerushisining orynbasary Bolat Baykenov Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kómekshisi – Preziydent Ákimshiligining Ótinishterdi qaraudy baqylau bólimining mengerushisi Qanatbek Jaysanbaevtyng atyna tirkepti.

Qanatbek Jaysanbaev myrza ony Erlan Qarinning atyna tirkepti.

Erlan Qarinning aldynda 23 mausymda baryp týsken sol hatym 1 shilde kýni Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary Ernar Baspaev myrzanyng aldyna qaray jyljydy. Odan ary ne bolaryn bilmeymin...

Demek, úsynys-hatym iyesine – Erlan Qaringe jetti. Sol ýshin, Bolat Baykenov pen Qanatbek Jaysanbaevqa alghysym sheksiz!

Jogharyda da aittym, osyghan deyingi osy mәsele jónindegi maqalalarymda da jazdym, «Qazaqstan Respublikasyndaghy jergilikti ózin-ózi basqaru turaly» zanynyng jobasy ayasynda auyldyq okrug әkimining qúzyreti taghy da ýsh baghyt boyynsha sózsiz keneytilui kerek!

Búl – «Jana Qazaqstannyn» talaby!!

Bәrimiz bilemiz, әr qadamyn baghyp, baqylap otyramyz, Erlan Qarin – Preziydentimizding «Jana Qazaqstan» qúru Úly josparynyng basy-qasynda jýrgen súnghyla jigit. Auyldyq okrug әkimining qúzyretin taghy da ýsh baghyt boyynsha keneytse ne bolady, keneytpese ne bolady, búl reformagha kimder ne ýshin qarsy bolyp otyr, Erekeng ony bizden on emes, otyz ese jaqsy biledi. Bәrin sezip, bilip, kórip otyr. Áytpese, Ol Memlekettik Kenesshi bola ma?!

Oljas Bektenov te solay, Ol Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigin basqarghan, subsidiyalar men memlekettik baghdarlamalardyng qarjysyn kimderdin, qashan, qalay tonap kele jatqanyn da, tonaghaly otyrghanyn da tipti jaqsy biledi!

Al, men bolsam, Preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly kelesi jyly taghy da 19 sәuir kýni ótken keneytilgen kenestegidey, «Ókinishke qaray, әkimder sony bile túra, aldaghy qiyndyqtardy uaqtyly baghamday almaydy. Jauapkershilikti ózine alyp, der kezinde sheshim qabyldaudan qashady;» nemese «Subsidiya alghan keybir pysyqaylar óndiristi órkendetuding ornyna budjet qarjysyn qaltasyna basyp, shalqyp ómir sýrgen. Al qarapayym sharualar ýshin subsidiya alu – qiyametting qiyny;» - dep túrmasa eken deymin!

Búl endi Erekeng men Oljekenning yqylasy men yqpalyna baylanysty dýniye!

Mening «Taghy bir ýmitim Memlekettik Kenesshi Erlan Qarinde» dep otyrghan sebebim - osy!

Auyt Múqiybek,

«Qúrmet» ordenining iyegeri

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3226
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5282