Biyl 80 jasqa tolghan Toto Kutunionyng ataqty әnindegi «L’italiano vero» degen sóz – onyng ózin naqty sipattaydy.

Ár zamannyng óz súrqyltayy ghana emes, óz kumiyri, býkil jasty tabyndyrar piri bolady. Mәselen, Djastin Timberleyk, Beyonse nemese Riannagha esi ketetin býgingi jas buyn ýshin Toto Kutunio eshkim bolmauy da mýmkin. Alayda aramyzda onyng aty-jóni estilgennen arqalanyp sala beretinder de bar. Olar  – jastyq shaghy ótken ghasyrdyng sonau 70-80-jyldarynda qalyp, ózderi erding jasy eluding o jaq, bú jaghynda sol kýnderdi saghynyp jýrgender. Búlardyng muzykalyq talghamy «ABBA», «Bony M» jәne osy Kutunio bastaghan danqty italiyan diskosynyng beldi ókilderi arqyly qalyptasty desek, artyq bolmas.

Ol uaqytta әr jyldyng aqpan aiynyng alghashqy jeksenbisinde әnsýier qauym teledidardan týnning bir uaghynda bastalatyn italiyan әnining San-Remodaghy festivalin tamashalaugha otyratyn. Nege ekeni belgisiz, sol jyldary Mәskeudegi Memteleradio basshylyghy basqa emes, tap osy italiyan muzykasyna jaqsy kónil bóletin. Býginde ashyq-shashyq qalghan barlyq esik-tesigimizden kirip, tórimizge ornyghyp alghan afroamerikalyq esirikke ol kezde efirden mýlde oryn berilmeytini beseneden belgili. Bәlkim, italiyan sazynyng eki iyghyn júlyp jeytin ekspressivti yrghaqtan góri nәzik lirikalyq súlulyqqa jaqyndyghy taban astynda tapqyrlyghy ústay qalatyn kenes iydeologtaryna da jaghyp, «jas úrpaqty jyn-jypyrdyng danghazasymen emes, osynday asqaq ónerding ruhynda tәrbiyeleu kerek» dep sheshken bolar?

Qalay bolghanda da, qazaq jastarynyng italiyan estradasyna qyzyghushylyghy sol zamannan bastau alatyny anyq. Djanny Morandi, Umberto Tossi, «Rikky e poveri» toby, Rikardo Folii, Pupo, Ali Bano men Romina Pauer – búlardyng bәrin biz sol ózimiz jyl boyy kýtip jýretin San-Remo festivali arqyly tanydyq.

Toto Kutuniony da biz alghash osy әn bәigesinde kórdik. Onyng gitaramen oryndaghan:

– La sciata mi cantare,

Cola quitarra i mano,

Solo l’italiano – l’italiano vero!

– dep shyrqaghan әni dýiim júrtshylyqty dýr silkindirdi (qazaqshalaghanda «Bereyin sizge әn salyp, gitaramdy qolgha alyp, men italiyandyqpyn óitkeni – naghyz italiyandyqpyn!» bop shyghady).

Búl – 1983 jyl bolatyn. Búryn da talay bәigege qatysqan shyghar, biraq Kenes Odaghy, onyng ishinde qazaq kórermeni ýshin Kutunio osy jyly, osy festivalide jәne tap osy әnimen tanyldy. Onyng búdan keyingi «Sole» («Kýn»), «Donna mia» («Hanymym menin»), «Serenata» («Serenada»), «Innamorato» («Ghashyqpyn») sekildi jәne taghy da basqa hittary bizge ghana emes, dýnie jýzine taraldy. Búl onyng aiday әlemge әnshi retinde әigilenui edi. Áytpese kompozitor retinde Toto Kutunio esimi búghan deyin de býkil Europagha belgili bolghan eken. Onyng әnderin italiyan estradasynyng júldyzdary Domeniko Modunio, Adriano Chelentano, Kristiana, fransuz әnshileri Djo Dassen, Dalida, Miyrey Matie, Miysheli Sardu shyrqap jýrdi. Radiostansalardan әli de oryndalyp túrady.

Baspasóz ókilderining «Eng ýzdik әniniz qaysy dep oilaysyz?» degen súraghyna әnshi-sazger:

– Maghan әrbir jazghan jana әnim keremet bop kórinedi, – dep jauap beripti. – Óitkeni әnning dýniyege kelgen kezindegi ony shygharghan adamnyng sezimi – jas bosanghan ananyng sezimindey shyghar, sirә. Múnday sәtte osy әninnen asqan úly shygharma joqtay bop túrady. Biraq uaqyt óte kele jýreginde taghy bir әuen tuyndaydy da, aldynghy әnning ornyn basa bastaydy. Men óte kóp әn jazghan adammyn. Shynymdy aitsam, solardyng eshqaysysyn da alalaghym kelmeydi. Bәrin de jaqsy kórem.

Bizdi tolghandyryp jýrgen «amerika muzykasynyng ekspansiyasy» Italiya júrtshylyghyn da alandatady eken.

– Aghylshyn tilinen, aghylshyn tildi muzykanyng basa-kókteuinen biz de ziyan shegip otyrmyz, – deydi sinior Kutunio. – Jekemenshik telearnalar tanertennen keshke deyin amerikalyq muzykany beredi de jatady. Ony kórip ósken jastar ýshin sodan asqan óner joq bop kórinetin shyghar. Osynyng kesirinen olar últtyq estradagha qyzyqpaytyn bop barady. Sahnagha endi shyghyp jýrgen jas ónerpazdar amerikalyq stilige eliktep, әndi solar qúsap aitugha tyrysyp, tyrashtanyp jýr. Bizding sonymyzdan erip, jolymyzdy jalghastyratyn eshkim qalmay barady. Jastardyng bәri italiyansha emes, aghylshynsha aitugha qúmar. Álemge tanylu ýshin sóitu kerek-mis. Aghylshynsha aityp, әlemge tanylghan qanday italiyan әnshini bilesizder qazir? Al bizdi kezinde әlem italiyansha aitsaq ta tanydy ghoy...

Ótken ghasyrdyng 70-80-jyldary – italiyan estradasynyng dýrildegen zamany bolatyn. Sonday dýmpu endi qashan boluy mýmkin?

– Kez kelgen nәrse qalyptasu, ósu-órkendeu, sosyn qayta qúldyrau kezenderin qamtityn sikldan túrady, – deydi búghan baylanysty әnshi-sazger. – Jananyng ózi әbden úmytylghan eskining qayta janghyruy emes pe? Qazir mәdeniyetting qay salasynda bolsyn – ol muzyka, sәulet, әdebiyet nemese beyneleu óneri bola ma, bәribir – janalyq ashu qiyn. Saz әlemindegi songhy tónkerisshiler «Bitlz» boldy-au dep te oilaymyn. Óitkeni, odan beri elu jyl ótkenimen, tynnan týren salghan eshkim joq. Janalyqtar endi tek tehnologiya men medisina salasynda ghana bolatyn shyghar... Degenmen, biz damudyng sikldy jolymen kele jatyrmyz. Yaghni, aldaghy uaqytta italiyan muzykasynyng búrynghy tabystary qayta oralyp, ensemizding tiktelui ghajap emes...

Sәken Sybanbay

Toto KUTUNO (Italiya). Ánshi-kompozitor.

1943 jyldyng 7 shildesinde Toskana oblysyndaghy Fosdonovo qalashyghynda dýniyege kelgen. Tolyq aty – Salivatore. Ákesi – Sisiliya aralynyng tumasy, tenizshi bolghan, biraq qoly bosta ýrlemeli aspaptarda oinaudy tәuir kórgen. Totony әuen әlemine әuestendirgen de sol kisi. T.Kutunionyng eshqanday muzykalyq bilimi joq, ol – tuma talant. 16 jasynan әn jazghan. Alayda kompozitor retinde 30 jasyna tayau, 1974 jyldan ghana aty shygha bastady.

«Milan» futbol klubynyng 1960 jyldan bergi ainymas jankýieri.

Áyeli Karlamen 52 jyldan beri otasyp keledi. Úly – Niko Kutunio 33 jasta.

Abai.kz