(Mongholiyadaghy qandastarymyzdyng mereyin aspandatqan «Kishi qúryltay» turaly tolghanys)

Kóshi-qon – mening eng kóp qauzaghan taqyrybym.

Qúdaygha shýkir, Núrsúltan Nazarbaev dәuirinde bastalghan Úly kósh Qasym-Jomart Toqaev dәuirinde de jalghasyn tauyp jatyr. Sayabyrlaghanymen toqtaghan joq.

Dau joq, Nazarbaev memleket basqarghan kezeng – Qazaq kóshining «Altyn dәuiri» bolyp, tariyhqta qaldy.

Al, Toqaev dәuiri endi bastaldy.

Men osy eki dәurdi salystyryp, «anau jaqsy», «mynau jaman» deuden aulaqpyn. Ótken dәuirde de «Áttegen-ay!» - lar kóp boldy. Biraq, sol tyghyryqtardyng bәrinen, Túnghysh Preziydent Ózi aralasyp, shygharyp otyrdy.

Bir tang qalatynym, Kәrim Mәsimov Ýkimet basy bolyp taghayyndalghannan beri Qazaq kóshine jabysqan «úshyq» әli ýzilmey keledi.

Ózing bilek týrip aralasqannan keyin, Úly kóshting býgesi men shigesi kóz aldynda túrady eken. Úiyqtasan, týsine kiredi. Kim qashan, qay jerde ne aitty, sonyng bәrin hattap-shottap jýru – mening kýndelikti әdetime ainalyp ketken.

Qasym-Jomart Kemelúly Memleket Basshysy bolyp kelgeli Kóshi-qon sayasatyna segiz mәrte at basyn búryp, atalghan sala boyynsha óz oiyn ortagha saldy, Ýkimetke núsqau, tapsyrmalar berdi. Men Qasym-Jomart Kemelúlynyng sol sózderin qaltamnan tastamay, qayda barsam alyp jýremin.

Birinshi, Sheteldegi qandastarymyzdy elge qaytaru isi eshqashan nazardan tys qalghan emes, qalmaydy da. Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz (02.04.0219 jyl, «Barymyz da, baghymyz da – Tәuelsizdik» atty súhbaty, «Egemen Qazaqstan» jәne «Ayqyn» gazeti);

Ekinshi, Ýkimet kóshi-qon ýderisin basqaru ýshin pәrmendi sharalar qabyldauy tiyis (02.09.2019 jyl, «Syndarly qoghamdyq dialog – Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi» atty Joldauy);

Ýshinshi, 1991 jyly 18 qarashada N.Nazarbaevtyng bastamasymen sheteldegi qandastarymyzdy elge kóshiru turaly QazSSR Ýkimetining qaulysy qabyldandy. Búl qandastarymyzdyng tarihy Otanyna oraluyna mýmkindik bergen manyzdy qújat boldy. 1991 jyldan beri Qazaqstangha 1 millionnan astam qazaq kóship keldi (18.11.2020 jyl, Twitter-degi jazbasy);

Tórtinshi, Otanyna oralghan qandastardy ýimen qamtamasyz etu mәselesi de tolyq sheshimin tapqan joq. Olardyng tek bir jylgha beriletin qandas mәrtebesining merzimi bitkenshe ghana ýy alugha mýmkindigi bar. Al azamattyqqa ie bolghan song búl mәrtebesi joyylyp, sonymen birge ýy alu qúqyghynan da birden aiyrylady. Osyghan oray azamattyq alghan qandastarymyz soltýstik ónirge kóshse, Ýkimet olardyng ýy kezegining saqtaluyn qamtamasyz etui kerek. Búl shara qandastardyng osynday júmys qoly tapshy aimaqtargha kóship baruyna qosymsha serpin beredi (22.10.2020 jyl, Últtyq qoghamdyq senim kenesining tórtinshi otyrysynda sóilegen sózi);

Besinshi, Úly kósh 1991 jyly bastaldy. Búghan Elbasynyng tapsyrmasymen Qazaq KSR Ministrler Kabiyneti qabyldaghan №711 Qauly resmy týrde jol ashty. Búl qújat 1991 jylghy 18 qarashada qabyldandy. Kóp úzamay Elbasy «Alysta jýrgen aghayyngha aq tilek» atty joldauyn jariyalap, shettegi qandastarymyzdy elge shaqyrdy. Sonyng nәtiyjesinde bir jarym millionnan astam qazaq Otanyna oraldy. Býginde olar egemen elimizdi órkendetuge óz ýlesin qosuda. Solardyng ishinde Auyt Múqiybek jәne taghy basqa qogham qayratkerleri úly kóshting tarihy rólin eskerip, arnayy kýn belgileu qajettigin aityp jýr. Ýkimetke osy tarihy datany atauly kýnder tizbesine qosu mәselesin jan-jaqty qarastyryp, tiyisti úsynys engizudi tapsyramyn (16.11.2021 jyl, Últtyq qoghamdyq senim kenesining altynshy otyrysynda sóilegen sózi);

Altynshy, Biz qandastarymyzdyng barlyq salada, sonyng ishinde memlekettik qyzmette júmys istegenin qalaymyz. Olar Jana Qazaqstandy qúrugha óz ýlesin qosady dep senemin (14.07.2022 jyl, Ýkimetting keneytilgen otyrysynda sóilegen sózi);

Jetinshi, Qandastardyng kóship keluine jәne ishki migrasiyagha qatysty sayasat týbegeyli ózgeredi. Búl orayda, demografiyalyq jәne ekonomikalyq ýrdisterdi eskeru kerek. Sonday-aq, jalpyúlttyq mýddeni basshylyqqa alu óte manyzdy (01.09.2022 jyl, «Ádiletti memleket. Birtútas últ. Berekeli qogham» Joldauy);

Segizinshi: Sonday-aq sheteldegi qandastarymyzben tyghyz qarym-qatynas ornatyp, ruhany baylanysty nyghayta beremiz. Búl mәsele – mening jeke nazarymda (Týrkistanda ótken Últtyq Qúryltaydyng ekinshi otyrysynda sóilegen sózi);

Preziydentimizding osynau «Qasiyetti paryz» - dan  «Jeke nazarymda» - gha deyingi toghyz tapsyrma-núsqauynyng segizi negizinen oryndalghan joq. Oryndaldy degenderining ózi shala, shiyki dýniyeler bolyp shyqty.

Reti kelip túr eken, sony anyqtap aita ketkenimiz artyq bolmas.

Jalpy, Preziydent әrbir jinalysta sóilegen sózinde, jazghan maqalalarynda, Joldaularynda elimizding sayasi, ekonomikalyq salasynda bolyp jatqan týitkilderdi dóp basyp aitudan tanbay keledi.

Al, ýkimet sonyng birin qaldyrmay zerttep, zerdelep, zandar men normativtik qújattar arqyly shegelep túryp sheshui tiyis. Tipti kerek bolsa, jana Zang qabyldauy kerek!

Mysaly, jogharydaghy «Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyzdy» alayyq.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng osy «Qasiyetti paryzyn» qaghaz jýzinde qaldyrmay, óz dengeyinde oryndaudyng bir-aq joly bar. Jәne onyng bir emes, eki mәrte orayy da keldi.

Ol – 2022 jyly «Konstitusiyalyq reforma» jasalghan kezde, Ata Zanymyzdyng 10-babyna «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyly» - degen norma engizu!

Sol mәsele boyynsha, osy «Qazaq Ádebiyeti» gazetinen bastap, qanshama basylymgha maqala jazdyq, súhbattar berdik. Aqorda men Parlametke qanshama hattar jazdyq. Tipti, Ýkimet ýiining aldyna eki mәrte baryp, ashyq ýndeu de jasadyq. Sonyng bәrin tyndaghan, nazaryna alghan bir pende bolghan joq! Preziydentke jetpegen kýii qaldy.

Tyndau bylay túrsyn, atalghan mәselening mәnin, qoldanystaghy Konstitusiyamyzdyng 1991 jylghy 16 jeltoqsanda qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» Zannyng talabyna say kelmeytinin týsindire almay qor boldyq.

Nege deseniz, «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» Konstitusiyalyq Zannyng 7-babynda «Qazaqstan Respublikasynyng óz azamattyghy bar. Basqa memleketterde túratyn Respublika territoriyasyn tastap shyghugha mәjbýr bolghan barlyq qazaqtardyng sol memleketterding azamattyghymen birge, eger búl olar azamaty bolyp otyrghan memleketterding zandaryna qayshy kelmeytin bolsa, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alu húqy tanylady», - degen norma túr.

Sonday-aq, atalghan Konstitusiyalyq Zannyng 18-babynda «Osy Zang Qazaq KSR Memlekettik egemendigi turaly Deklarasiyamen birge Respublikanyng jana Konstitusiyasyn әzirleuge negiz bolady», - dep jazylghan.

Osy 18-bapqa say, shekara syrtynda qalghan etnikalyq qazaqtargha Konstitusiyalyq qúqyq bergen jogharydaghy norma bir әribi ózgertilmesten sol beti 1993 jyly qabyldanghan Konstitusiyagha engen edi.

Ókinishke oray, ol norma 1995 jylghy qabyldanghan jana Konstitusiyadan týsip qalghan.

Demek, bizding qazirgi qoldanystaghy Konstitusiyamyz «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» Konstitusiyalyq Zannyng talabyna say emes degen sóz!

Búl – Memleketimizding Tәuelsizdigine jasalghan zor qiyanat bolyp tabylady!

Al, Qasym-Jomart Kemelúlynyng «Ýkimet kóshi-qon ýderisin basqaru ýshin pәrmendi sharalar qabyldauy tiyis» degen 2019 jylghy Joldauynda  bergen tapsyrmasyn sol kezdegi Ýkimetbasy Asqar Mamin mýlde eleusiz qaldyrdy. 2021 jylghy Últtyq qoghamdyq senim kenesining tórtinshi otyrysynda bergen «Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge qonystanghan qandastarymyzdyng baspana kezegining saqtaluyn qamtamasyz etu turaly tapsyrmasy da Mәmin de, Smayylov ta әli oryndalghan joq. Sol kýii qaldy.

Eng janyma batqany – Preziydentting Úly kóshting tarihy rólin eskerip, 18 qarashany atauly kýnderding tizbesine engizu turaly tapsyrmasynyng oryndalmay qalghany boldy.

Sebep – Preziydentting osy tapsyrmasyn Ýkimet ózining potalyna ilip, halyqtyng talqysyna salghan eken, júrt qoldamapty-mys!

Eger, Ýkimet portalyna ilingen jobalardyng halyq qarysy bolghandary shynymen qabyldanbaytyn bolsa, onda Qytay men Qazaqstan arasyndaghy vizasyz rejimnen bastap, biraz joba keri qaytarylatyn edi ghoy.

Joq, basqa jobalardyng bәri ótti de, Úly kóshke kelgende Ýkimet sarandyq tanytty!

Mongholiyada tuyp, Tәuelsizdik jyldary Atajúrtyna oralghan ýsh azamat Mәjilisting VIII shaqyrylymyna deputat boldy. Preziydentting «Biz qandastarymyzdyng barlyq salada, sonyng ishinde memlekettik qyzmette júmys istegenin qalaymyz...» degen núsqauy osy ýsh deputatpen jabyldy.

Jetinshi tapsyrma – «Qazaqstan Respublikasy kóshi-qon sayasatynyng 2023 – 2027 jyldargha arnalghan tújyrymdamasy» turaly bolatyn. Búl turaly Qasym-Jomart Kemelúly «Búl orayda, demografiyalyq jәne ekonomikalyq ýrdisterdi eskeru kerek. Sonday-aq, jalpyúlttyq mýddeni basshylyqqa alu óte manyzdy», - dep shegelep túryp tapsyrghan bolatyn.

Qaydam, «Tújyrymdamanyn» alghashqy núsqasy qandastarymyzgha tórt jylsyz azamattyq berilmeytin etilip jasalyp, Aydy aspangha biraq shyghardy. Tóbemizdegen jay týskendey boldyq. Shulap jýrip, betin zorgha qaytardy.

Atalghan bes jyldyq «Tújyrymdamanyn» da qoldanysqa engenine bir jyl tolmay jatyp shii shygha bastady. «Tújyrymdamada» «Júmys berushi rastaghan júmysqa ornalasu faktisi bolghan kezde qonys audarushylar ýshin jana oryndaghy túrghyn ýy qúnynyng 50% mólsherinde qarjylyq kómek alugha qúqyghy bar ekonomikalyq útqyrlyq sertifikaty engiziletin bolady» - degen norma bar.

Endi, jergilikti pysyqaylar qonys audarushylarmen aldyn-ala kelisip, bir million tengege tatymaytyn tozyghy jetkekn eski ýilerdi segiz-toghyz million tenge kólemindegi somagha  baghalap, sonyng 50%-tin Ýkimetting atalghan bes jyldyq «Tújyrymdamasyna» baspana ýshin bólingen aqshasynan alyp, bólip alyp jatqan kórinedi. Dәl sonday faktining bireui bizding qolymyzgha týsti.

Osy jerde «Atalghan «Kóshi-qon sayasatynyng 2023 – 2027 jyldargha arnalghan tújyrymdamasy» jemqorlyqqa jol ashu ýshin әdeyi osylay etip jasaldy ma, әlde bilmestikten jasaldy ma?!» degen súraq tuady. Al, onyng jauabyn birinshi Qúday, sosyn «Tújyrymdamanyn» jobasyn jasaghan Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Tamara Dýisenova men osy ministrlikting qúramyndaghy Kóshi-qon komiyetetining tóraghasy Iliyas Ispanov biledi...

Mine, osynday soraqylyqtardy kórip túryp, ýnsiz qalu mýmkin emes! Qúdaygha shýkir, aituyn – aituday-aq aittyq. Jazdyq. Áli de sol baghytymyzdan tayghan joqpyz.

Biraq, atqarushy biylikting osynday әreketi bizding jýregimizdi auyrtyp, ýmitimizdi ýze bastaghanyn da jasyrmaymyn. «Kýnderding kýninde osylar Úly kóshti toqtatyp tynar ma eken?!» - degen kýdikting de úlghaya týskeni ras.

Qandastarymyz eng kóp qonystanghan eki alyp kórshidegi jaghday bolsa, anau! Meni qoyyp, býkil Úly kóshke mýddeli qauymnyng degbiri kete bastady...

Áytpese, osy oryndalmay qalghan mәselening bәrin kóterdik, biraq Preziydentting ainalasynan bir adam shyghyp Ýkimetke quzau salghan joq!

Joq! Qúdaygha tәube, shettegi qandastar shynymen de Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng jeke nazarynda eken. Ony songhy kezde «Otandastar qory» KeAQ-nyng úiymdastyruymen shetelderde ótip jatqan «Kishi qúryltaylar» kezinde óz kózimizben kórip, janymyz jay tapqanday boldy.

Shyny kerek, «Otandastar qory» KeAQ-nyng basshylyghymen ótken mamyr aiynda Germaniyanyng Kelin qalasynda ótken Europa qazaqtary kezekti «Kishi qúryltayyna» Qasym-Jomart Kemelúly Ózining Kenesshisi Mәlik Otarbaevty jiberip, qúttyqtauyn oqytuy, atalghan qúttyqtauda Qaliybek Hәkim, Hasen Oraltay, Halifa Altay, Mústafa Óztýrik, Dәlelhan Janaltay sekildi Alashtyng aituly túlghalaryn eske alyp, jyly lebizin, jýrek sózin arnauy, Ábdirahman Chetin aqsaqaldy «Dostyq» ordenimen marapattauy – tóbemizdi kókke jetkizgendey quantty. Qúttyqtauyndaghy «Qazaq eli shet memleketterde túratyn qandastaryn jan-jaqty qoldaugha airyqsha kónil bóledi» - degen sózi kózimizge jas ýiirgen bolatyn.

Jaqynda ózimiz baryp qatysyp, kuәsi bolyp qayttyq, sol dәstýr Mongholiyadaghy qandastarymyzdyng «Kishi qúryltayynda» da jalghasty.

Jýrgen-túrghanymyzdyng bәrin tәpteshtep jazu shart emes shyghar. Oghan «QÁ» bergen oryn jetpeydi. Bir sózben aitqanda, QR Syrtqy ister ministrligine qaraytyn «Otandastar qory» KeAQ-nyng úiymdastyrghan Mongholiyadaghy «Kishi qúryltay» óte joghary dengeyde ótti.

Bayólkening qazaqtarymen múnday kezdesu ótpegeli onshaqty jyldyng jýzi bolypty. Ondaghy qandastarymyz Atajúrtty saghyna bastapty.

Býgingi Mangholiya biz oilaghannan әldeqayda basqasha memleket eken. Kenes odaghy ydyraghan sәtten bastap, parlamenttik basqaru jýiesin tandaghan búl elding qazirgi jaghdayy, shyny kerek, bizdi tang qaldyrdy. Jastary ana tilimen qatar, shetinen aghylshyn tilinde sóileydi. Mingenderi kileng Japoniyanyng mashinasy. Jergilikti sayasatshylardyng aitularyna qaraghanda, Mongholiya Orta Azayadan góri, Japoniya men Ontýstik Koreyagha bet búrghan. Barys-kelis pen alys-beristing jiyiligining әseri bolsa kerek, Úlanbatyrdyng osy eki elge eliktey bastaghany kórinip túr...

«Otandastar qory» KeAQ úiymdastyrghan sapardyng qúramynda Saylau Batyrshaúly, Marat Toqashbaev, Abduaqap Qara, Kәdirbek Qúnafiyaúly syndy elge tanymal túlghalarmen bizge, Mongholiyanyng tumasy bolghan Mәjilisting ýsh deputaty boldy. Odan bólek, Mәjilis deputaty Bolat Kerimbek pen Senat deputaty Ghaliasqar Sarybaev ta arnayy úsynyspen shaqyrylypty. Bir-eki JOO ókilderi de baryp, mektep bitirgen qazaq jastaryn dayyndyq kursqa shaqyryp qaytty. Sonday-aq, Tәttimbet atyndaghy Qaraghandy akademiyalyq qazaq halyq aspaptar orkestri de baryp, últtyq ónermen susyndatty...

Birinshi kezdesu Úlan-Batyrdyng qazaqtar shoghyrlana ornalasqan Nalayh audanynyn bastaldy. Búl – Mәjilis deputaty Únzila Shapaqtyng tughan mekeni.

Audan әkimi Ch. Radnaabazar erekshe yqylaspen qarsy aldy. Kezdesudi úiymdastyrudyng basy-qasynda Mongholiyadaghy qandas ini-qaryndastarymyz qúrghan «Er birligi» ýkimettik emes úiym ókilderi jýrgeni bizdi qatty quantty.

Kelesi kezdesu - «Qazaqstan men Mongholiya qarym-qatynastarynyng damu bolashaghy» - degen atpen Úlan-Batyr qalasynda ótti. Oghan Monghol astanasyndaghy  qazaq diasporasynyng serkeleri qatysty.

Atalghan jinalysqa Mangholiyanyng túnghysh preziydenti P.Ochirbattyng qatysuy, Memlekettik Úly Huralynyng Tóraghasy G.Zandanshatar myrzanyng delegatsiya mýshelerin týgel qabyldap, óz kensesinde týski as berui, qazaq halqyna degen shynayy izgi tilekterin aityp, eki jaqty baylanystardy damytu boyynsha óz oiyn bólisui – búl sapardyng salmaghyn tipti de arttyra týskenin erekshe aita ketken dúrys shyghar.

Al, Bayan-Ólgiy aimaghynda ótken kezdesulerding jóni tipten bólek boldy. Naghyz «Kishi qúryltay» Ólgey qalasynda ótti. Aymaq әkimi Aymaq guberantory Kameliyat Ahmadiyaúly, Maslihat Tóraghasy Habyl Shәriyvúly bizdi arnayy qabyldap, izgi tilekterin jetkizdi, aimaqtyng tynys-tirshiligimen tanystyrdy.

Osynau kezdesulerding bәrining bedelin asyryp, kórkin kirgizgen – Monghol elinde túratyn qandastarymyz ben olardyng kóshin bastap jýrgen túlghalargha jibergen Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng Qúttyqtau haty men orden – medalidary, Tós belgisi men Alghys haty boldy.

Qasym-Jomart Kemelúly Kenesshisi Mәlik Otarbaevty búl joly Bayan-Ólgeyge de arnayy jiberip, Ózining ondaghy qandastaryna degen jýrekjardy sәlemi men qúttyqtauyn jetkizdi.

Bәdelhan Qabdyislәmúly, Tileyhan Álmәlikúly, Zulifikar Sarqytúly, Áubәkir Tileuhanúly, Beysen Búlanúly bastaghan ongha juyq el aghalary Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng Jarlyghymen «Otan» ordeni, «Shapaghat» medalimen marapattaldy jәne bir bólimin túlghalargha QR Preziydentining Tós belgisi men Alghys haty tabystaldy.

Múnday kezdesuler men Preziydentting marapaty Reseyding Qosaghash qalasy men Barnauyl qalasynda ótken kezdesulerde de jalghasyp, óz iyelderin tauyp jatty.

Qasym-Jomart Kemelúly shettegi qandastarymyzdyng qaymaqtaryn osy «Kishi qúryltay» qarsanynda ghana emes, biylghy «Búqaralyq aqparat qúraldary qyzmetkerleri kýni» de әlemning әr shalghayynda jýrgen qandas qalamgerlerding bir shoghyryn marapattapty.

Ashyghyn aitayyn, shettegi qandastarymyzdy Preziydenttik dengeyde búlay marapattau – ótken otyz jyldyqta da, Qasym-Jomart Kemelúly el tizginin ústaghan songhy tórt jylda da bolghan emes!

«Shettegi qandastar shynymen de Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng jeke nazarynda eken» deuimning basty negizi, mine, osy.

«Otandastar qory» KeAQ-nyng shettegi qandastarymyzdyng «Kishi qúryltaylaryn» joghary dengeyde ótkizuin qamtamasyz etu turaly Qasym-Jomart Kemelúlyna osynday úsynys jasaghan Preziydentting Kenesshisi Mәlik Otarbaev inimiz bolsa kerek.

Áriyne, tughan halqynyng abyroyyn asqatatatyn múnday jaqsy úsynysty Preziydentting birden qabyldaytynyna mening kýdigim joq. Mәsele sony Mәlik Núrjanúly qúsap jasay bilude bolyp túr ghoy.

Árbir azamat ýshin ózinning Atajúrtynnyn, tughan halqynnyng preziydentining marapatynan artyq qúrmet pen syy bolmasa kerek. Alysta jýrgen aghayynnyng el aldynda ensesin kóteru – ol da bir ghaniybet eken. Preziydentimizding marapattary men qúttyqtauyn kórip kónilderi tolqyghan aqsaqaldar «Búl «Kishi qúryltay» emes, biz ýshin «Úly qúryltay» boldy» dep, kózderine jas alyp jatty. Mongholiya men Reseyde túratyn qandastarymyzdyng mereyin tasytqan, belelin aspandatqan, shettegi qazaqtyng arqasýier iyesining bar ekenin bildirgen búl «Kishi qúryltaydyn» kuәsi bolghanymyzgha biz de qatty quandyq, әriyne!

Reti kelip túrghanda aita keteyin, Mongholiya jәne Qosaghash pen Barnauyldaghy kezdesulerding bәri bir-birimizge kileng izgi tilek aitu, marapat úlestirumen ghana ótken joq. Otyrystardyng deni ondaghy qandastarymyzdyng bolashaq taghdyry turaly da boldy. Bәrining problemasy birdey. Ol – jas úrpaqtyng tilden, salt-sanadan alystap bara jatqany. Resey qazaqtaryn qatty alandatyp otyrghan jaghday – soghys!

Monghaliya konstitusiyasynyng 7-babynyng birinshi tarmaghynda «Mongholiyadaghy memlekettik til – tmonghol tili» dep jazylghan. Al, ekinshi tarmaghynda ózge últtardyng óz tilinde qarym-qatynas jasauyna, jinalystar ótkizuine 7- baptyng birinshi tarmaghy shekteu qoymaydy» degenge sayatyn norma engizilgen.

Búl nomany kezinde Monghaliya konstitusiyasy qabyldanghanda sol kezdegi Mongholiya parlamentining deputaty bolghan Zardyhan Qinayat, Qarjaubay Sartqoja, Bәdelhan Qabdyislәmúly qatarly túlghalar tabandap otyryp engizgen eken.

Biz búl әngimeni Tileyhan Álmәlikúly aghamyzdyng auzynan estip, aghalarynyng osynau kýreskerligi men kóregendigi óz tumalary bolghan bizding ýsh deputatqa da júghysty bolsa eken dep tiledik ishimizden!

Demek, býginde Mongholiyadaghy qazaqtardyng sýienip otyrghany – osy norma bolsa kerek.

Monghol ýkimetining óz sayasatynyng etek-jenin erterek jiyp alghanyn eskersek, búl norma da jayyna qalar ma eken degen oigha qalasyn. Sebebi, ondaghy qandastarymyzdyng da ýlken jinalystardyng bәri memlekettik tilde ótedi eken. Biz olardy audarma arqyly týsindik... Jaghday solay.

Osy jerde, «Eldestirmek elshiden» degen qasiyetti úghymnan attap ótu – auyr kýnә dep bildim! Osynau kezdesulerding osynday dengeyde ótuine Qazaqstan Respublikasynyng Mongholiyadaghy tótenshe jәne ókiletti Elshisi Ghabit Qoyshybaev pen konsul Shynar Júmataevanyng atyn erekshe atap ótkim keledi. Ekeui de osy sapardyng basynan ayaghyna deyin bizben birge bolyp, barlyq is-sharagha qatysty. Mening riza bolghanym, qay qalagha, qay audan, auylgha barsaq ta, ondaghy qandastarymyz Ghabit pen Shynardy qúshaq jaya qarsy alyp, óz tumalarynday amandasady eken. Ekeuining de ondaghy qazaqtarmen bite qaynasyp ketkeni әr kezdesu sayyn kózge úryp túrdy. Men olardyng búl bauyrmaldyghyn deplomatiyalyq biliktilikpen qosa, atadan daryghan tektilik dep baghaladym. Árbir elshi osy inimiz ben qaryndasymyzday bolsa, bizding shettegi aghayynnyng da ensesi әrqashan biyik bolar edi.

Al, «Otandastar qory» KeAQ-nyng preziydenti Abzal Saparbekúly bauyrymyzdyng iskerligi men qandastaryna degen meyirimi turaly jýrekjardy әngimeni kelesi – ýshinshi «Kishi qúryltaydan» keyin arnayy aitatyn bolamyz!

Jaratqan IYem dýniyejýzindegi qazaqtyng basyn qasiyetti Qazaqstanda qosudy nәsip etsin dep tileymin!

Auyt Múqiybek

«Qúrmet» ordenining iyegeri

Abai.kz