Seysenbi, 16 Shilde 2024
Mәiekti 2547 7 pikir 22 Shilde, 2023 saghat 14:09

Soghystyng bitkenin ólgender ghana kóredi - Platon

Birneshe kýn boyy ejelgi grek filosofy, danyshpan Sokrattyng shәkirti, Aristoteliding ústazy Platonmen (b.d.d.427-b.d.d.347) «auyrdym». Qazir mening aldymda onyng «Filosofskie naslediye» seriyasymen jaryq kórgen «Dialogi» atty kitaby men tórt tomdyq shygharmalar jinaghynyng 1-tomy jatyr.

Platon – shygharmalary býginge deyin neghúrlym tolyq jetken birden-bir kóne filosof. Danyshpannyng tereng maghynaly sózderi qazaq oishyldaryna da iygi әserin tiygizgen. Abay, Túrmaghambet, Mirjaqyp atalarymyz onyng esimin iltipatpen «Aplaton» dep atap otyrady. Tipti olardyng keybir oi-týiinderi úly oishylmen ýndesip, sәikesip jatatyny da qayran qaldyrady.

Sizderding nazarlarynyzgha filosoftyng keybir aforizmderin qazaq tiline audaryp úsynyp otyrmyn.

PLATON
(b.d.d. 427 – b.d.d. 347).

AFORIZMDER

Mahabbat – jýikeni tozdyratyn dert.

Oylau – jannyng ózimen birge alyp jýretin tili.

Kez kelgen adam ghashyq bolghan kezde aqyn bolady.

Sayasatqa aralasqysy kelmeytin aqyldylardy ózderinen de aqymaq adamdar basqaryp jazalaydy.

Biz ózgelerding baqytyn oilay otyryp, óz baqytymyzdy tabamyz.

Aqymaq adamdy eki nәrse arqyly tanugha bolady: ol ózine paydasy joq nәrselerdi kóp aitady jәne ózinen eshkim súramaghan nәrselerdi aitady.

Ólimnen qorqu – adamnyng boyynda joq danalyqty ózine tanu, yaghny bilmegendi bilemin dep elestetuden basqa eshtene emes. Óitkeni ólimning ne ekenin, tipti adam ýshin eng ýlken nyghmet boluy mýmkin ekenin eshkim bilmese de, onyng zúlymdyqtardyng eng ýlkeni ekenin anyq bilgendey, odan qorqady. Biraq bilmegendi bilemin dep elestetuding ózi eng masqara nadandyq emes pe?

Ólim adamnyng basyna týsetin eng jaman nәrse emes.

Bizding әrqaysysymyz eki bólikke bólingen adamnyng bir-bir jartysymyz. Sondyqtan әrkim әrqashan ózine sәikes jartysyn izdeydi. Demek, mahabbat – tútastyqqa shóldeu jәne soghan úmtylu.

Eshkim de kezdeysoq jaqsy adamgha ainalmaydy.

Basyna beynet týskende adamdar tek ózderin emes, taghdyrdy, qúdaylardy jәne basqalardyng bәrin kinәlaydy.

Eng ýlken zúlymdyq – jannyng nәpsiqúmarlyghy kezinde qúmarlyqtyng ýstemdik qúruy.

Muzyka býkil әlemdi shabyttandyrady, janyna qanat bitiredi, qiyaldyng úshuyna әser etedi; muzyka dýniyede bar nәrsening bәrine ómir men shattyq syilaydy... Ony barlyq әdemi jәne keremet nәrsening kórinisi dep ataugha bolady.

Biylikting yrqyna tótep beretin adam jany joq.

Astronomiya adam janyn jogharygha qaratady jәne bizdi búl әlemnen basqa әlemge bastap aparady.

Izgilik – densaulyq, súlulyq, jan saulyghynyng bir týri, al azghyndyq – auru, berekesizdik [masqara] jәne әlsizdik.

Soghystyng bitkenin ólgender ghana kóredi.

Barlyq danalyqtyng negizi – sabyr men tózim.

Eger súraq dúrys qoyylsa, kez kelgen súraqqa jauap beruge bolady.

Qaranghydan qorqatyn balany keshiruge bolady. Al ómirding naghyz tragediyasy – eresek adamnyng jaryqtan qorquy.

Meninshe, aqyl-esi dúrys әr adam әrqashan ózinen artyq bireuding qasynda bolugha úmtylady.

Kitap – ýnsiz ústaz.

Ádiletsizdikke shydaudan góri әdiletsiz әreket etken jaman.

Kedeylik – baylyqtyng azangy emes, ashkózdikting artuy.

Qajettilik – barlyq ónertabystardyng anasy.

Demokratiya tiraniyagha ainalady.

Mahabbat – úzaqqa sozylatyn auyr júmys.

Jappay nadandyq eng ýlken sor emes: nashar mengerilgen bilimning jinaqtaluy odan da jaman.

Manyzdy isterde baysaldy bolu kerek, al jenil-jelpi iste baysaldylyq kerek emes.

Er adamdardyng ýsh týri bar – danalyqty únatatyndar, abyroydy únatatyndar jәne marapatty únatatyndar.

Jaqsy adam – basqa bireuge izgilik jasaugha qabiletti adam.

Qanday iste de eng manyzdysy – qalay bastau.

Tәrbie – jaqsy әdetterdi boygha siniru.

Jýzden – batyr, mynnan dana shyghady, kemel adam jýz mynnan da tabylmauy mýmkin.

Aqyldy adamdy teris qylyq jasaghany ýshin emes, bolashaqta istemeui ýshin jazalaydy.

Maghan sypayylyghynyzdy kórsetiniz, al myljyndyghynyzdy basqa kezde kórsetesiz.

Áyel – adamzattyng taghy bir bóligi, shyndyghynda ol ózining әlsizdigine baylanysty júmbaqtau jәne ailaker bolyp jaratylghan.

«Tendik dostyqty tudyrady» degen eski maqaldyng shyndyghy bar.

Jaqsy bastalghan is – jartysy bitken is.

Búl әlemde eshnәrse artyq kýsh júmsaugha layyq emes.

Eshqaysymyz ajalsyz bolyp tughan joqpyz, eger búl bireuding basyna týsse, kóp adamdar oilaghanday ol baqytty bolmaghan bolar edi.

Barlyq memlekette әdilettilik birdey nәrse bolyp sanalady, atap aitqanda, ókimet ýshin qolayly nәrse әdilettilik dep esepteledi.

Jigitterding eng jaqsy tәrbiyesi, shyn mәninde, olardyng ózi úsynghanynda emes, basqalargha úsynghan nәrseni óz ómirinde aiqyn týrde jýzege asyruynda.

Sýigen adam óz ghashyghynan da góri qúdirettirek, óitkeni onda Qúdaydyng ruhy bar.

Kimde-kim tek sheberlikke ghana senip, Muzalar ghibadathanasyna shabytsyz kirse, onyng joly bolmaydy jәne onyng tәkappar ólenderi aqymaqtardyng jyrlary aldynda kómeski tartady.

Sóilegen sózi jaqsy hәm kórkem bolu ýshin sóileushi sheshenning aqyl-oyy sóileytin sózining shyndyghyn úghyndyruy kerek emes pe?

Ýmit – oyau jannyng týsi.

Uaqyt – mәngilikting qozghalatyn beynesi.

Aqyl-esi dúrystardyng tuyndysy qútyrghan bireuding tuyndysynyng kólenkesinde qalady.

Úyat – abyroysyzdyqtan aldyn ala qorqu.

Qúday әrqashan geometr bolyp qalady.

Aqyldan adasu adamzatqa eng ýlken nyghmetterdi berdi.

«[Memleketter ishinde] bir-birine jaulasatyn eki memleket bar: bireui – kedeyler, ekinshisi – baylar; olardyng әrqaysysynda taghy da kóptegen memleket bar.

Eng tәtti nәrse – shyndyqty estu.

Grekter Jerorta tenizining jaghasyna batpaqty ainala qonghan baqalar siyaqty qonystandy.

Eng jaqyn dostyq, ejelgi danyshpandardyng payymdauynsha, bir-birine úqsas adamdardyng arasynda bolady.

San әr nәrsening mәnin qúraydy.

...Ómirding barlyq tragediyasy men komediyasynda <…> qayghy men lәzzat bir-birimen aralasady.

Tәnge kóz qanday kerek bolsa, jangha bilim sonday kerek.

Ýlgili memleketterde әielder de, balalar da ortaq boluy kerek, olardyng barlyq tәrbiyesi ortaq bolady.

Erottyng qolyna týsken әrbir adam, tipti sol uaqytqa deyin ol muzalarmen tanys bolmasa da, aqyngha ainalady.

...Qúdaylardyng eshqaysysy filosofiyamen ainalyspaydy jәne dana bolghysy da kelmeydi, óitkeni qúdaylar onsyz da dana; al jalpy, dana adam danalyqqa úmtylmaydy. Sonday-aq nadandar da filosofiyamen ainalyspaydy jәne dana bolghysy kelmeydi.

Eger arifmetika ónerin alyp tastasa, óner dep atalatyn basqa ónerlerden birde-bireui qalmas edi, olardyng bәri mýldem joyylyp keter edi.

Tandanu <…> filosofiyanyng bastauy.

Tәrbie qanday bolghany jón? Degenmen, erte zamannan beri kele jatqan tәrbiyeden jaqsysyn tabu qiyn: yaghni, dene ýshin – gimnastikalyq bilim, al jan ýshin – muzykalyq tәrbiye.

Filosofiyagha shyn berilgender, shyn mәninde, tek bir nәrsemen – ólu hәm ólimmen ghana ainalysady.

Kiprida muzalardy qorqytty: «Áy, qyzdar! Kipridany qúrmettender!»

[Soghys] soghysyp jatqan kezde jeke jәne qoghamdyq sor men beynetting negizgi kózi bolyp tabylady.

Adamdar eki sordyng birin tandaugha mәjbýr bolghanda, kishisin tandau mýmkindigi bolsa, eshkim de sordyng ýlkenin tandamaytyny anyq.

Árbir nekege qatysty bir ósiyetti este saqtandar: әr adam ózine ghana emes, memleketke paydaly neke qúruy kerek.

Ellinder varvarlardan alghanynyng bәrin jetildiretinin moyyndauymyz kerek.

Audarghan Baybota Qoshym-Noghay

Abai.kz 

7 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1226
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1937
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1975