2004 jyly «Aqtóbede memlekettik pedagogikalyq institut ashylatyn bolypty» degen habar shyghysymen, júrtshylyq jana oqu ornynyng basshysy kim bolady eken dep elendesti.  «Anau keledi eken, mynau keledi eken...» degen әngimeler jeldey esti.

Keldi. Ghalymjan Júmabayúly Núryshev. Ekonomika ghylymdarynyng doktory. Professor. Kindik qany tamghan jeri — Atyrau. Lev Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde prorektor bolyp júmys istepti. «Aldy keng eken!» — desti kirgender. «Naghyz ziyaly!» — desti ýlkender. «Óte mәdeniyetti eken, naghyz ghylym adamy ekeni kórinip túr», — desti ghalymdar. Sol tústa  oblystaghy memlekettik tildi damytu basqarmasynda júmys istep jýrgen maghan ol kisimen jýzdesuding sәti týse qoyghan joq. Biraq Sәtjan Dәribay ekeumiz jurnalistik daghdymen pedinstitut jaqqa qúlaq týre jýrdik. «BAQ-qa kózqarasy dúrys eken. 80 jyldyq mereytoyy atalyp jatqan «Aqtóbe» gazetine shashu retinde biraz qarjy audarypty» — degen әngimeni estip, ishim jylyp qaldy.

Kóp keshikpey,  «Aqtóbe» gazetine qayta oralghasyn,  Ghalymjan Júmabayúlymen etene aralasa bastadyq. Júrt, aitsa aitqanday, kelisti kisi eken.  Óte mәdeniyetti. Jyly qabyldap, kýlip sóilesedi eken. Tipti bir kezdesuden keyin-aq jaqyn bauyrym siyaqty әser qaldyrdy.

2004 jyly «Aqtóbede memlekettik pedagogikalyq institut ashylatyn bolypty» degen habar shyghysymen, júrtshylyq jana oqu ornynyng basshysy kim bolady eken dep elendesti.  «Anau keledi eken, mynau keledi eken...» degen әngimeler jeldey esti.

Keldi. Ghalymjan Júmabayúly Núryshev. Ekonomika ghylymdarynyng doktory. Professor. Kindik qany tamghan jeri — Atyrau. Lev Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde prorektor bolyp júmys istepti. «Aldy keng eken!» — desti kirgender. «Naghyz ziyaly!» — desti ýlkender. «Óte mәdeniyetti eken, naghyz ghylym adamy ekeni kórinip túr», — desti ghalymdar. Sol tústa  oblystaghy memlekettik tildi damytu basqarmasynda júmys istep jýrgen maghan ol kisimen jýzdesuding sәti týse qoyghan joq. Biraq Sәtjan Dәribay ekeumiz jurnalistik daghdymen pedinstitut jaqqa qúlaq týre jýrdik. «BAQ-qa kózqarasy dúrys eken. 80 jyldyq mereytoyy atalyp jatqan «Aqtóbe» gazetine shashu retinde biraz qarjy audarypty» — degen әngimeni estip, ishim jylyp qaldy.

Kóp keshikpey,  «Aqtóbe» gazetine qayta oralghasyn,  Ghalymjan Júmabayúlymen etene aralasa bastadyq. Júrt, aitsa aitqanday, kelisti kisi eken.  Óte mәdeniyetti. Jyly qabyldap, kýlip sóilesedi eken. Tipti bir kezdesuden keyin-aq jaqyn bauyrym siyaqty әser qaldyrdy.

Sherhan Múrtaza aghamyz «arqalaghany — altyn, jegeni — jantaq týiege» tenegen qazaq jurnalisterining auzynan aq may aghyp otyratyn  kýni shamaly.  Júrttyng jyrtyghyn jamaymyz dep jýgirip jýretin jazghandardyng ózderining de  ishi tonyp jýretinin bylayghy júrt kóp bile bermeydi. Ne memlekettik qyzmettin, ne budjettik qyzmetting sanatyna enbeytin jurnalister, eng ayaghy,  ýiding  kezegine de túra almaydy. Ásirese,   pәterden pәterge kóship jýretin jastar jaghyna tipti qiyn. Múndayda gazetting de júmysy aqsay bastaydy.

Birde bizding qyzdardyng qabaghy tym salbyrap jýrdi. Júmysqa keshigip kelu, materialdy uaqytynda bermeu siyaqty «indet» oryn ala bastady. Shaqyryp alyp, sóilessem, jaghdaylary tipti qiyn eken. Túryp jatqan pәterlerining qúny kóterilip, shyghyp ketipti. Qalada pәter baghasy kýiip túr. Onsyz da ailyq jalaqysynyng jartysynan astamyn «qojayyndaryna» beretin qyzdar ne isterlerin bilmey, jylarman halde jýr eken. Ayaq astynan ne derimdi bilmey qaldym. Sasqanymnan: «Jataqhanagha túrasyndar ma?» — deppin. «Áriyne, túramyz, biraq studentterge oryn jetpey jatqanda bizdi kim jolatsyn...» — deydi qyzdar tómen qarap.

Dereu Ghalymjan Júmabayúlyna jettim: «Solay da solay...». Meni múqiyat tyndaghan Ghalekeng sәl oilanyp qaldy. Adamnyng basyna әueli kýdik keledi ghoy. «Ay, kelispeytin sharua boldy-au» — dedim ishtey. «Qiyndau is eken...— dedi Ghalymjan Júmabayúly, — óitkeni jataqhana mәselesi ózimizde de kýiip túr. Sosyn... qúzyrly organdar da jii tekseredi». Bir kezde maghan qarap kýlip jiberdi. Sirә, týrim ózgerip ketse kerek. «Oy, Bauke, sheshemiz! — dedi sosyn. — Mening atyma hat jazynyz», — dedi әueli. Bir kezde kózinde úshqyn payda boldy, sirә, retin tapsa kerek:  «Qyzdarynyzdy instituttyng gazetine jarty stavkagha júmysqa alayyn. Ári olargha qosymsha nәpaqa bolady, әri pedinstituttyng qyzmetkeri atanghasyn, tekserushi organdardyng da tisi batpaydy». Sóitti de jataqhana mәselesine jauap beretin orynbasaryna dereu tapsyrma berdi.

Tóbem kókke eki-aq eli jetpey oraldym. Jataqhanada tegin túryp qana qoymay, qosymsha tabys tabatyndaryn estigen qyzdarym tipti mәz boldy. Eki-ýsh kýnde kóship aldy. Jataqhana qútty bolyp, ýy alyp shyqqandary da bar.

Kóp  úzamay pedagogikalyq institut iri mәdeny oshaqqa ainaldy. Ay sayyn halyqqa qajetti mәdeny sharalar ótedi de jatady. Últtyng joghyn izdegen adam әueli pedinstitutqa, onyng rektory Ghalymjan Núryshevqa bas súghady. Kirgen adamnyng sharuasy týgendelip, kónili jaylanyp shyghady. Ásirese pedinstitut pen «Aqtóbe» jәne «Aktubinskiy vestniyk» gazetterining basyn biriktirip otyrghan «Shamshyraq-Aqtóbe» JShS-nyng arasynda  keremet bir jyly qarym-qatynas ornady. Birdene úiymdastyratyn bolsaq pedinstitutqa jetip baramyz.  Ghalekeng quana qarsy alady. 2007 jyly ómirden erte ketken aimanday daryn Tólegen Aybergenovting tughanyna 70 jyl tolghan mereytoyyn dýrildetip ótkizdik. 2008 jyly marqúm Álimbay Izbaydyng tughanyna 50 jyl tolu qúrmetine oray úiymdastyrylghan mýshәiranyng qorytyndysy pedinstituttyng Studentter sarayynda ótti. Ghalymjan Júmabayúly osy sharagha at salysyp qana qoymay,  mýshәirada kózge týsken bir studentti dereu grantqa auystyrdy. Búl — otbasylyq jaghdayy auyr boyjetkenge ýlken kómek ekeni óz aldyna, bizding sharamyzdyng da mazmúnyn kýrt arttyryp jibergen is boldy.

Mening jәne Sәtjan Dәribaydyng «Jazushy» baspasynan shyqqan kitaptarymyzdyng da túsaukeseri osy Studentter sarayynda ótti. Qazaqstan Jazushylar odaghy Aqtóbe filialynyng janynan qúrylghan jas әdebiyetshilerding «Shúghyla» әdeby birlestigi de osy jerden qanat qaqty.

Aqyn-jazushylargha, jurnalisterge  degen yqylasy erekshe edi. Ol kisi tizgin ústap túrghan kezde tórt jurnalist — Idosh Asqar, Meyirhan Aqdәuletúly, Ertay Ashyqbaev, Rauken Otynshinder —  «Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynyng qúrmetti professory» atandy.

Jalpy qazaq sharuasyn bitirip beretin adamdy yghyr qylady ghoy, men de Ghalymjan Júmabayúlynyng aldyna  kóp bardym. Oqudan shyghyp ketken jurnalist, oqu aqysyn tóley  almay jýrgen jas әriptes, júmysqa túrghysy keletin jas maman, shygharmashylyq keshin ótkizgisi keletin dos... bәri maghan keledi de,  men pedinstituttan bir-aq shyghatynmyn. Sonyng birde-birinde (!) Ghalekeng betimdi qaytarghan emes. Birde Aqtaudan kelgen aqyn Ánuarbek Bimaghambetting  jyly qabyldap, ýzilip qalghan oquyn qayta jalghastyrugha mýmkindik tughyzghan aghasyna qatty riza bolyp:  «Aldy keng kisi eken...» — dep mәz bolghany bar.

Birneshe ret saparlas boldyq. Birde Astanada otbasy turaly sheshilip әngime aitqany bar. Áyeli Kýlimhan Bәikenqyzy da ýlken ghalym eken. Úly men qyzy turaly da sýisine әngimeledi.

Kelinshegim sonda júmys  júmys isteytindikten pedinstituttyng ishki «kuhnyasynan» da habardar edim. Ghalekeng qatal da әdil basshy eken. Keyde tipti quyryp alatyn kórinedi. Biraq, jaqsynyng ashuy jibek oramal kepkenshe, sәlden song jaydary qalpyna týsedi eken. Kýlip otyryp-aq tizgindi myqty ústapty. Barlyq jaghdaydy baghamdap otyryp, shyn múqtaj adamgha dereu kómek beredi eken. Sondyqtan da ony institut qyzmetkerleri qatty syilaghan. Bir merekede tipti tehnikalyq qyzmetkerler jiylyp, rektorgha syilyq úsynypty. Áriyne, keremettey myqty syilyq emes, biraq olardyng yqylasy Ghalymjan Júmabayúlyn qatty tolqytypty.

Belgili ghalym, jurnalist Bauyrjan Omarúlynyng «11-shi qalamúsh» atty kitabynda mynaday bir qyzyq derek bar. Torghay ónirine issaparmen barghan «Qazaqstan pioneri» gazetining tilshisi Saparbay Parmanqúlov bir kelensizdikti kórip, sony eskertpekke oblystyq komsomol komiytetining hatshysyna kiredi.   Hatshyda kózildirikti bir kisi otyr eken. Oghan nazar audarmay,  sharuasyn jedel aityp bolyp,  ornynan túra bergen Saparbaydan әlgi kisi jón súrap, hatshydan ony әuejaygha jetkizip saldyrtudy ótinipti. Ol kisining kim ekenin esik aldyna shyqqasyn búlqan-talqan bolghan hatshydan estiydi. Sol kezde dýrildep túrghan «Leninshil jastyn»   bas redaktory Seydahmet Berdiqúlov eken. Ol kisi Almatygha kele salysymen: «6-qabatta «Leninshil jastyn» tilshisi jýr! — dep Saparbaydy dereu izdetip, qyzmetke alypty. (Ol kezde «Dәuir» baspa ýiinde «Qazaqstan pioneri» — 6-qabatta, «Leninshil jas» 7-qabatta ornalasqan bolatyn — B.B.)

Mine, osynday talaghynda biyti bar jasty Aqtóbe memlekettik institutynyng studenti retinde kórgisi keletin qasiyet Ghalymjan Júmabayúlynda da bar edi. Belgili aqyn Ertay Ashyqbaevtyng 55 jyldyghyna arnalghan keshte bir oqushynyng óleni men sózin únatqan ol: «Myna balany bizding pedinstitutqa qabyldau kerek. Eger grantqa týse almay qalyp jatsa, ishki mýmkindikterimizben kómektesemiz» — dep dereu qasyndaghylargha tapsyrma berip jatty...

...Ajaldyn  aty — suyq. Ásirese,  kenetten kelgen qazanyn. Seysenbi kýni tanerteng  oblystyq әkimdikten Lubovi Chernova telefon soghyp: «Ghalymjan Júmabayúly әielimen birge týnde jol apatyna úshyrap, qaytys bolypty...» — degen habardy estirtkende men esimnen tanyp qala jazdadym. Menen estigen redaksiya qyzmetkerleri de esengirep qaldy. Sol kýni eshkimning júmysqa qoly barghan joq...

Ertenine de әri-sәri kýide jýrdik. Nomerdi baspagha tapsyrghan kýni týnde kenet shoshyp oyandym.  Bir sәtke kesheden bergi oqighalardyng bәri týs siyaqty, Ghalekeng tiri jýrgen sekildi kórinip ketti. «Endeshe bizding qos ghalymnyng qazasyna arnap, bet úiymdastyrghanymyz әbes boldy-au, erteng Ghalymjan Júmabayúly ne deydi? Dereu kezekshige telefon soghyp, gazetti  toqtatu kerek...». Ornymnan kóterile bere, sylq etip qayta qúladym. Allanyng isin pende joqqa shyghara alghan ba, sirә...

Ertenine aitsam, Meyirhan agha da tura osynday jaytty bastan keshipti.

Biz ghana emes, býkil Aqtóbe júrtshylyghy esinen tanyp qalghanday. Qaraly habar estilgen boyda jastar jaghy әleumettik jeliler arqyly bir-birine kónil aita bastady. Ol kisining jaqsylyghyn kórmegen, alaqanynyng jyluyn sezinbegen adam joq eken ghoy...

Sәrsenbi kýngi oblystyq mәslihattyng otyrysy Ghalymjan Júmabayúlyn eske aludan bastaldy. Eki kýn boyy pedinstitutta ótken qaraly jiynda sóilegen adamdardyng bәri Núryshevten kórgen jaqsylyqtaryn aitty. Instituttyng búrynghy týlekteri de jer-jerden kelipti...

Qazir oilap qarasam, onyng jer betindegi missiyasy — adamdargha jaqsylyq jasau bolghan eken. Jaqsylyghy az, sol az jaqsylyqtyng ózi eseppen jasalatyn zamanda Ghalekenning túlghasy  zorayyp kórinetini sodan eken...

«Sender — ghapylsyndar!»  — deydi Qúranda. Ghapyl ekenimiz ras qoy. Eshqashan ólmeytindey alshandap basyp jýremiz. Bolmashy nәrsege bir-birimizdi sileytip salyp, aiyzymyz qanady. Mýmkin, Ghalymjan sekildi jaqsyny jarymen birge qasiyetti Ramazan aiynda qasyna alyp ketu  arqyly  Alla Taghalam  bizge taghy bir oy salayyn degen shyghar...

«Jigitter Astanagha kel dep shaqyryp jatyr...» — dep edi birde. «Núryshev basqa joghary oqu ornyna auysqaly jatyr eken...» —  degen de pysh-pysh әngime shyqqan. «Auysyp ketkende, mýmkin...». «Úshaqpen úshqanda...».  Júrttyki, әriyne, pendeshilik. Jazuynan asqan pende joq qoy ómirde...

Kezek kýtip túrghanday sezine bil,

Aldyndaghy apannyng basyna kep... — depti Múqaghaly Tólegen aqyn qaytys bolghan kezde jazghan jyrynda. Osynday sәtterde ajaldy oilap tәubagha kelgenmen, tiri adam tirshiligin jasay beredi ghoy. Bәlkim, adamzattyng eng ýlken baqyty da —  qashan, qanday jaghdayda óletinin bilmeytindiginde shyghar...

P.S.

12 mausym  — Ghalymjan Júmabayúlynyng tughan kýni. Tiri bolsa, 56-gha tolar edi...

Aqtóbe qalasy

Abai.kz