Onyng appaq saqaly Santa Klaustyng saqalyna úqsaydy. Ol Dýniyejýzilik eki birdey úly soghysty kórip, qan maydanda qalam ústaghan jazushy. Shygharmasyn keyde sau, keyde mas kýiinde jazdy. Biraq birde-bir tuyndysynda oqyrmanyn jalyqtyrghan emes. Qalam men qarudy serik etken ol Tanzaniyada anshylyqqa shyghyp, mýiiztúmsyqtardy aulady. Bylghary qolghap kiyip, boks ónerimen ainalysty. Taghdyr ony birneshe úshaq apatynan aman alyp qaldy. Eng manyzdysy, ol ólmes shygharmalar jazyp, adamzat tarihyndaghy eng keremet jazushygha ainaldy. Onyng aty – Ernest Heminguey. Onyng tarpang taghdyry әrtýrli qiyndyqtargha moyymay, sony jenumen kýrese aldy. Bir sózben aitqanda, Ernestting qalamy onyng ózining minezi siyaqty tentek, oiy ol kezgen úlan-ghayyr alqapqa úqsas úshy-qiyrsyz boldy.

1921 jyldyng qarasha aiynyng aya­ghynda Heminguey «Toronto júldyzy» gazetining Parijdegi tilshisi boldy, bәri sol sәtten bastaldy. Ernestting esimi әlem­ge danqy jetken shahar Pariyj­ge de baylanysty ekeni shyndyq. Hemiyn­guey Parijde 1921-1928 jyldar araly­ghynda túrypty. Onyng Parijde ótken jeti jyldyq ómiri tekke ketpepti. Shy­ghar­­mashylyq orta tapty, jaqsy dos­tar­dy kezdestirdi, memuar jazdy, tipti araq iship, kónil kóterdi, onyng búl sәtte­rin elestete otyryp «Parijde ómir sýruding Hemingueyshe stiyli» bó­lek ekenin týsinuge bolady. Hem ózge kóptegen el­der­­de ómir sýrse de, Parij ol ýshin jú­maq meken boldy. Álem әdebiyetin biyik dengeyge kótergen «Joghalghan úr­paq» ókilderi irkes-tirkes Parijge kóshti, óit­keni Parij sol tústa ómir sýruge ynghay­ly әri arzan qala edi. Qalta­sy qonyr oy iyelerining basy alyp shaharda qosyldy. Demek, oigha oi, armangha arman úshtasty.

Ótken ghasyrdaghy Parij tek Skott Fisd­jeralid, Djeyms Djoys pen Er­nest Heminguey siyaqty úly jazushylar ómir sýrip, shygharmashylyqpen ainalys­qan jer ghana emes, sonymen qatar bey­neleu ónerining eng úly esimderining qalyptasuyna demeu bolghan úly qala. Búghan mysal retinde Pikasso men Dalidy, Djoan Mirony aitsaq ta jetkilikti. Heminguey men onyng birinshi әieli Hedly Richardson Parijge kóship barghanda, olar Kardinal Lemuan kóshesi 74 mekenjayyna ornalasqan suy joq kishkentay pәterdi jalgha alypty. Ol kezde júmysshylar túratyn audan atalatyn búl mekenjay qazir mýlde ózgerip, jana tynysty ortagha ainaldy.

Pikasso, Sartr, Bekket siyaqty kópte­gen ataqty suretshiler men jazushylar ýnemi bas qosyp, Parijding qúshaghynda ózderinshe baqytty ómir sýrip jatty. Bir toby shygharma jazyp, oqyrmanyn quandyrdy, endi bir toby tanghajayyp kartinalar salyp, qiyaldyng kóginde samghady. Biraq bәrin ortaqtastyratyn jalghyz kýsh – arman edi. Olardyng ar­­ma­ny sheksizdikke úlasyp, jýzege asty. Heminguey men Sartrdy, Djeyms Djoys, Skott Fisdjeralidty әli kýnge deyin oqyrman qolynan tastamay oqyp kele­di. Al Pikasso men Djoan Mirolar salghan suretterding ruhany әlemi әli de jaryq qalpynda.

Erza Paund pen Djeyms Djoys He­mingueyding Parijde kezdestirgen jazushylarynyng ishindegi shynayy dos­tary boldy. Heminguey Erza Paundpen alghash tanysqanda, ol Eliottyng «Shó­lin» redaksiyalap bitirgen shaghy eken. Heminguey siyaqty Paund ta óz shyghar­mashylyghyna den qoyghan úly talant boldy, sol ýshin olar ómir boyy dostyqtyng altyn jibin ýzgen joq. Hem aghay ýzengi­les dosy F.Skott Fisdjeralidpen birge onyng «Úly Getsbiyin» alghash ret Parij tórindegi bir dәmhanada oqidy. Sol ýshin ol ózining esteliginde Parijdegi jaqsy kóretin oryndarynyng biri retinde La Closerie des Lilas dәmhanasyn ataydy. Býginde atalghan dәmhanadaghy bir tagham Le Filet de boeuf Hemingway dep atalady, búl da onyng Parijdegi jyldarynan bizge estelikke qalghan izding biri. Eger jolynyz týsip, Parijge baryp jatsanyz, siz de jogharydaghy taghamgha tapsyrys beriniz.

Parijde jýrgende jazushy suretshi Juli Paskinmen ghana emes, onyng qatar­la­sy Djoan Miromen de jaqsy dos boldy. Úzaq әngimelesken song olar Raspayli Bulivaryndaghy Cercle Américain boks klubyna baryp, bokstasady eken. Denesi shymyr, qoly qaruly Hem Miro siyaqty jeniltek denelini op-onay útyp alyp jýripti. Talantty suretshi Miro ol kezde birde-bir kartinasyn sata almay, tipti kórmege de qoya almay daghda­r­yp jýrgen. Onyng on toghyz ay salghan «Ferma» dep atalatyn kartinasyn eng sonynda Heminguey 175 dollargha satyp aldy. Búl sol kezdegi ekonomika ýshin qomaqty aqsha edi, tipti qarjylyq mýmkindigi joq jas suretshi ýshin taptyrmas olja. Dosynyng kartinasy oghan qatty únaydy, endi bir jaghynan ol dosyn qoldap, daghdarystan qútqardy. Osy kartina turaly Heminguey: «Búl surette Ispaniyada bolghan kezdegi sezimderinizding bәri bar, mýmkin alysta túryp siz búl sezimdi sezine almassyz. Bir-birine qarama-qarsy osy eki nәrseni eshkim surettey almady» dep joghary bagha beredi.

Hemingueyding búl kartinagha iyelik etui turaly birneshe týrli derek bar. Bir derekte onyng dosy әri tanymal aqyn Evan Shipman da Mironyng tuyn­dysyn únatyp, satyp alghysy keledi de, Heminguey ekeui bәstesip, tiyn laqtyrady, nәtiyjesinde Shipman jenedi, biraq ol bәribir Hemingueyge suretti qaldyrady.

«Heminguey jaqsy kórgen «Ferma» kartinasy keyin onyng Havanadaghy viyl­lasynyng tórine ilindi» deydi biletinder. Olar ómir sýrgen uaqytta Parij óner әlemining ortalyghy boldy. Dýniyening tórt búryshynan jinalghan armany asqaq jandargha Parij otbasy, shabyt, kýsh, ruh, sәbi, qysqasy, bәrin syilady. Amerikalyq jazushy Shervud Anderson jas qalamgerge jazushylyq ónerdi ýirenuding eng jaqsy joly Parijge baru ekenin jazdy. Anderson Hemingueydi Gertruda Steyn, Djeyms Djoys jәne Ezra Paund siyaqty úlylarmen tanys­tyrdy. Olarmen tanysu jәne Parij ortasynyng elitasyn qabyldau, olardyng modernizmge degen sheksiz yntasy men kózqarasyn tyndau jazushy Ernestting oi-sanasyn aitarlyqtay keneytip jibergeni dausyz.

Heminguey: «Qúddy Parijde otyryp Michigan turaly jazghanymday, Pa­rijden alysta túryp ol turaly qalam terbey alatyn edim» dep jazady ol memua­rynda. Shynynda da, onyng jazushylyq ómirining manyzdy kezeni Parijde ótti. Búlay deytinimiz, ol shygharma jazudaghy óz ústanymyn osy qalada bekemdedi. Ár kýni saghat altyda túryp, týsten keyi­n­gi eki-ýshke deyin júmys istedi. Yn­ghay­ly bolsa ýide nemese ózi túrghan au­dandaghy kafelerding birine baryp, qaghaz­gha shúqshiyatyn.

1956 jyly qarashada Parijdegi «Rits» qonaqýiining basshylyghy Ernest Hemingueyge 1928 jyly nauryzda sol jerde saqtaghan eki kishkentay sandy­ghyn alyp ketuin ótinedi. Atalghan sandyq­tardyng ishinde Parijde bolghan alghash­qy jyldarynda jazghan shygharma­la­ry­­nyng qoljazbalary men «Kýn de kóteriledi» romanynyng shiyki núsqasy, gazet qiyndylary jәne eski kiyimderi bar eken. Jazushy kóp ótpey eki sandyq­shasyn ózine aldyrady. Qalay desek te, Hemingueyding Parijdegi ómiri maghy­naly ótkeni shyndyq. Osynday derekter onyng Parijde qalghan izin estelikke ainaldyrdy.

Kolumbiyalyq jazushy Garsiya Mar­kes «Men Hemingueydi kórdim» atty essesinde: «1957 jyldyng janbyrly kókteminde әielimen birge Parijding Sent-Michel kóshesinde seruendep jýr­gen kezinde ony tany kettim. Ol qarsy jaqtaghy jayau jýrginshiler kóshesimen Luksemburg sayabaghyna qaray ketip bara jatyr eken. Eski shalbar, Shotlandiya ýlgisindegi gýldi jeyde, basyna golf dopshysynyng bas kiyimin kiyipti. Onyng ózgeshe kózildirigi ony ózgelerden oqshau, dara qalpynda kórsetip túr. Biyl ol 59 jasqa toldy, boyy biyik bolsa da, qaysar kórinbeydi. Kenet oiyma bir oy kele qaldy da, bar dausymmen: «Ússsstaz», dep aiqayladym. Er­nest Heminguey qalyng nópir toptyng ishinde ózinen basqa ústazdyng joqtyghyna kýmәn keltirmese kerek, men túrghan búrylysqa qaray moynyn búryp, qolyn kóterip: «Qoooosh, dostym! », dep jauap qaytardy. Ómirimde men ony osylaysha jalghyz mәrte ghana keziktirdim», dep jazady. Ataqty Gar­siya Markesting ózi onyng Parij tórinde asqaq qalpynda jýrgenin mo­yyndap túr. Parijding ortasyn, toy-dumanyn da ózine jaqyn qabyldaghan Hem aghaydyng Parijdegi kýnderi turaly jazghan «Kóshpeli mereke» atty memuary úly shahardyng sol kezdegi qoghamdyq, ruhany ortasyn týsinuge jol ashady. 1925 jyly bolsa kerek, Ernest Heminguey Parijdegi ózi jii baratyn bir dәmhanagha baryp, atalghan memuaryn jazyp otyrghanda, qarsy aldyndaghy ýstel­ge bir súlu qyz jayghasady. Sol sәtti ol: «Men seni kórdim, súlulyq, endi sen maghan tiyesilisin. Sen jәne kýlli Pa­rij meniki. Al men aldyma jayylyp jatqan mynau qoyyn dәpter men qaryn­dashqa tәueldimin» dep aq qaghazgha týsiredi.

Shynymen de, onyng ómiri ózi qadir­leytin qoyyn dәpteri men qaryndashyna tiyesili boldy. Parij kórgen jazushy jaqsy jazdy, jaqsy dostarmen syrlasty, bylghary qolghapta jaqsy oinady, tipti jaqsy ishe de bildi, kýlli jerding betindegi anyz shaharda jaqsy estelikter qaldyrdy. Sol qaldyrghan sony izder býginde Heminguey tanudyng bir parasyna ainalyp ýlgerdi. Qazaqtyng «Árkimning tughan jeri mysyr shәri» deytin maqaly osyndayda eske týsedi. Heminguey jýr­gen Parij sol tústa әdebiyet pen mәde­niyetke ýles qosqan úly shahar mindetin atqardy. Álem әdebiyetinen oiyp oryn alghan keshegi «Joghalghan úrpaqtyn» múra­syn býginde kýlli adamzat ruhaniyaty ruhany azyq etip keledi. Bir sózben aitqanda, tumasa da, tughanday bolyp ketken Parijge Hemingueyding de bergeni mol boldy. Al endigi úrpaq ýshin Parijding qúshaghynda talantty, boksshy Hemingueyding asqaq qalpy mәngi úiyqtap jatqanday seziledi. Parij – Heminguey, Heminguey – Parij úghymy da osy sózimizding aighaghy ispetti.

Dýisenәli Álimaqyn

Abai.kz