Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 7326 0 pikir 11 Mausym, 2013 saghat 03:59

Beynet týbi - zeynet

Dәl qazir elimiz auqymdy ekonomikalyq ózgerister kezeninde túr. Memleketimiz jan-jaqty damyp qana qoymay, ekonomikalyq ósuding jogharghy qarqynyna jetudi maqsat etude. Al ekonomikalyq ósuding jogharghy qarqynyna jetu ýshin sayasy túraqtylyqpen qatar, maqsatty, jýieli reformalar qajet ekeni sózsiz. Osynday manyzdy reformalardyng biri – zeynetaqymen qamsyzdandyru jýiesining reformasy. Zeynetaqy jýiesi reformasy qoghamymyzda birshama uaqyt talqygha týse kele jaqynda songhy nýkte qoyyldy. Yaghny zeynetaqy jýiesining reformasy 2018 jyldyng 1 qantaryna deyin keri shegerildi.

Dәl qazir elimiz auqymdy ekonomikalyq ózgerister kezeninde túr. Memleketimiz jan-jaqty damyp qana qoymay, ekonomikalyq ósuding jogharghy qarqynyna jetudi maqsat etude. Al ekonomikalyq ósuding jogharghy qarqynyna jetu ýshin sayasy túraqtylyqpen qatar, maqsatty, jýieli reformalar qajet ekeni sózsiz. Osynday manyzdy reformalardyng biri – zeynetaqymen qamsyzdandyru jýiesining reformasy. Zeynetaqy jýiesi reformasy qoghamymyzda birshama uaqyt talqygha týse kele jaqynda songhy nýkte qoyyldy. Yaghny zeynetaqy jýiesining reformasy 2018 jyldyng 1 qantaryna deyin keri shegerildi.

Áytse de mamandar zeynetaqymen qam­syzdandyru jýiesi týbi qoghamymyzgha qajet ekenin moyyndaydy. Mәselen, Qa­zaq­standaghy demografiyalyq jaghdaydyng ózgeruine baylanysty, yaghny 60 jastan asqan adamdardyng sany kýrt artyp, al halyqtyng júmys isteytin bóligining tómen­dep ketui, bir zeynetkerge 1,8 júmysker keletindey jaghdaydyng qalyptasuy jana zeynetaqy jýiesi reformasynyng qajet ekenin sezdirgendey. Mәselen, 1990 jyldary bir zeynetkerge ýsh qyzmetkerden kelgenin statistika kórsetip otyr. Aldaghy uaqytta búl jaghdaydyng odan ary nashar­la­uyna baylanysty memleket ýsh million­gha juyq zeynetkerdi eski jýie boyynsha zey­netaqymen qamtamasyz ete almaytyn­day jaghday qalyptasuy mýmkin. Sondyqtan jana zeynetaqy jýiesi reformasyn qa­lyp­tastyru zaman talabynan tughan ózgeris bo­lyp otyr.

Ayta keter jayt – elimizde zeynetaqy jýiesi reformasy, onyng ishinde erler men әielderding zeynetke shyghu jasyn úzartu sekildi ózgerister búghan deyin de uaqyt óte jogharylap kelgen edi. Mәselen, 1998 jyl­ghy 1 qantargha deyin respublika bo­yyn­­sha zeynetaqygha әielder – 55 jastan, al erler 60 jastan bastap shyghatyn. Al 1998 jyldyng 1 qantarynan bastap er­ler – 61 jasynda, әielder – 55 jasyn­da, 1999 jyldyng 1 shildesinen bastap erler – 62 jasynda, әielder – 57 ja­syn­da, 2000 jyldyng 1 shildesinen bastap, erler – 62,5 jasynda, әielder – 57,5 jasynda; 2001 jyldan bastap erler – 63 jasynda, әielder 58 jasynda zey­netke shygha ala­tyn boldy. Halyqtyng ómir sýru jasynyng úzaruy men eldegi zeynet­ker­ler sa­ny­nyng halyqtyng júmys isteytin bóligi­men sәikes kelmeui әli de bolsa zey­netker­likke shyghu jasyn úzartudy talap etip otyr. Jәne búl ahual jalghyz bizding el­ge ghana emes, әlem elderine tәn ýrdis boluda.

Jalpy, elimizdegi zeynetaqy jýiesine qatysty reformalar sәtti jýzege asyp kele jatyr deuge bolady. Mәselen, eng tómengi zeynetaqy mólsherining 2010-2013 jyldar aralyghymen salystyrghanda, ai­tar­lyqtay kóp mólsherde óskenin bayqay­myz. Eger 2010 jyly eng tómengi zeynet­aqy qory 18 325 myng tengeni qúrasa, 2013 jyly búl soma 28 396 myng tengeni qúrap, 10 071 myng tengege óskeni bayqalyp túr. 1998-2012 jyldar aralyghyn qamtyghanda eng tómengi zeynetaqy mólsheri – 11 esege, yaghny 2 440 tengeden 26 211 tengege deyin ortasha zeynetaqy mólsheri – 10 esege, 3 964 tengeden 38 765 tengege deyin, eng joghary zeynetaqy mólsheri – 7 esege, yaghny 7256-dan 56 047 tengege deyin artqanyn sta­­tistika kórsetip otyr. Zeynetaqy mól­sherining qoghamdaghy ózgeristerdi eskere ósip otyruy halyqtyng әl-auqaty­nyng artuyna tiyimdi jaghday tughyzghanyn an­ghar­tady. Osyny bayqaghan shetel maman­dary Qazaq­stannyng jinaqtaushy zeyneta­qy jýiesining qyzmetin joghary baghalaghan. Son­dyqtan elimizdegi zeynetaqy jýiesi re­for­masy eldegi jaghdaydy eskere otyryp jýzege asyp otyr deuge tolyq negiz bar.

Ábilghazy QÚSAYYNOV, Kәsipodaqtar federasiyasynyng tóraghasy:

– Zeynetaqy jýiesi reformasyna qatysty Elbasynyng aitqan pikirin әdil sheshim boldy dep baghalaymyn. Halyq arasynda әsirese kóp dau tudyrghan mәsele әielderding zeynet jasyn úzartugha qatysty tuyndady. Búl ózgeristing 2018 jyldan bastap jýzege asuy da kópshilikti quantady. Óitkeni oghan deyin әli bes jylday uaqyt bar. Al osy uaqyt ishinde el ishinde jýzege asyp jatqan kóptegen baghdarlamalar ózining ong nәtiyjesin berip, halyqtyng әl- auqatynyng artuyna, kóptegen mәselening ong sheshimin tabuyna óz yqpalyn tiygizedi dep oilaymyn. Osy baghdarlamalardyng ne­gizin­de 400 mynnan astam júmys orny ashylyp, halyqtyng júmyspen qamtyluyna, joghary mólsherdegi jalaqymen qamtugha әser etedi dep kýtilude. Onyng ýstine búryn jinaqtaushy zeynetaqy qoryna 10 payyz kóleminde audarylyp kelse, Elbasymyz atap kórsetkendey, aldaghy uaqytta júmys berushining mindetti shygharylymy esebinen qosymsha 5 payyzdyng qosyluy da keleshek­te halqymyzdyng zeynetaqysynyng mol boluy­­na septigin tiygizbek. Sonday-aq bala kýti­mi demalysy kezinde júmys isteushi әiel­derding mindetti zeynetkerlik salymy­na memleket esebinen qosymsha tólemaqy qamtamasyz etilui de – әielderimizge jasa­lyp otyrghan ýlken kómek. Aynalyp kel­gende, múnyng barlyghy halqymyzdyng zey­net ja­syn alansyz ótkizuine jasalyp otyr­­ghan jagh­day dep bilemin.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1544
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3332
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6095