Tarih tek zertteu ýshin emes, sayasatkerlerge sabaq ýshin de qajet. Tarihtan sabaq almau qanshalyqty kirbindi bolsa, tarihy dúrys joldy taba almau da sonshalyqty salmaqty. Sondyqtan әr úrpaq tarihty saralaydy, oghan syny kózben qaraydy, key tústaryn janghyrtyp, ziyandy jaghyn eskeredi − әr zamannyng kóregendigi men oishyldyghy osynda! Tarih ózin qúrmettegendi kókke kóteredi, eskermegendi ayaq astyna tastaydy − bәri de ony qalay qabyldaghangha baylanysty...

1.Qazaqqa kapitalizm qalay keldi?

Jiyrma jyl búryn tәuelsizdikke qol jetkizdik. Sodan beri tariyhqa jýgindik pe, odan sabaq aldyq pa? Býgin osy súraqqa jauap izdep kórelik. Sóz basynda myna mәseleni eskertip qoiygha tiyispiz: biz kótergeli otyrghan «tariyh» – kapitalizm tarihy. Sebebi tәuelsizdikten keyin elimiz kapital biylegen damu sýrleuine týsti. Yaghni, Qazaqstan da әlemdik tarih kóshine ilesti. Endi bizge «kapitalizm tarihynan» ajyrau da mýmkin emes.

Tarih tek zertteu ýshin emes, sayasatkerlerge sabaq ýshin de qajet. Tarihtan sabaq almau qanshalyqty kirbindi bolsa, tarihy dúrys joldy taba almau da sonshalyqty salmaqty. Sondyqtan әr úrpaq tarihty saralaydy, oghan syny kózben qaraydy, key tústaryn janghyrtyp, ziyandy jaghyn eskeredi − әr zamannyng kóregendigi men oishyldyghy osynda! Tarih ózin qúrmettegendi kókke kóteredi, eskermegendi ayaq astyna tastaydy − bәri de ony qalay qabyldaghangha baylanysty...

1.Qazaqqa kapitalizm qalay keldi?

Jiyrma jyl búryn tәuelsizdikke qol jetkizdik. Sodan beri tariyhqa jýgindik pe, odan sabaq aldyq pa? Býgin osy súraqqa jauap izdep kórelik. Sóz basynda myna mәseleni eskertip qoiygha tiyispiz: biz kótergeli otyrghan «tariyh» – kapitalizm tarihy. Sebebi tәuelsizdikten keyin elimiz kapital biylegen damu sýrleuine týsti. Yaghni, Qazaqstan da әlemdik tarih kóshine ilesti. Endi bizge «kapitalizm tarihynan» ajyrau da mýmkin emes.

Qazir sanamyzda «kapitalizm ornattyq, naryqtyq ekonomika qalyptastyrdyq» degen pikir berik ornyqty. Búl dúrys pa, búrys pa? Shynayy naryqtyq ekonomika ornatsaq, kezinde K.Marks aityp ketken «naryqtyq kapital zandylyqtary» nege qogham ýshin júmys istemey jatyr? Ne sebepten osynsha qazba baylyqqa ie elding halqy kedeyshilikke úryna bastady?.. Áriyne, búghan bir ghana sózben: «Halyqtyng baylyghyn kezdeysoq bireuler maldanyp ketti», − dep jauap bere salugha bolar edi, biraq «qalaysha oghan jol berdik?» degen ekinshi súraq bәribir kóldenendep aldan shygha keleri sózsiz.

Dúrys, kenestik dәuir bizge asa iri kólemdegi ekonomikalyq qúrylymdardy: ken oryndaryn, múnay kózderin, zauyt-fabrikalardy, dýkender men ghimarattardy jәne t.b. qaldyrdy. Biraq olar naryqtyq negizder qalanbay jatyp, derektivalyq tәsildermen jeke menshikke kóshirildi. Nәtiyjesinde sipaty jaghynan «kapitalizmge» say keletin jana jýie payda boldy. Óitkeni jedel jýrgizilgen «jekeshelendiru» ekonomikadaghy «óndiris tәsilin» osylay ataugha teoriyalyq túrghydan negiz boldy...

Al is jýzinde qanday kapitalizmge qol jetkizdik? Shynynda da kapitalizm ornata aldyq pa? Oghan kýmәn kóp. Óitkeni bizding jýiede búrynghy ekonomikalyq quat pen onyng әleueti «menshik iyeleri» atanghan jana qojayyndaryna ghana qyzmet ete bastady. Al búl baylyq, shyn mәnisinde, sosialistik zamandaghy «barlyghy halyq ýshin» degen prinsipke negizdelip jasalghan edi. Ol meyli jaqsy, meyli jaman bolsyn − әiteuir halyqqa qyzmet kórsetken-di. Endi shúghyl jekeshelendiruden keyin ol ekonomikalyq quattyng maqsaty da, maghynasy da ózgerdi... Baylyq kýrt búrylyp, halyqtan shúghyl týrde teris qarap ketti...

Sóitip, elde kapitalister tobynyng «alghashqy qarlyghashtary» payda boldy. Olardyng kópshiligi kenestik zamanda sharuashylyq tizginin ústaghan, onyng kólenkeli tústaryn jetik mengergen, payda men tabysty jasyruda tәjiriybe jinaghan, sybaylastyqqa birshama dayar toptan bolatyn. Al tәuelsiz memleket aldymen osylargha halyq esebinen baygha jana mýmkindikter әperdi. Biraq búl «mýmkindikterdi» iske asyrushy birden-bir tetik − korrupsiya men qylmys ta qatar órbidi! Qazir osy – «kapitaldyng jinaqtaluy» dep atalatyn kelensiz tarihty kóp adamnyng úmytqysy keletini ras – «bolar is boldy, boyauy sindi», qazbalap qaytemiz! Áytse de, «baylar qoghamgha bet búrsa, el-júrtqa paydasyn tiygizse» − dep armandap qoyamyz...

Alayda búl shyndyq – jýzege aspaytyn shyndyq! Sebebi, qogham da «baylardyng bangymen» qatar jetilip, túrmys dengeyi artyp otyrghanda − búl sózge qúlaq salugha bolar edi. Biraq olay bolghan joq. Esesine baylar men kedeylerding arasy búrynghydan beter alshaqtau ýstinde. Jana kapitalister «taqyr kedeyding qoynynda tas tyghuly jatatynyn» bilip otyrsa da − búl jaghdaydy ózgertuge qúlyqsyzdyq tanytuda... Olardyng eli men jerine tiygizgen paydasy qayda? Kórinbeydi...

Sebebi búl baylyq intellektualdy enbekting jemisi emes! Búl baylyq búrynghy ekonomikalyq quatty menshikteuden jәne qazba baylyqty satudan órbip, odan ary qaray bazarlar men restoran-kafeler ashumen jәne sauda-sattyqpen ainalysumen jalghasty. Dәlirek aitsaq – sonymen ghana shekteldi! Yaghni, tәuelsizdik tanynda Elbasy aitqan «azamattarymyzdyng bir bóligi bayyghasyn, olar el ekonomikasyn algha sýireytin, halyqtyng jaghdayyn týzeytin basty kýshke ainalady» degen ýmit aqtalmady...

Endi osyghan úqsas ózge bir «tarihty» alyp qarayyq: mәselen, 2003 jylghy qyrkýiek aiynda AQSh-tyng eng bay adamy Bill Geytsting baylyghy 35,9 mlrd. AQSh dollaryna baghalandy. Geyts sol uaqyttan beri kompiuter jýiesine jana matematikalyq tәsildi engizip, jana aqparattyq qoghamnyng ómirge keluine jol ashty, búl salada tehnikalyq revolusiya jasady.

Al sol uaqyt shamasynda bizde de alghashqy milliarder payda boldy. Áriyne, onyng qarjysy Geytstikinen 20–30 ese tómen, tәjiriybe de az bolghan shyghar. Áytse de, bizding kapitalist «tehnologiyalyq revolusiyany» týsinde kórmegeni bylay túrsyn, osy uaqyt aralyghynda birde-bir jóni týzu zauyt salyp, ne jana tauar markasyn jasay alghan joq. Ol az deseniz − ózin bayytyp jatqan enbek adamyna qarapayym әleumettik jaghday jasaudan da qashyp otyr! Bizde tek bir nәrse – «bayyghan ýstine bayy beru» prinsiypi ornyqty. Sondyqtan menshik iyeleri ózderi basqarugha alghan iri zauyt-fabrikalardyng barlyq iske jaramdy qúral-jabdyqtaryn keskilep, jaramsyz temir etip Qytaygha ótkizdi, al biraq shoyynyn balqytyp, tym qúrmaghanda qara qazan jasau oilaryna kirmedi... Al kýni býgin basqa tabys kózderinen týsken qarjylaryn ofshorlyq aimaqtargha tyghumen әurelenude! Sol sebepti de Ýkimetting bir otyrysynda Elbasy: «Búdan bylay qarjylaryndy ofshorgha tyghudy dogharyndar. Ol qarajat Qazaqstannyng ekonomikasyn kóteruge qyzmet etui tiyis», − dep, qatang eskertu aitty.

Shyndyqqa kelsek − bizding «kapitalisterdin» bar jetistigi, jogharyda aitqanday, búrynghy óndiristik alyp ghimarattardy kóterme bazarlargha ainaldyru, kazinolar jәne basqa oiyn-sauyq otaularyn salu, restorandar men kafeler ashu ghana. Al tek qana sauda-sattyq el ekonomikasynyng ýdemeli damuyn eshqashan qamtamasyz etpeytini klassikalyq kapitalizm teoriyasynda anyq kórsetilgen: eger memlekette óndiris damymasa, onda halyqtyng túrmys jaghdayy kóterilmeydi, elding ekonomikalyq quaty artpaydy. Basqasha aitqanda, búl – bir qap aqshany bir qaltadan ekinshi qaltagha auystyryp salghannan auyzgha nәr qúyatyn qolayy qasyq ghayyptan payda bola qalmaydy... Mine, sol sebepti elimizde Innovasiyalyq-industriyalyq serpindi damu baghdarlamasy payda boldy. Tek osylaysha mәjbýrleu arqyly ghana jeke kapitaldy óndiriske qaray búru mýmkin ekenine kóz jetti. Biraq bizding kapitalister bәribir de 49 da 51 payyzben «biznestik tәuekel» degendi memlekettin, yaghny − halyqtyng iyghyna ilip qoydy. (Netken patriotizm! Álde aqsha ýshin jan pida deytin ólermandyq pa?) Biraq ol endi bólek әngime...

Endi, ókinishke oray, osy aitylghandardan mynaday qorytyndy jasaugha bolady: bizdegi ýrker toptyng «kapitalisterge» ainaluy ekonomikanyng ósui men tehnikalyq progresting nәtiyjesi emes. Búl kópshilikke tiyesili baylyqty tikeley tartyp alu jolymen kelgen dýniye. Sondyqtan ol ekonomikany qaryshtap damyta almady. Biraq azghana toptyng memleket pen halyq baylyghy esebinen bayyna әkeldi. Búl elining qadiri men qasiyetin, qasiretin úgha almaytyn, jenil ómirge daghdylanghan erekshe parazittik toptyng payda boluynyng alghy sharty. Osynday «parazittin» tәbeti de jaman emes: olar óndiris ashyp, halyqqa júmys berip, júmys adamynyng jaghdayyn jasap, dýniyeni tirnektep − enbegimen jighandy mise tútpaydy, olar birden milliardtardy jútqysy keledi! Mineki, býkil memleket ekonomikasyn monopoliyalap alghan «oligarhiyalyq-klandyq» kapitalizmning shyn bet perdesi osynday!

2. Kapitalizm tarihshylardyng kózimen

Tarihshy Fridrih Hayek ózining «Kapitalizm jәne tarihshylar» kitabynda («Sosium» baspasy, 2012 j.) kapital zandylyqtary turaly bylay deydi: «Kapitaldyng damuynyng basty sharty − ainalymgha qatysushy jaqtardyng (subektilerdin) zangha qatang baghynuy, alynghan mindettemelerin tiyanaqty oryndauy, oryndamaghan jaghdayda – zang jýzinde jauap berui. Kapital osyny talap etedi». Bayqap otyrghanday, kapital biylegen shynayy naryqtyq qoghamda bizdegidey «әke-kóke» joq. Naryqqa negizdelgen qoghamda kapital ainalymy jeke bir adamnyng qalauymen emes, qoghamnyng súranysynan tuyndaytyn obektivti jaghdayda jýzege asady eken. Mәselen, kapital qatynasyna týsken jaqtar ainalymdaghy qarajatty úrlau ýshin myng ret oilanady. Sebebi naryqtyq ekonomikada memleket aqshasyn, ne basqa da tapsyrys berushi aqshasyn qymqyru nemese aqshany úrlap alyp, sapasyz qúrylys jýrgizu jәne t.t. әreketter oryndaushy ýshin óte tiyimsiz − paydasynan ziyany kóp. Býgin ol bir million dollar qymqyrsa, bolashaqta ózine tapsyryspen týsetin milliard dollardan aiyrylaryn, onymen qosa ózin osy «aynalymgha» kirgizgen bedelden (imidjden) júrday bolaryn jaqsy biledi. Al kapital óz ainalymynda onday alayaqty tez-aq anyqtap alady da, shúghyl dabyl kóteredi. Kapital ýshin úrlyq – apat! Óitkeni búnday әreket ainalymgha qatysushy subektilerding bәrin de ýlken shyghyngha úshyratady, tipten keybireuleri bankrot boluy mýmkin. Sondyqtan kapital ainalymy óz ishinen «senimsizderdi» tez yghystyryp shygharady. Al úrylardy tipten de jolatpaydy. Al memleket kapitaldy, jeke menshik qúqyn zang tetikterimen qorghay otyryp, kapitaldyng qogham mýddesinen alshaqtap ketpeuin, ne bir arnada toghysuyn sottar, prokuratura, polisiya jәne t.b. arqyly rettep otyrady. Onda alayaqtargha eshbir raqym joq! Alayaq – qashanda alayaq! Ol meyli jýz milliardy bar bankir bolsyn, basqa bolsyn – alayaqtyghy ýshin layyqty jazasyn alady! Sebebi naryqtyq qoghamda qoghamnyng әrbir mýshesi (azamaty), әrbir memlekettik qúrylym ózderining túraqty jaghdayy kapital ainalymynyng kataklizmnen aulaq, túraqty bolghanda ghana óz jaghdayynyng da túraqty bolatynyn jaqsy biledi. Yaghni, kapital ainalymy memleketting «ekonomikalyq tynysyn» aiqyndap túrghandyqtan − múndaghy memlekettik ne memlekettik emes jýielerding bәri de «memleketshil bolugha» mәjbýr! Basqaday joly joq. Sol sebepti shyn naryqtyq qoghamda bizdegidey kókesine senip, memleketten bólingen aqshany qymqyru, jolgha, sugha, qúrylysqa jәne t.b. bólingen aqshany tenderden (qazan basynan) bólip alu («otkattar»), úrlyq ashylyp qalsa − «sotty satyp alu», ne «dókey tanysty («krysha») paydalanyp qútylyp ketu», ne júmysshylardyng әdiletti talabyn ayaq asty etu, «әdiletti belden basu» jәne t.t. qúbylystar óte siyrek! Sebebi shynayy kapital naryghyndaghy subektiler «bir kýnmen» emes, «bolashaqpen» ómir sýredi.

Onday qoghamda baylyq ayaq astynan әri sonshalyqty mol kólemde payda bola salmaydy, tam-túmmen, tirnektelip ýzdiksiz enbekpen keledi. Eng bastysy, «baylyqty tudyru» prosesine bәri de – oligarh – qyzmetkerler − júmysshylar birkelki atsalysady. Basqasha boluy mýmkin emes! Sondyqtan onday qoghamda «kapitaldy úlghaytu» ýlken óner týri dep moyyndalady. Tek osynday jaghdayda ghana shynayy naryqtyq ekonomika ne «kapital biylegen qogham» turaly sóz qozghaugha bolar edi... Al bizde she?..

Tarihtan belgili, K.Marks ózining sosialistik teoriyasyn mynaday negizderge sýienip jasady: «Kapitalizm jaghdayynda júmysshylardyng jaghdayy nasharlay týsedi. Halyq jappay kedeylenip, múqtajdyghy artady. Sonynda qoghamnyng bar baylyghy azghana toptyng nemese bir ghana adamnyng qolyna shoghyrlanady. Sóitip, odan әri tózuge bolmaytyn jaghdaygha jetken júmysshylar tobyry ashyq kýreske shyghyp, baylardyng mýlkin tәrkileydi». (Marks teoriyasy boyynsha – «júmysshylardyng jaghdayyn kóteruge kapitalizmning esh mýmkindigi joq»). K.Marks 1864 jyly Angliyada Enbekshilerding Halyqaralyq assosiasiyasynda sóilegen sózinde «kәsipodaqtardyng enbekshilerding jaghdayyn jaqsartugha kómegi tiyedi deu − absolutti adasu» dedi. Ol júmysshylardyng kәsipodaqtargha birigu arqyly kýresin «konservativti» dep synady. Ol tek júmysshylargha ghana revolusiyalyq mindetter jýktedi. Yaghni, onyng oiynsha, kәsipodaqtardy jalaqyny kóteru emes, baylyqty memleketke qaytaru (baylyqty tәrkileu) jolyndaghy kýreske júmyldyru qajet... Biraq onyng teoriyasy mynaday qarabayyr dәiekke sýiendi: − «Eger júmysshylardyng jalaqysy kóterilse, onda júmysshylar kýnkórispen shektelmey, otbasynda bala sanyn kóbeytedi. Bala sany ósken son, olar keleshekte júmysshy sanyn búrynghydan beter kóbeytedi. Endi olardy da júmyspen qamtu kerek. Biraq jalaqyny ýnemi kótere beru mýmkin emes. Nәtiyjesinde jalaqy mólsheri qaytadan óler-ólmes kýnkóris jaghdayyna týsip, narazylyq qayta órshiydi».

Bayqasaq, búl «teoriya» Afrika savannasynda bir-birin joi arqyly rettelip otyratyn januarlar әlemin ainytpay beyneleydi eken. Sondyqtan kóptegen ghalymdar múnday kózqarasqa ashyqtan-ashyq qarsy shyqty. Olar óz oilaryn «adamdar januar emes − olar bala tuu men túrmys jaghdayyn sanaly týrde rettep otyrugha qabiletti» dep týiindedi. Endeshe, shyn mәnisinde, túrghyndardyng әleumettik jaghdayynyng týzelui adam sanynyng kóbengimen qatar eldegi ómir sýru dengeyining artuyna әkeledi. Al «ómir sýrui dengeyi» degenimiz − óndiristing damuy, júmys kýshine súranystyng artuy, adam kapitalynyng ósui, әleumettik jәrdemaqynyng kóbengi, zandardyng oryndaluy, jauapkershilikting boluy jәne t.s.s. Búl ishki naryq súranysyn arttyrady. Al onday elding ekonomikasyn ýdemeli damytugha qol jetkizuine mýmkinshiligi әldeqayda mol.

Mysaly, Qazaqstannyng ishki naryghy tym shaghyn bolyp otyrghanyn, onyng ózindik damugha jetkiliksiz ekeni turaly ýnemi aitylyp jýr. (Búl jaghynan Qytaydan ozar eshkim joq). Búl mәselelerding sheshimi, shynynda da, kapital ainalymyna tikeley tәueldi. Ony beyneli týrde bylay aitugha bolady: mysaly, infeksiyalyq auru joyylsa – halyq sany kóbeyedi. Alayda el ekonomikasyna qúiylatyn investisiya demografiyalyq dýmpuge say kelmese − memleket kedeyshilikke qayta oralady. Al ol − infeksiyalyq aurudy qayta qozdyryp, demografiyany keri ketiredi. Sóitip, memleket túiyqqa qayta tireledi... Al túiyqtan shyghu ýshin ne isteu kerek? Shyghar bir ghana jol bar: ol − memleketting ekonomikalyq órleui ýshin әrbir adamgha shaqqanda qúiylatyn investisiya kólemin demografiyalyq ósimmen jәne qoghamdaghy adam kapitalynyng ósuimen bir dengeyde boluyn ýnemi qamtamasyz etip otyru. Eger osy qaghidany búljytpay oryndap otyrghanda, onda biz de qazirge deyin shaghyn-orta biznesti damytyp, zor ekonomikalyq-naryqtyq quatqa qol jetkizer edik. Onda býitip «әielderding zeynetkerlik jasyn 63-ke deyin kóteru», «bala tughanda beriletin jәrdemaqyny orta dengeyge shamalap qysqartu» dep shulamay, búl qadamdardy «júmsaq» týrde iske asyra alghan bolar edik. Tipti isker halyq zeynetaqygha múqtaj bolmay qaluy da ghajap emes qoy!..

Tarihta soghystan keyingi German, Japon ekonomikalarynyng tez qalpyna keluin «ekonomikalyq ghajayyp» desek te, búl eshqanday «ghajayyp» emes. Búl – shynayy naryqtyq ekonomika prinsipterin engizu edi. Múnday ekonomikalyq «ghajayypqa» saliqaly ekonomikalyq sayasat jýrgizgen kez kelgen el qol jetkize alady. (Qazirgi Qazaqstannyng mýmkinshiligi de óte zor). Bizding «kapitalister» osyny eskermey jatyr. Sóitip, shetke qashyryp jatqan kapitaldy óz eli men Otanyn kórkeytuge júmsaugha qúlyq tanytpay otyr. Qazaqstan osyghan deyin «kapitaldy zandastyrudyn» («legalizasiya») eki qadamyna bardy. Alayda ol qadamdar aitarlyqtay nәtiyje bermedi. Sebebi: 1) andysqan «klandyq kapitalizm» jaghdayynda «zandastyrudyn» sony nemen ayaqtalaryna kepildik bolmady, 2) shetelderde olardyng aqshasyna «qúrmet» joghary boldy, 3) bizdegi kapitalizm zanmen qorghalmaghan, kim kýshti bolsa, jem sonyki bolatyn qorqau, jabayy kapitalizm ekenin «kapitalizmdi ornatushylardyn» ózderi bilip otyrghandyghy boldy! Mineki, naghyz paradoks dep osyny aitsaq bolady!

...Paradoks demeske lәj joq. Sebebi, bizdegi korrupsiya men sybaylastyqqa negizdelgen ekonomika – bai kózi ghana. Onyng ózgeruge qúlqy joq. Al ózgertpeyin dese – qoghamda narazylyq artyp, baylyqqa tóner qauip odan da kóp! Sondyqtan kópshilik «kapitalister» tyghyryqtan shyghar jalghyz «soqpaqqa» týsuge mәjbýr, ol – Qazaqstanda júmys istep, shetelderding kurorttarynda ómir sýru, nemese shetelderden qúnyn joghalpaytyn qymbat mýlikter, tipti futbol komandalaryn satyp alu...

Aynalyp kelgende, Qazaqstan baylyghynan tuyndaghan mol qarajat qazaqstandyqtardyng emes, ózge elderding azamattarynyng ómirin jaqsartugha qyzmet etip jatyr dep senimmen aitugha bolady!

Endi osyghan toqtau salar kez kelgenin biylikting ózi de týsine bastaghan synayly. Biraq qazirgi korrupsiyada ony týzeu onay emes. Mәselen, MGU-dyng sayasy ekonomika professory A.Buzgalin bylay deydi: «V devyanostye u nas byla tak nazyvaemaya «shokovaya terapiya». V Rossiy my nazyvaem eyo y inache – «shok bez terapiiy»: shok my ispytaly y do sih por jdyom, kogda je budet terapiya, kogda je my vyzdoroveem. No, uvy, so zdoroviem u nas do sih por nevajno. «Shokovaya terapiya» byla popytkoy vsego za neskoliko let provesty polnuy privatizasii y za odin deni otpustiti seny. Tak y sdelali, za odin deni. Y potom reshili, chto dlya svobodnoy rynochnoy ekonomiky y chastnoy sobstvennosty etogo dostatochno. No eto ne tak».

«Mysaly, dúrys ekonomika aldymen jol salady, odan keyin jýrgizushisin oqytady, tek sodan keyin ghana avtokólik әperedi... Jol salu − júrtqa kólik satyp ala alatynday jaghday tudyrady... Biz olay jasamadyq. Nәtiyjesinde biz kapitalizmning ýshinshi belgisi − «jabayy kapitalizmge» qol jetkizdik. Ol – tek qana qazba baylyqty satyp kýn kórushi kapitalizm», − deydi A.Buzgaliyn. Mine, osyghan úqsas jolmen biz de jýrip kelemiz, mýmkin, әli de jýre berermiz... Endeshe, maqalany týiinder bolsaq, biz qazaqstandyq erekshelikti eskere kele, barlyghy aityp otyrghan «jabayy kapitalizm» degen ataudy «beshbarmaq kapitalizmi» dep ózgerteyik dep úsynar edim... Songhy atau bizding qazirgi kýiimizden birshama tolyghyraq habar beretin synayly... Óitkeni jantayyp jatyp beshbarmaq asasaq, aqsha ózdiginen kelip jatsa... odan artyq qanday arman bar!.. Tek etimizdi jep, airanymyzdy iship otyrghanda, Darvindi oqyghan F.Engelis degen bireuding bayaghyda aitqan «adamdy adam etken enbek» degen sózi tikenektey tamaqqa qadalyp qalmasa bolghany da...

Ábdirashit BÁKIRÚLY,

Filosof

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 23 (199) ot 20 iinya 2013 g.