Últtyq tarihymyzgha erekshe kónil bólemiz desek te, әli de solaqay týsinikting  zardabyn shegip otyrmyz. Ejelgi Sarayshyq qalasynyng mýshkil hali turaly baspasózde qansha uaqyttan beri aitylyp ta, jazylyp ta keledi. Degenmen, sol «bayaghy jartas – bir jartas» kýiinde qalyp otyr. Sonau, 50 jyldary Á.Marghú­lan, S.P.Tolstov, G.IY.Pasevigter qazba júmystaryn bastaghan kóne Sarayshyqtyng býginde nebәri 30 pa­yyzy ghana qalghany qynjyl­tar­lyq jayt. Jayyq ózenining qatty aghy­synan jagha búzylyp, jylyna  kóne qalashyqtyng 1-2 metr jeri su asty­na ketedi. Qalashyqtyng aumaghynda kóne beyit bar bolatyn. Qazir su ony da shayyp ótip, ózen ja­ghasynda adam sýiekteri de shashylyp jatyr. Qazba júmystary jýrgi­­zilgen oryn qorshauly túrghany­men sol jerge kirip-shyghyp jýrgen balalar ózderi tauyp alyp kelgen kóne jәdigerlerdi sayahatshylargha satyp ta  jýr. Mine, kóne Sarayshyq­tyng býgingi jaghdayy osynday. Mәdeniyetke enjar qaray bersek, endi bir jiyrma-otyz jyldan keyin búl qalanyng orny da qalmay, mýldem sugha ketui yqtimal. 

Últtyq tarihymyzgha erekshe kónil bólemiz desek te, әli de solaqay týsinikting  zardabyn shegip otyrmyz. Ejelgi Sarayshyq qalasynyng mýshkil hali turaly baspasózde qansha uaqyttan beri aitylyp ta, jazylyp ta keledi. Degenmen, sol «bayaghy jartas – bir jartas» kýiinde qalyp otyr. Sonau, 50 jyldary Á.Marghú­lan, S.P.Tolstov, G.IY.Pasevigter qazba júmystaryn bastaghan kóne Sarayshyqtyng býginde nebәri 30 pa­yyzy ghana qalghany qynjyl­tar­lyq jayt. Jayyq ózenining qatty aghy­synan jagha búzylyp, jylyna  kóne qalashyqtyng 1-2 metr jeri su asty­na ketedi. Qalashyqtyng aumaghynda kóne beyit bar bolatyn. Qazir su ony da shayyp ótip, ózen ja­ghasynda adam sýiekteri de shashylyp jatyr. Qazba júmystary jýrgi­­zilgen oryn qorshauly túrghany­men sol jerge kirip-shyghyp jýrgen balalar ózderi tauyp alyp kelgen kóne jәdigerlerdi sayahatshylargha satyp ta  jýr. Mine, kóne Sarayshyq­tyng býgingi jaghdayy osynday. Mәdeniyetke enjar qaray bersek, endi bir jiyrma-otyz jyldan keyin búl qalanyng orny da qalmay, mýldem sugha ketui yqtimal. 

Bizding oiymyzsha Sarayshyqty saqtap qaludyng eki núsqasy bar. Birinshisi – úzyndyghy bir jarym shaqyrym bolatyn qorghan tósep,  ózen jaghasyn bekitu bolsa, al ekinshisi – Jayyqty kóne aghysyna qaytadan búru bolyp tabylady. Birinshi núsqa shamamen 11 mlrd. tengedey qarjy júmsaudy talap etedi. Jaghada alyp qúrylys júmysta­ry jýrgizilui tiyis. Jәne de búl júmysty jýrgizgende jaghada ornalasqan arheologiya­lyq manyzy bar qúndy jәdigerlerdi jo­yyp jiberuimiz mýmkin. Al ekinshi núsqa boyynsha júmsalatyn qarjy odan eki-ýsh ese arzan. Ári, Sarayshyqtaghy qazba júmys­ta­ryna eshqanday ziyany tiymeydi. Tek bir qolaysyzdyghy sol jerde ornalasqan qazir­gi Sarayshyq eldi mekenin basqa jerge kó­shiru kerek. Sebebi, Jayyq ózenining jana arnasy eldi mekennen ýsh-tórt shaqyrymgha alystap ketedi eken. Búl mәseleni Batys Qa­zaqstan arheologiyalyq ekspedisiya­synyng jetekshisi, professor Zeynolla Samashev kezinde oblys әkimdigine úsynghan bo­latyn.  Júmsalatyn qarjyny da qaras­­tyr­ghan edi. Tek eldi mekendi kóshiru kerek degen mәselege  әkimshilik  kelispepti. 

Qazir Sarayshyq qalashyghynda qazba júmystaryn jýrgizu ýshin bizding oblysta jylyna bir mln. tenge ghana bólinedi. Bir qyzyghy qasymyzda ornalasqan Aqtóbe qalasynda arheologiyalyq qazba júmysta­ryn jýrgizu ýshin jylyna 40 mln. tenge bólinse, Batys Qazaqstan oblysynda                          30 mln. tenge, Manghystau oblysynda 

15 mln. tenge bólinedi eken. Tipti dota­siyalyq oblys bolyp tabylatyn, halqynyng 40 payyzy júmyssyz otyrghan Jambyl oblysynda arheologiyalyq qazba júmys­taryna 27 mln. tenge bólinipti. Al, Qazaq­standaghy bay oblystardyng biri bolyp tabylatyn Atyrau oblysynda arheologiya­lyq qazba júmystaryna bir mln. tenge bólinedi degen sóz tipti kýlkili emes pe? Bir ghana qyzyq mysal keltireyin. Tarazda, eski qa­lanyng ornyna sonau 60-shy jyldary ba­zar salghan bolatyn. Marghúlan bastaghan bir top arheologtar oghan qarsy shyghyp, manyzy joghary osy tarihy oryndy saqtap qalu ýshin kóp­tegen júmystar jýrgizgen. Biraq, olardyng sózine eshkim qúlaq aspady Aqyr ayaghynda sol jerge bazar salyp tyndy. Endi mine, arada elu jyl ótken song sol bazardy basqa jerge kóshirip, búrynghy eski qala­­nyng ornynda qazba júmystaryn qay­tadan bas­tap jatyr. Búl sol jerdegi bas­shylar­dyng mәdeniyetining biyiktigin bildiredi. Saray­shyq­ty qalpyna keltiru ýshin bizge osynday joghary mәdeniyettilik jetpey túr. 

Biz búl baghytty qoldaghanda ekologiya­lyq jaghdaylardy da baghamdap otyrmyz. Jalpy, Sarayshyq qúm balshyqpen salyn­ghan qala ghoy. Sol sebepten de osy erekshe­likti eskerip, qazba júmystary jýrgen jerlerding ýstine qorghansha jasap, ony janbyrdan qorghau әdisin qoldanghan orayly bolady. Al qazylghan ýilerding qabyrgha­laryn qúm balshyqpen maylap, úzaq uaqytqa deyin saqtay alamyz. Qazir Otyrardy, Saurandy jәne Syghanaqty osylay saqtap otyr. Jalpy arheologiyalyq qazba júmystaryn jýrgizgen kezde ony qorghau júmystaryn qatar jýrgizedi. Ókinishke oray bizde qazir  qarjyny tek qana qazu júmystaryna ghana bólip otyr.

Avtor: Marat QASENOV, arheolog, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz