Otanymyzdyng memlekettik sayasatynda geosayasy salmaghy zor bizding oblysta últy ózge otandastarymyzdyng memlekettik tildi mengeruge degen ynta-yqylasy jyl sanap arta týsui, búl ishki-syrtqy túraqtylyqty nyghaytugha qyzmet etetin óte manyzdy qoghamdyq-sayasy faktor.
Batys Qazaqstan oblystyq bilim basqarmasynyng bizge jaqynda bergen mәlimetine qaraghanda, 2012-2013 oqu jylynda últy qazaq emes 471 oqushy memlekettik tilde bilim beretin mektepte bilim nәrimen susyndasa, 749 orys óreni hәm últy ózge 258 baldyrghan qazaq tilinde tәrbie alghan. Búl aldynghy jyldarmen salystyrghanda kósh ilgeri kórsetkish. Nemereleri men úl-qyzdary memlekettik tildegi mektep-balabaqshalargha baratyn ata-analardyng arasynda QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Elena Tarasenko, «Qazarmaprom» AQ-nyng bas diyrektory Stanislav Kachalo syndy tanymal túlghalar bar ekendigin biz búryndary jazghanbyz. Sonday-aq memlekettik tildi mengeruge den qoyghandardyng arasynda óz әriptesterimiz, yaghny jurnalister de barshylyq. Mәselen, solardyng biri aldaghy kýzde shygha bastaghandyghyna 95 jyl tolatyn Batys Qazaqstan oblystyq «Priuralie» qoghamdyq-sayasy gazetining tilshisi Galina Samoylova.

Otanymyzdyng memlekettik sayasatynda geosayasy salmaghy zor bizding oblysta últy ózge otandastarymyzdyng memlekettik tildi mengeruge degen ynta-yqylasy jyl sanap arta týsui, búl ishki-syrtqy túraqtylyqty nyghaytugha qyzmet etetin óte manyzdy qoghamdyq-sayasy faktor.
Batys Qazaqstan oblystyq bilim basqarmasynyng bizge jaqynda bergen mәlimetine qaraghanda, 2012-2013 oqu jylynda últy qazaq emes 471 oqushy memlekettik tilde bilim beretin mektepte bilim nәrimen susyndasa, 749 orys óreni hәm últy ózge 258 baldyrghan qazaq tilinde tәrbie alghan. Búl aldynghy jyldarmen salystyrghanda kósh ilgeri kórsetkish. Nemereleri men úl-qyzdary memlekettik tildegi mektep-balabaqshalargha baratyn ata-analardyng arasynda QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Elena Tarasenko, «Qazarmaprom» AQ-nyng bas diyrektory Stanislav Kachalo syndy tanymal túlghalar bar ekendigin biz búryndary jazghanbyz. Sonday-aq memlekettik tildi mengeruge den qoyghandardyng arasynda óz әriptesterimiz, yaghny jurnalister de barshylyq. Mәselen, solardyng biri aldaghy kýzde shygha bastaghandyghyna 95 jyl tolatyn Batys Qazaqstan oblystyq «Priuralie» qoghamdyq-sayasy gazetining tilshisi Galina Samoylova.

Álqissa, Batys Qazaqstan oblystyq qoghamdyq-sayasy «Oral óniri» jәne «Priuralie» gazetterine qosa, audandyq gazetterding basyn qosyp otyrghan «Jayyq Press» JShS-nyng biylghy mekemelik Nauryz-dumany ótip jatqan-dy. Ár újymnyng ókilderi óz ónerlerin kórsetip әriptester el jaylaugha kóshkendey mәre-sәre. Bir kezde sharany jýrgizushi jigit, – «Priuralie» gazetining tilshisi Galina Samoylova Abaydyng әni «Jelsiz týnde jaryq aidy» shyrqaydy,-degende júrt siltidey tyndy. Áriyne, Galyanyng ózimizben kýn sayyn qazaqsha amandasatyndyghyna qúlaq ta, kóz de ýirengen. Alayda Abaydyng әnin naqyshyna keltirip shyrqau tansyq kóringeni ras. Án ayaqtala kele Nauryz-dumangha jinalghan qauym du qol soqty. Sodan beri Galya әriptes-qaryndasymyzdy emen-jarqyn әngimege tartudy oilap jýrgenbiz. Sonyng sәti tól merekemiz –Jurnalister kýni qarsanynda týsti.

– Aqtóbe shaharynda ómir esigin ashqanmyn. Ákemning býkil tuysqany Oralda túratyndyqtan 1996 jyly osy qalagha otbasymyzben qonys audardyq. Ákem Oleg Anatolievich júmysshy tabynyng ókili, al anam Nataliya Georgiyevna – balalar dәrigeri. Men 2005 jyly Oraldaghy №20 mektepti tәmamdap, Mahambet Ótemisov atyndaghy Batys Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetine orys tili-orys әdebiyeti boyynsha oqugha týstim. Býginderi grant jýiesi boyynsha BQMU-dyng magistraturasynda oqimyn. Jalpy ózim mektepte oqyp jýrgende orys tili men orys әdebiyeti boyynsha pәndik olimpiadalargha jii qatysyp, filologiya baghytynda bilim-biligimdi nyqtay berdim. Onyng ýstine keremet pedagog, orys tili men orys әdebiyetin oqytudyng naghyz sheberi Kofanova Vera Pavlovnanyng jetekshiligimen biz mektepte «Shkolinaya jizni» atty gazet shygharyp túrdyq. Búl mening sóz ónerine degen ynta-yqylasymdy arttyra týsti. Negizi әu basta sinlim Olya ekeumizdi әdebiyet әlemine anam jeteledi. Anam bizge 2-3 jasymyzda Pushkin ertegilerin oqyp beretindigi әli kýnge deyin jadymda. Men bastauysh klasta oqyp jýrgende bizding ýide «Álem halyqtary ertegilerining antologiyasy» atty kitap boldy. Osy jinaqta maghan qatty únaghan tórt dәruish turaly qazaq ertegisi bar-dy. Óz basym qazaq әdebiyetining tabaldyryghyn oqyrman retinde osylay attadym. Al mening qazaq tilin mengeruge degen qyzmettes apaylargha jәne Alibina, Damira, Dinara sekildi qyzmettes qúrbylaryma óte rizamyn,-dep bir qayyrdy Galya әriptesimiz. Múnan keyin Galya aldynan Abay әlemi qalay ashylghandyghyn bayandaugha kóshti.

 – Jetinshi klasta oqyp jýrgende qazaq әdebiyeti pәni boyynsha «Abay joly» romanynan «Ýiine asyqqan bala» atty ýzindi óttik. Búl tarauda bala Abaydyng ózining Jiyrenshe dosymen medreseden ýiine saghynyshpen oralyp kele jatqandyghy, ýiine asyqqan bolashaq úly aqyndy әjesi Zere men anasy Úljannyng qarsylauy suretteledi. Búl oqyghanymyz hrestomatiyalyq ýzindi bolghandyqtan endi mening ansarym romandy týgel oqugha audy. Mening baghyma oray «Abay joly» bizding ýide bar bolyp shyqty. Maghan әsirese, Qodardyng ólimi, Abay men Toghjannyng ómir joldarynyng ekige airyluy, keyin Abaydyng Áygerimge jolyghuy, úly oishyldyng ómirining songhy kezeninde ol shekken qat-qabat qayghy-qasiret qatty әser etti. Al 10-11 klasta meni Maghjannyng mahabbat lirikasy eliktirdi. Qazir ózim biylghy Nauryz meyramynda syilyqqa alghan Múhtar Maghauinning shygharmalar jinaghyn oqudamyn. Egerde maghan әli maghynasy beymәlim sózder úshyrassa, qazaqsha-oryssha sózdikke jýginemin.
Mening oiymsha, memlekettik tildi mengeru naghyz, shynayy qazaqstandyq ekenindi dәleldeytin basty sharttyng biri. Onyng ýstine últy ózge otandastarymyzdyng qazaq tilin ýirenui, Núrsúltan Ábishúly aitqanday barsha qazaqstandyqtyng yntymaghyn nyghaytyp, yrysyn molaytugha qyzmet etetini shýbәsiz, – deydi boyjetken.

Ózi de, jany da súlu bizding býgingi keyipkerimiz tagham dayyndau, is tigu, gýl ósiru sekildi ýy sharuasyn ýlken ynta-yqylaspen atqarady eken. Jaqynda ghana jiyrma beske tolghan Galyagha osydan bir ay búryn Sankt-peterburgtyq ózi zanger, ózi kәsipker jigit qúda týsken. Osy rәsimnen keyin Qazaqstannyng bolashaq kýieu balasy qalyndyghyn Neva jaghalauyndaghy qalagha sayahatqa shaqyrghanda Galya oghan qazaqtyng basty últtyq taghamy as pisirip bergen eken. Endi bolashaq otaghasyna bizding Galya qazaqsha ýiretip jýrgen kórinedi.

– Qúda týsu barysynda kýieu jigitting jaghy qazaqy salt-dәstýrge say mening qúlaghyma syrgha saldy. Keleshek kelin, bolashaq ana bolghandyqtan osy kýni men «Muzikola» tobynyng әnshisi Karina Abdullina shyrqaytyn besik jyry baghytyndaghy «Áy-әi, bópemdi» ýirengim kelip jýr,-dep jymidy súnghaq boyly slavyan súlu. Bizding qyzdyng jýregine meyirimdiligi jәne mәdeniyettiligi arqyly jol tapqan kýieu jigit endi Neva boyyndaghy súlu shahar Sankt-Peterburgke erke sylqym Aqjayyqtyng aruyn әketpek.

Abai.kz