Áygili ghalym Sh.Uәlihanov, V.Radlovtardyn qazaq folikloryn jinaugha, zertteuge kirisken jyldarynan beri sanaghanda, qazaq folikloristikasy bir jarym ghasyrdan astam uaqytty basyp ótti. Solay bolsa túrsa da qazaq etnografiyasy, foliklory әli tolyq jinalyp, týbegeyli zerttelip bolghan joq. Múnyng ózi búl saladaghy mamandardyng azdyghyn nemese әlsizdigin kórsetetin fakti emes, qayta halyqtyng ruhani, mәdeny múralarynyng ar jaq, ber jaghyna qús úshyp óte almastay alyp jaysang tenizge úqsaytyn tótenshe moldyghyn, qúpiya syrlarynyng meylinshe terenge jasyrynghandyghyn kórsetetin shyndyq. Sondyqtan biz bile bermeytin, bilsek te әli jinap, qaghazgha týsire almaghan foliklorlyq múralar jәne solargha baylanysty tughan sózder men ataular el ishinde mol-aq.

Áygili ghalym Sh.Uәlihanov, V.Radlovtardyn qazaq folikloryn jinaugha, zertteuge kirisken jyldarynan beri sanaghanda, qazaq folikloristikasy bir jarym ghasyrdan astam uaqytty basyp ótti. Solay bolsa túrsa da qazaq etnografiyasy, foliklory әli tolyq jinalyp, týbegeyli zerttelip bolghan joq. Múnyng ózi búl saladaghy mamandardyng azdyghyn nemese әlsizdigin kórsetetin fakti emes, qayta halyqtyng ruhani, mәdeny múralarynyng ar jaq, ber jaghyna qús úshyp óte almastay alyp jaysang tenizge úqsaytyn tótenshe moldyghyn, qúpiya syrlarynyng meylinshe terenge jasyrynghandyghyn kórsetetin shyndyq. Sondyqtan biz bile bermeytin, bilsek te әli jinap, qaghazgha týsire almaghan foliklorlyq múralar jәne solargha baylanysty tughan sózder men ataular el ishinde mol-aq.

Al bizding búl arada aitqaly otyrghanymyz osy mәsele jónindegi jalpylyq pikir emes, qayta bir bólim auyl qariyalary tolyq bilse de, bylayghy júrttyng bәri tolyq bile bermeytin, kitap-jurnal betterinde mýlde jariyalanbaghan, qazirgi tilshilerimizge tipti kezdespegen «tyrnaqjau» atauy jónindegi qysqa әngime, yaghny osy ataudyng qanday jol-josyngha baylanysty tughanyn týsindiretin derek pen osy ataudy alghash ret kimnen estigenimdi bayandaytyn shaghyn hikayany bayan etsem.

Ákem – Qinayat, Qinayattyng әkesi – Qabdolla, Qabdollanyng әkesi – Qasanbay degen kisiler ýsh atagha deyin ýzbey otashylyqpen, emshilikpen shúghyldanghan Ór Altay elindegi ónerli adamdar eseptelinedi. Mening arghy atam bolyp keletin sol Qasanbaydan – Qabdolla, Kәmel, Sәlimbaba degen ýsh úl tuypty. Qasanbaydyng ekinshi úly Kәmelden – Sayqyn, Salyqbaba, Islambaba, Ybyray atty tórt úl, Aghiya, Maghiya, Mәrziya, Islamiya, Kýlәi, Kýlzamey atty alty qyz tughan. Kәmel atamyzdyng Maghiya atty sol qyzy 1954 jyly bas qúrap, túrmysqa shyqqanda, tughan jeri Shingilden alystap, Gansu ólkesining Aqsay audanyndaghy ruy jәntekey ishinde tasbiyke Ghalym degen jigitpen ýilenedi. Al Ghalymnyng auyly 1940 jylghy qyrghynshylyq soghys kezinde Ór Altaydan aua kóship, 1950 jyldardyng basynda Gansu ólkesining Aqsay audanyn mekendep qalghan. Maghiya apamyz Ghalymmen bas qúraghan son, on bir qúrsaq kóterip, Yrysqan, Ámbiya, Kәrimqan, Mәney (Mәnenqan), Álen, Kójek (Mәnimqan), Meyirjan, Adal, Shúghay, Shәdy atty balalardy ómirge әkelipti. Biraq búl balalardyng songhy birnesheui jastay ómirden ótip, joldasy Ghalym 1973 jyly nauryz aiynda Aqsay audanynda qaytys bolady. 1991 jyly Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaghan son, 1940 jyldardaghy qandy soghystyng qasabynan aman qalghan Aqsay qazaqtary shúghyl dayyndalyp, Qazaqstangha kóshpekshi bolady. 1994 jyly 14 qyrkýiekte Aqsaydaghy qazaqtardyng bir bóligi atajúrtqa qonys audardy. Sol qatarda Maghiya apamyz Kәrimqan, Ámbiya atty úldarynyng otauymen birge Qazaqstangha ótip, Qaraghandy qalasyna baryp qonystanady. Keyin bir jyldan son, Qaraghandynyng auasyna kóne almaghan son, Jambyl oblysy, Tóleby audany Baluansholaq auylyna qonys audarghanda, Maghiya apamyz úly Ámbiyanyng otbasyndaghylarmen birge sonda barady. 1999 jyly tamyz aiynyng aqyrynda, men sol Maghiya apamyzdy izdep baryp amandasyp, Baluansholaq auylynda biraz kýn túrdym. Aqsaydan kóship barghan birqansha auyldy aralap dәm tatyp, ýlkenderding auzynan ótken kýnderding tarihynday tamasha әngimeler tyndadym. Sol qatarda Maghiya apam da Shingildegi jәne Aqsaydaghy elding keshegi keshirmeleri men salt-dәstýri jayly, Qazaqstangha kóship barghannan keyingi túrmys-tirshiligi turaly әrtýrli әngimelerding tiyegin aghytyp otyrdy.

Bir kýni, Maghiya apamnyng qan qysymy órlep, basy auyryp qalghanday boldy. Sәske týske deyin syrtqa shyqpay, kóp sóilemey, aghash tósekte jantayyp jatty. Týske jaqyndaghanda tósekten týsip, dәl tórding aldynan tómendeu oryngha jayylghan qazaqy syrmaqtyng ýstine kelip, eki ayaghyn sozyp, denesin tik ústap otyrdy da, ýige kirip-shyghyp júmys istep jýrgen 13-14 jasar nemere qyzy Kýlizatty qasyna shaqyryp alyp «balam, basymnyng saqinasy ústap otyr, biraz uqalap jibershi, ainalayyn!» dep ótindi. Ájesining tilegin eki etpeytin súnghaq boyly Kýlizat әjesining dәl art jaghynan kelip tizerlep otyrdy da, Maghiya apasynyng basyn uqalay bastady. Jarty saghatqa jetpeytin uaqytta, Maghiya apamnyng kózi shyraday janyp, kónili jadyrap sala berdi. Sonan song ol kisi nemere qyzyna búrylyp: «Raqmet balam, jasyng úzaq bolsyn! Basymnyng auyrghany basylyp, sergip qalghanymdy qarashy! Mine, ala ghoy balam, mynau sening «tyrnaqjauyn» dep art jaghyndaghy tósekting qasynda túrghan qara sómkeden birneshe kәmpit pen eki tal shokoladty nemere qyzynyng qolyna ústatty. «Tyrnaqjau» degen sózdi men túnghysh ret sol Maghiya apamnan estidim. Nemere qyzy syrtqa shyghyp ketkennen keyin Maghiya apamdy sózge tartyp:

–  Apa, qyz-kelinshekterding әjelerining basyn uqalap otyrghanyn

kórgenim bar. Biraq siz aitqan janaghy «tyrnaqjau» degen sózdi túnghysh estip otyrmyn. Búl qalay aitylghan sóz, týsindirinizshi dedim. Sol kezde alpys tórt jastan asqan Maghiya apam maghan qarap bir jymiyp kýlip aldy da:

–  Pa, saghan búl sóz de qyzyq sezildi me, adamnyng jasy úlghayghanda

basynyng saqinasy ústap auyrady. Búl biz sekildi kempirlerde ghana emes, shaldarda da kezdesetin qúbylys. Bәlkim búnyng sebebi qan ainalysynyng jaqsy bolmauynan shyghar. Bala kezimde sheshemnin, jengelerimning basyn kóp uqaladym. Sol marqúmdar maghan jәne mening әpke-sinlilerime «tyrnaqjau» dep kýmis týime, tana, monshaq siyaqty úsaq nәrselerdi syilaytyn. Keyde sonday nәrselerding ynghayy bolmaghanda, qúrt-irimshik, qant, órik-meyiz qatarly jemisterdi de beretin. Búl – búrynnan kele jatqan bir eski josyn. «Syigha syi» degen sóz osyndaydaygha qaratylghan bolsa kerek. Qyz ben kelin otbasynnyng adamdary bolsa, olar sen ýshin júmys atqaryp, basyndy uqalap berse, olargha jylyshyray tanytyp, bir nәrse ústatpasang bola ma? Sonda «tyrnaqjau» degenimiz basyndy ne denendi uqalap bergen qyz-kelinshekterge beriletin syilyq nemese úsaq zattar dep týsinseng dúrys bolady. Tyrnaqty biz kir saqtaytyn aram nәrse dep qaraymyz. Al tarihta onyng qasiyetti, kiyeli sanalatyn jaqtary da bolghangha úqsaydy, – dep әngimesin ayaqtady. Keyin osy «tyrnaqjau» degen sózdi men Altay aimaghy Shingil audanyndaghy birqansha ýlken adamdardan súradym. Sol kisilerde búl sóz adamnyng basyn ne denesin uqalaghan qyz-kelinshekterge joralghy ýshin beriletin jogharydaghyday úsaq nәrselerge baylanysty aitylatyn atau ekenin bayandady. Biraq úqsamaytyn bir týiin – «tyrnaqjau» degen sózdi bireuler «tyrnaq jabar» dese, endi bireuler «tyrnaq aqy» dep týsindirdi. Búl ataular meyli qalay atalsa da, bizding ómirimizdegi qazaqy em-domgha baylanysty tughan atau ekendigin anyq bildik. Ókinishke oray, «Qazaq tilining týsindirme sózdigi» qatarly ghylymy tomdargha kirmey qalypty. «Eshten kesh jaqsy» degendey, on neshe jyldyng aldynda Maghiya apamnyng auzynan estigen búl ataular jónindegi әngimeni býgin qaghazgha týsirip otyrmyn. Eger osy ataular jóninde kóziqaraqty kisiler taghy qanday derek kózin biletin bolsa, gazet-jurnaldargha maqala jariyalauyn nemese maghan hat jazuyn ótinemin. Maqsat – úmyt bolghan últtyq múraghattarymyzgha qatysty bir auyz sóz bolsa da, ony tauyp kәdege jaratu, ony halyqtyng ózine qayta úsynu.

Avtor: Dәlelbek QINAYaTÚLY, QHR SÚAR, «Múra» jurnalynyng bas redaktory.

Abai.kz