Biz kezinde saytymyzda «Qazaqstandyq shirkeuler avtonomdy boluy kerek» dep kólemdi maqalany osydan 3 jyl búryn jazghan bolatynbyz. Osy joly atalghan taqyrypqa qaytyp oralmaqpyz.

Orys pravoslav shirkeui Reseyding Ukrainagha jasaghan soghysyn ashyq jaqtaghannan keyin, әri maydan dalasyna әulie әkeylerin әskeriyler arasyna jibergen son, postkenestik kenistiktegi osy dindi ústanushylar arasyndaghy birtútasqa syzat týsti. Ukraina shirkeui Konstantinopolige qaraytyn boldy. Búghan postkenestik kenistiktegi Orys pravoslav shirkeuine qaraytyn TMD-daghy orys pravoslav shirkeuler ýn qatpay, әlipting artyn baghuda. Álde olarda patriarhtary Kirillding soyylyn soghuda ma dep jýrgenimizde: «Qazaqstandyq shirkeuler avtonomdy boluy kerek», - dep «Jaqyp Aqqúlaq» esimimen tanymal pravoslav dinbasy Yakov Voronsov «ORDA news»-ke bergen súqbatynda biraz dýniyening basyn ashyp berdi.

«Qazaqstandaghy shirkeudi orys pravoslav shirkeuining basshysy, patriarh Kirill basqarady. Elimizdegi diny oryndar - orys pravoslavie shirkeuining qúramdas bólikteri. Búdan bólek, Qazaqstanda dindar adam episkop tanday almaydy. Ony Mәskeuden taghayyndap, bizge jiberedi.

Qazaqstandyq shirkeu avtonomdy boluy kerek. Búl turaly alghash men aitqan joqpyn. Elde ózin-ózi basqaratyn shirkeu qúru mәselesi toqsanynshy jyldardan beri kóterilip keledi. Ne ýshin reseylikter episkopty ózderi tanday alady? Al qazaqstandyqtarda nege búnday qúqyq joq? Ne sebepti biz arnayy taghayyndalghan sheteldik adamgha shydauymyz kerek? Ol bizding túrmysty, mәdeniyetti bilmeydi», - dedi shirkeu qyzmetkeri.

Búl osy dindi ústanatyn otandastarymyzgha oy salatyn parasatty pikir. Qoghamda talqygha týsse, oghan әrkim óz oiyn qossa biraz nәrsening qabyrghasy qalanar edi. Endi elimiz ýshin osy mәseleni sheshu ýshin Qazaqstan HA, QMDB jәne  Qazaqstandyq shirkeu basshylary bas qosyp, «Qazaqstandyq shirkeuler avtonomdy boluy kerek» problemasyn Orys pravoslav shirkeuining aralasuynsyz sheshuge tiyis.  Ne bolmasa, OA basshylary óz elderindegi shirkeulerding birigip, Týrkistandaghy Orys pravoslav shirkeui dep atasa da bolatyn siyaqty.

Sonda býgingidey Mәskeu ýshin manyzy bar, Qazaqstangha esh qatysy joq, Nevskiy fenomeni qazaq qoghamyn qaqqa jarmay, diny tatulyqqa qol jetkizer edik! Reseyding ruhany shabuylynyng tamyryna balta shabylar sәt keldi. Qamdan qazaq, «Jaqyp Aqqúlaqtyn» tilin al, tilegin oryndaugha atsalys!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz