Ciriya búlghaq pen sergeldeng eline ainaldy
Siriya Arab Respublikasy Tayau Shyghysta ornalasqan memleket. Livan jәne Izraylimen ontýstik-batysta, Iordaniyamen ontýstikte, Irakpen shyghysta jәne Týrkiyamen soltýstikte shekaralasady.
BÚÚ mәlimetteri boyynsha Siriya halqynyng sany 2011 jyly 20,8 mln adamgha jetken. 15 jastan asqan siriyalyqtardyng sauattylyghy er adamdarda 86 payyz, al әiel adamdarda 73,6 payyzdy qúraghan. Etnikalyq qúramy boyynsha 90 payyzy arabtar, 9 payyzy kýrdter. Eldegi júmyssyzdyq 2005 jyly 20 payyzgha jetken.
Siriya Arab Respublikasy Tayau Shyghysta ornalasqan memleket. Livan jәne Izraylimen ontýstik-batysta, Iordaniyamen ontýstikte, Irakpen shyghysta jәne Týrkiyamen soltýstikte shekaralasady.
BÚÚ mәlimetteri boyynsha Siriya halqynyng sany 2011 jyly 20,8 mln adamgha jetken. 15 jastan asqan siriyalyqtardyng sauattylyghy er adamdarda 86 payyz, al әiel adamdarda 73,6 payyzdy qúraghan. Etnikalyq qúramy boyynsha 90 payyzy arabtar, 9 payyzy kýrdter. Eldegi júmyssyzdyq 2005 jyly 20 payyzgha jetken.
Ózining tәuelsizdik alghan jyldarynan bastap Siriyada 14 әskery tónkeris bolghan. Sunnittik últshyldar alauitterge óz memleketin qúrugha jol bermedi, al óz kezeginde alauitter ózderine býkil Siriyany aldy. Panarabizm óte ynghayly qaru, sebebi panarabizmmen sunnitter alauitterdi jaulap aldy. Al alauitter osy qarumen býkil Siriyany jaulap aldy.
1960-70-jyldary siriyalyq alauiytterding eldegi ornynyng ózgeruine әkeldi. Alauitterding qatarynan shyqqandar Siriyadaghy memlekettik-partiyalyq ziyaly qauym qúrady. Biraq ta alauitterge qarsylyq kórsetken sunnittik kópshilik alauitterdi basqa elderdegi (Irak, Livan, Iran) alauiyttermen tyghyz qarym-qatynas qúrugha mәjbýrledi. Osy qatynastardyng ornauyna taghy da sebep retinde, eldegi antibaasittik oppozisiyanyng («aghayyndy-músylmandar») әreketteri, Siriya-Irak qarym-qatynasynyng kýshengi, sonday-aq Siriya men Irannyng birligi boldy. Hafez Asad elde Jogharghy Djafarittik Ruhany Kenesting qúruy eldegi alauitterding 12 imamnyng jolyn ústanushy shiittik qoghamnyng bir bóligi ekenin kórsetti. Alauittik qogham jana status alyp, olardyng memlekettendirilui bastaldy.
Alauittik ofiyserlerding biylikke úmtylysy basqa etno-konfessionaldyq qogham ókilderimen qatygez teketireste damydy. Osy teketireste alauitterding basty qaruy retinde ishki birlik pen baasiyttik partiyamen birligi boldy. 1963 jyldyng nauryzynda PASV (nemese BAAS) biylikke kelui alauittik ofiyserlerding biyleytin kýshke ainaluyna sebep boldy.
1999 jyly Hafez Asad qaytys bolghannan keyin, biylikke 34 jastaghy dәriger-oftalimolog Bashar Asad oilamaghan jerden keldi. Ákesi Hafez Asadtyng ornyn ýlken úly, Bashardyng aghasy, sol kezde ataqty sayasy jәne әskery túlgha bolghan Basel Asad aluy kerek edi. Biraq ta әkesinen birneshe jyl búryn qaytys bolyp ketken Basel Asadqa taqtaghy oryn búiyrmapty. Bashar Asadtyng biylikke kelgen kezinen bastap Siriyada Iran men Reseyding әseri qatty boldy.
Siriyalyq Tartus portynda RF ÁTF ornalasqan. Sonday-aq búl Reseyding Jerorta tenizindegi songhy bazasy. Azamattyq soghys bolsyn, halyqaralyq soghys bolsyn, onyng әrqashanda sebebi bolady. Siyriyadaghy sebep – geosayasy sebep. Siyriya – Týrkiya, Livan, Irak, IYzrayli men Iordaniyanyng ortasynda ornalasqan asa manyzdy plasdarm. Druzdyq әskery liyder Salim Hatum mynaday oy aitqan: «sektanttyq jәne traybalistik әserlerding tarauynan Siriyagha azamattyq soghys qaupi tónip túr».
2011 jyl «arab kóktemi» bastaldy. Bastauyn Tunisten alghan kóterilister tizbegi arab elderin birinen keyin biri jaulady. Bir uaqytta birneshe arab elin sharpyghan búl kóterilis jemisin tez berdi. Tuniste absolutti kósem Ben Aliyding biylikten alastatyluy, Egiypette Hosny Mýbaraktyng da ketui, Liviyadaghy Muammar Kaddafiyding óltirilui, Yemen preziydenti Aly Abdalla Salehting óz erkimen ketui arab «kókteminin» iyisin Siriyagha da jetkizdi. Alghashynda tek ýkimetke qarsy aksiya bolyp bastalghan miting, keyin kele azamattyq soghysqa úlasty. Eng alghashqy tolqular 2011 jyldyng 26 qantarynda bastaldy. Keyinnen 15 nauryzda jappay narazylyq sherulerding bastaluyna keldi. Búl sheruler el preziydenti Bashar Asadqa qarsy baghyttalghan býkilhalyqtyq kóteriliske alyp keldi.
Taqqa otyrghan Bashar Asadtyng qolynda әlsiz ekonomika, jemqorlanghan ýkimet apparaty, halqynyng negizgi bóligining mýshkil hali, túraqsyz sayasy jýie men әlsizdengen últtyq iydeologiya qaldy. Preziydenttik taqqa otyrghaly beri, Siriyany AQSh halyqaralyq terrordy qoldaytyn memleketterding qataryna kirgizdi. Memleketting syrtqy qaryzy 18-19 mlrd AQSh dollaryn qúrady. Eldegi biylik baastyq partiyanyng qolynda boldy. Búl partiyanyng negizgi tirek kýshi bolyp alauitter esepteledi. Olar jalpy halyq sanynyng 10 payyzyn qúraydy. Sunniytik arabtar eldegi biylikke aralastyrylmady. Osynyng barlyghy qazirgi Siriyadaghy jaghdaydyng sebebi. Halyq sanynyng artuy men kózi ashyq jastardyng narazylyq kýileri, myndaghan adamnyng kóshege, sheruge shyghuyna alyp keldi. Narazylyq tanytushylargha qaru kótergen memlekettik әskerding әreketteri eldegi azamattyq soghysqa alyp keldi. Siriyadaghy azamattyq soghystyng bastaluyna shetelderding de qatysy joq emes. Týrkiya, Fransiya, Saud Arabiyasy, AQSh, Katarda siriyalyq oppozisiya ókilderine qyzu týrde qoldau jýrgizilip jatyr. Siriyadaghy oppozisiyalyq armiyany qarjylandyryp ta, jabdyqtap ta otyrghan osy elder. Oppozisiyalyq armiya qatarynda shetelden kelgen, «Aghayyndy-músylmandar», «Tauhiyd», «әl-Kaiyda», «Taliban» qozghalysy syndy halyqaralyq úiymdardyng sarbazdary kóp. Búl elderding Siyriyadaghy jaghdaydy múqiyat baqylauynyng da syry kóp. Birinshiden, osy aimaqta Iran, Resey, Qytay syndy alyp derjavalardyng yqpaly ýlken. Ekinshiden, eldegi biylikting barlyq tetikteri alauiytterding qolynda. Ýshinshiden, eldegi kýrdterding jaghdayy. Tórtinshiden, Siriyadaghy biylikke batysqa kózqarasy ong adamdardyng keluin úiymdastyru. Osynday faktorlardyng barlyghy derlik Tayau Shyghystaghy Siriya mәselesine basqa elderding aralasuyna alyp keldi.
Al endi Bashar Asadty qoldaytyn topqa oralsaq. B.Asadtyng rejiymin birneshe әskery diviziya, jabdyqtalghan alauitter, polisiya men arnayy agenttikter qoldaydy. Búl jerde taghy da shabiha toptaryn aityp ketuge bolady. Búl toptar negizinen, alauitterden túrady. Búl toptar Hafez Asadtyng kezinde rejimning tiregi retinde qúrylghan. Búl toptardyng júmysyn Hafez Asadtyng inisi Djamili qadaghalaghan. Al qazir Djamiliding úly Fuaz basqarady. Shabiha jaqsy dayyndalghan jәne jabdyqtalghan. Qazirgi kezde Bashar Asadtyng eng negizgi tiregi bolyp otyr. «SAT» – búl Liviyadaghy ÚUK qataryndaghy sarbazdardyng analogy. 2013 jyldyng 19 nauryzynda siriyalyq oppozisiya ókilderi premier-ministr lauazymyna Hasan Hitony taghayyndady. Oppozisiya ókilderining 50-nen 35 dauys jinaghan búl adam, AQSh-ta biznespen ainalysady. 2012 jyldyng qazanynda Siyriya preziydenti Bashar Asad Týrkiya syrtqy ister ministri Ahmet Davutoglumen kezdesu barysynda mynaday mәlimdeme jasaghan: «Eger Damaskige qarsy NATO әskerining shabuyly bastalsa, maghan Golan jotalaryna jýzdegen raketany ornalastyrugha jәne ony Teli-Avivke baghyttaugha 6 saghattan artyq uaqyt qajet emes». Sonymen qatar Siriya preziydenti B.Asad onyng ýndeuine Livandaghy «Hezballa» qosylyp, Izraylige raketalyq shabuyl jasaytynyn mәlimdedi. «Osy jogharydaghy aitylghan jaghdaylar 3 saghat ishinde bolady, al kelesi 3 saghat ishinde Iran Parsy shyghanaghynda NATO-nyng әskery kemelerine shabuyl jasaydy. Búl AQSh pen EQ bir uaqytta jasalghan shabuyl bolady» dep B.Asad mәlimdedi.
Bashar Asadtyng reseylik «Russia Today» telekanalyna bergen súhbatynda: «Siriyada azamattyq soghys emes, terrorizmge jәne ony syrttan qoldap otyrghan kýshterge qarsy soghys jýrip jatyr» dedi. Al týrkiyalyq «Djumhuriyet» gazetine bergen súhbatynda Siriya preziydenti Bashar Asad: «Eger de men jaman maqsattarmen kresloda otyrghan bolsam, onda Amerikanyng búiryqtaryn oryndap otyratyn edim, aqshanyng artynan jýgiretin edim, ózimning ústanymdarym men últtyq mýddemnen bas tartyp, Siriyanyng territoriyasynda Amerikanyng «PRO» sistemasyn ornatar edim» degen edi.
Eki jyl boyy bolyp kele jatqan Siriyadaghy soghystyng saldary orasan zor. Birinshiden, elding ekonomikasy odan beter qúldyrady. Ekinshiden, 70 mynnan astam adam qaza tapty. Ýshinshiden, 1 miylliongha juyq siriyalyqtar ýi-kýisiz qalyp, basqa elderde bosqyn bolyp jýr. Tórtinshiden, Siyriyanyng halyqaralyq arenadaghy abyroyynyng týsui. Elding qúldyraghan ekonomikasyna 2 jyldyq azamattyq soghys 80 mlrd AQSh dollaryna teng shyghyn әkeldi. YuNESKO-nyng tarihy múralaryna kirgen, ortaghasyrlyq órkeniyetten qalghan Damaskidegi bazar men Omeyyadtar meshitin qiratty. Búl tek Siriya halqyna emes, býkil әlemdik mәdeniyetke alyp kelgen zardap. Milliongha juyq adamyn әr elge taryday shashyp jiberdi. Eldi 40-50 jylgha artqa tartty. Halyqtyng birligi joghaldy. Elding bolashaqqa degen senimi men ýmiti qalmady. Óz elin halyqaralyq soghys arenasyna ainaldyrdy.
Bastauyn 2011 jyldan alghan «arab kóktemi» aqyr ayaghynda Siyriyagha toqtady. Eldi 40 jyl boyy basqarghan alauitter dinastiyasynyng bәlkim, songhy kýnderin kórip túrghan shygharmyz. Búl kóterilisting bastaluy bir ghana jaghdaydyng әserinen bolmady. 40 jyldan beri jinala berip, 2011 jyly óz shegine jetti. Eldegi biylikke qorghanys ministri bolghan H.Asadtyng tónkeris arqyly keluin alghashynda halqy ýmitpen qarsy aldy. Biraq ta әskery oida bolghan H.Asad elding jaghdayyn kóteruden búryn, KSRO-dan tek qana qaru-jaraq satyp alumen ainalysty. Elding ekonomikasy orasan zor shyghyngha kirdi. Odan qalsa, 1982 jylghy «Aghayyndy-músylman» úiymynyng kóterilisin ayausyz basyp, ózine fundamentalisterdi qarsy qoydy. Eldegi biylik tek qana alauitterding qolynda boldy. Qazirgi tanda Siriyada 2,5 mln kýrdter ómir sýredi. KSRO qúlaghangha deyin kýrdtik ziyaly qauym ókilderi dәriger, farmasevt, qúrylysshy, zanger bolyp istedi. Biylikke BAAS kelgennen bastap, kýrdterding qúqyqtary men bostandyqtary elenbedi. 1962 jyldyng qazanynda Siriyada shúghyl týrde halyqtyq sanaq bastaldy. Jәne kýrdtik audanda túryp jatqan songhy 10 jyl salyq esepshotyn kórsetpegen kýrdter Siriya azamattyghynan aiyrylyp, tek Siriyada ómir sýruge rúqsat beretin qaghaz aldy. Azamattyghy bolmaghandyqtan, kýrdterge mediysinalyq, әleumettik jenildikter kórsetilmedi. Eldegi kýrdterding qúqyghy qorghalmady. Halyqtyng jaghdayy esh ózgermedi. Bayaghyday syrtqy qaryz óse berdi, biylik Reseyden qaru-jaraqty ala berdi. «Arab kóktemin» HH ghasyrdyng ortasynda bolghan últ-azattyq kóterilisterine teneuge bolady. Biraq ol kezde basqynshylargha qarsy bolsa, qazirgi kezde «diyktatorlargha» qarsy boldy. Basqa arab elderining absolutti kósemderining taqtan alastatyluy, basqa elderdegi kóterilisting nәtiyjeleri Siriya halqyna da jana ýmit syilady. Óz halqyna qaru kótergen basshynyng biylikte kóp otyrmauy ghajap emes. Qazaq aitpaqshy, «elim deytin ering bolmasa, erim deytin eling bolmas».
Abai.kz