Senbi, 24 Aqpan 2024
Anyq-qanyghy 2345 1 pikir 3 Shilde, 2023 saghat 14:39

Kósh kókjiyegi keneyip keledi...

Mamyr aiynyng 17-i kýni «Otandastar qory» kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamdyq qorynyng janyndaghy qoghamdyq komissiyanyng otyrysy ótti. Otyrysty eks-senator Múrat Baqtiyarúly jýrgizdi. Qor preziydenti Abzal Saparbekúly negizgi bayandama jasap, qordyng ótken jylghy atqarghan júmysyn qortyndylap, 2023 jylghy mindetterin ashalap týsindirdi. Sonymen birge Týrikmenstannan kelgen qandastardyng Soltýstik Qazaqstan jәne Manghystau oblystaryna qonystanu mәseleleri sóz boldy. Deputattar, qúzyrly organdardyng ókilderi, qoghamdyq úiym basshylary men belsendiler qatynasyp, Qazaq kóshi tóniregindegi tolghaqty oilarymen bólisti. Biz Almatydan onlayyn týrde qatynastyq.

QR IIM -ning kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng bastyghy Dastan Aytqulov myrzanyng mәlimetinshe, sәuir aiyna deyin elimizde 4575 etnikalyq qazaq qandas mәrtebesin alghan. Atyshuly indet dendep túrghan kezde de kósh toqtamapty. Qandastarymyz shekaramyz jabylghan elderden ýshinshi el arqyly elimizge kele bastapty. Naqty sifrgha jýginsek, 2020 jyly 13 myn, 2021 jyly 17 myn, 2022 jyly 19 myng adam qandas mәrtebesin alypty. Áriyne, búlardyng ishinde erterek kelip ary-beri sabylyp jýrgen qandastar da boluy mýmkin. Biyldan bastap pandemiya kezinde toqtap qalghan B 10 degen etnikalyq qandastargha qaratylghan viza rәsimdeu qalpyna kelip, әr elde túratyn qandastarymyz eshqanday alym tólemey 3 jyldyq kóp mәrte viza rәsimdey alatyn boldy.

Elimizde sifrlyq jýiening qalyptasyp, damuyna oray qandastar qyzmeti de sifrlyq jýiege kóshti. Qazir qandastarymyz kóshi-qon sayasaty turaly aqparat alghysy kelse, kez-kelgen jerden 1404 birynghay baylanys ortalyghyna tegin qonyrau arqyly әr oblys ortalyqtary men respublikagha tóte qaraytyn qalalardaghy «Otandastar qory» qyzmetkerlerinen kenes ala alady. Sonymen birge barlyq oblys, qala, audan ortalyqtaryndaghy halyqqa qyzmet óteu ortalyqtary arqyly jenildetilgen tәrtippen yqtiyar hatqa jәne azamattyq alugha qújattaryn tapsyra alady. Búrynghyday әr mekemening esigin qaghyp, sabylmaydy. Iran jәne Qytaydan kelgen, jasy úlghayghan qandastarymyz bolmasa әsirese jastar jaghy elektrondyq ýkimetting júmys isteu tәrtibin mengerip alghan. Degenmen, krlisiya jazuyn tolyq mengermegen nemese jergilikti jaghdaydyng qyr-syryna tolyq qanyqpaghan keybir júmys basty bolghan qandastarymyzdyng deldaldardyng júmysyna jýginetini ras.

Sondyqtan da qandastarymyz shoghyrly qonystanghan ónirlerde birneshe úrpaq deldaldar qosyny qalyptasty. Áriyne, olardyng ishinde arany ashylmaghan, Qúdaygha qaraghan júmysty sapaly, tiyanaqty pitirip berip, tisti aqshasyn alatyn kisiler joq emes. Degenmen, erterek kelgenin kapital kórip,jergilikti qúqyq qorghau jәne әkimshilik qyzmetkerlerimen sybaylasa otyryp qarapayym qandastyng qaltasyn qaghatyn súmyraylar da tolyp jýr. Olar top qúryp, partiya asham dep jylu jinaydy. Áleumettik jelide otyryp elim dep enirep, jerim dep jer tepkilegende say-sýiegindi syrqyratady.Aqedil, anqau qandastar men populistik baghytta jýrgen partiya qúrghysh kósemder qalay aldanghanyn bilmey qalady. Jaqynnan beri Almaty oblysynda shu bolyp jatqan, azamattyq ala almay jýrgen qandastar turaly oqighanyng astarynda eski jәne jana deldaldardyng kýresi men bәsekelestigi jatyr. Solardyng kesirinen qújatsyz jýrgen otyzgha tayau qandastardyng mәselesine joghary jaq nazar audarady dep senemiz.

Byltyrdan bastap ishki jәne syrtqy kóshi-qongha arnauly kvota bólinetin oblystardyng sany segizge jetti. Onyng ishinde qandastargha arnalyp 1920 kvota bólindi.Ár adam basyna shaqqanda 241 myng tenge kóleminde tólem beriledi. Sonymen birge nauryz aiynan bastap qandastardy túrghyn ýimen qamdau ýshin 4 milion tenge budjetten qarastyrylady. Búl soma sol kvota bólingen oblystarda qarapayym baspana qúnynyng teng jartysyna jetip qalady. Sol ónirdegi túrghylyqty meken-jaydyng ortasha eseptelgen kommunaldyq qyzmet tólemi kóleminde baspanany jalgha alugha ótemaqy beriledi.

Óz erkimen tuysshylap nemese kóship kelem degen qandastargha atamekenning qaqpasy qashan da aiqara ashyq. Qalaghan jerine tirkelip, qújattaryn dúrystap alyp qoghamnyng bir mýshesi bolyp júmys isteuine esh kedergi joq. Damyghan elderding kóshi-qon sayasatynda tәrbiyeden ótken grin kartasy siyaqty «Atajoly» kartasy jaqynda ghana ómirimizde qoldanysqa enedi. Búl kartany ózge elde tuyp-ósip biznes, IT, óner salasynda jetistikke jetken qandastarymyz qoldana alady. Kartanyng merzimi 10 jyl. Osy karta boyynsha qandastarymyz shetelde túryp qandas kuәligin rәsimdey alady. Endi birneshe aidan keyin ainalysqa enetin «Qútty meken» baghdarlamasy boyynsha qandastarymyz shetelde túryp nemese shekaradan ótken kezde azamattyqqa, yqtiyar hatqa qújattaryn rәsimdey alady. Sifrlyq damudyng basty nysanasy qúqyq qorghau, jәne shekara, keden, diplomatiya qyzmeti salasyndaghy barlyq әkimshilik, adamy kedergilerdi azaytyp, jalghan qújat jasaumen ainalysatyn deldaldardyng tynysyn taryltu ekendigin kýndelikti tәjriybede dәleldenip keledi.

Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghy da óz mindetine alghan júmystaryn tynghylyqty atqaryp keledi. Ásirese, basty nazardy ishki jәne syrtqy kóshi-qon aimaqtary sanalatyn soltýstik, shyghys, batys oblystargha audaryp otyr. Sol oblys ortalyqtaryna jaqyn ornalasqan auyldardan arnauly qandastar qalashyghy salynbaqshy. Aldy salynyp bolsa, artynyng zandyq, qúqyqtyq, smetalyq qújattary әzirlenude. Áriyne, adamdardyng deni aqparatty dәstýrli baspasóz qúraldarynan emes әleumettik jeli men yutub kanaldarynan alatyndyqtan kóp baghdarlamalar men jana sayasattardan habarsyz shyghar? Biraq, shyndyq osy.

Memlekttik organdar men qoghamdyq úiymdar zaman yghyna jyghylyp populistik qimylmen ainalysyp ketse, zardabyn halyq jәne memleket tartady. «Ár zamangha bir súrqyltay» desek te, últ pen memleketting mýddesi qashanda ozyq dәstýrmen sabaqtasyp jatatynyn úmytpayyq.

Sonymen kósh kókjiyegi keneyip keledi. Alayda, jetersizdikter bolsa, ol tarihy jәne adam boyyndaghy tabighy kemshiliktermen qabattasyp jatqan faktorlar keltirip shygharghanyn úmytpayyq. Áriyne, kemshilikterdi týzetip, jetildiruge mýmkindigimiz mol. Qazaq kóshine qaratylghan ýlken baghyt ózgergen joq. Biylghy parlament saylauynda Mongholiyadan kelgen ýsh qandasymyz Ýnzila Shapaqqyzy Shapaq, Núrgul Tauqyzy, Jarqynbek Amantay Respublika parlamentine partiyalyq tizimmen jәne bir mandaty okrugtar boyynsha saylandy. Al, qala oblys, audan mәslihattaryna deputat bolghan qandastardyng qarasy tipti de mol. Mine, búl otyz jyldan astam uaqyttan beri últ kóshbasshysy pәrmendi týrde  jýrgizgen kóshi-qon sayasatynyng Jana Qazaqstan dәuirinde sapalyq, sandyq kórsetkishinen jәne últtyq biregeylenu ýderisining jana beleske kóterilgeninen derek beredi.Qandastar әlde kimder aitqanday kirmening kýnin keship jatqan joq, qoghamdyq, sayasi, әleumettik orny jogharylap keledi. Myna jahandanu zamanynda etek-jenimizdi qymtap, onymyz ben solymyzdy tanu ýshin bizge últ bolyp úiysyp, qúbylyp keletin qúryghy úzyn qaterlerge qarsy últtyq immuniytetimizdi jogharylatu ýshin Qazaq kóshining manyzy dep bilemiz.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1557
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1626
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1322