Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 3232 2 pikir 10 Tamyz, 2023 saghat 13:12

Abaydyng ýiine tintu

Úly Abaydyng ómirbayanyn zerttep, tolyqtyryp jazu júmysy jeter órisine jetip bolmaghany belgili. Biylghy jyldyng erekshe kónil bólip, keyingi zertteushilerding esine salyp óter bir jay – aqynnyng ýiine jýrgizilgen tintu.  Búl oqighagha da biyl 120 jyl tolyp otyr.

1903 jyldyng qysynda  Kókshetaudaghy Nauan haziret ústaghan meshit janyndaghy internattyng múghalimi Shәimer­den Qosshyghúlúly Bayan­auladaghy Sәduaqas Músa­úly Shor­manovqa, Semey­degi Abaygha jәne basqa da be­deldi el aghalaryna hat jazyp, býkilqazaqtyq músylman se­zin ótkizu turaly aqyldasady. Sezge dayyndyq retinde qarajat jinalyp jatqanyn habarlaydy. Ol ústazymen birigip, Reseyding shoqyndyru sayasatyna ashyq qarsy túrady. 1903 jyly Abay Qúnanbayúly syndy qazaqtyng bilikti, syily azamattaryna patshalyq rejimning ospadar әreketi turaly jәne osyghan baylanysty bas qosu jóninde eki mәrte hat jazady.

Saqtalghan arhiv qújattaryna qaraghanda, Shәimerdenning alghashqy hatyna Abay jauap bermegen. «Ibrahim Qúnanbayúlynyng atyna Kókshetau jaqtan taghy bir hattyng ketkenin tynshylar arqyly bilgen patsha jandarmdary jedel qimyldap, andidy. Ertis búzylyp, jol ashylghanyn kýtedi. Aqyry hattyng Arqat poshtasyna kelgenin anyqtaydy. Poshta bastyghynan hatty berudi talap etedi, tipti әskery gubernatordyng búi­ryghyn kóldeneng tartady. Biraq, poshta qyzmeti óz zanyna baghy­nyp, hatty tek adresatqa ghana qol qoydyryp beretinin aitady. Uezd bastyghy Navroskiy 1903 jylghy sәuir aiynda Ibrahim Qúnanbayúlynyng ózin Arqat posh­tasyna jetektep alyp barugha mәjbýr bolady. Poshtagha birge kirip, hatty alghany jóninde qol qoy­dyryp, rәsimdep, Abaydyng qoly­nan tartyp alady. Yaghni, Ibrahim Qúnanbayúly búl hatta ne jazylghanyn bilmeydi. Uezd bastyghy Navroskiyding Shәimerden Qosshyghúlovtan kelgen alghashqy hat turaly súraghanda Abay: «Men jóndep oqyghan da joqpyn, ne dep jazylghany esimde joq», dep jauap bergen. «Al, hattyng ózi qayda?» degen súraqqa, «bilmeymin, Izghútty shylym oraugha aldy-au, deymin» dep sýirete jauap beredi.

Jandarmeriya 1903 jylghy 2 sәuirde Kókshetaudaghy meshitti, Nauan haziret pen Shәimerden Qosshyghúlúlyn jeke ózderin tintti. Tintu nәtiyjesinde kýdikterin rastaytyn dәlel tauyp, 3 sәuirde Qosshyghúlovty tútqyndady.  Aymaqtaghy ol hat joldaghan belgili túlghalardyng aty-jónderi, meken-jaylary anyqtaldy. Bәrin de, sonyng ishinde Jiydebaydaghy úly Abaydy da tintti. Onyng qasyndaghy adamdardyng qoyyn-qonyshynan deyin timiskiley tekserip jýrip,  Shәimerden jazghan hatty tapty. «Qylmysty» hatqa baylanysty olardyng ne oilaghandaryn, ne istemek bolghandaryn anyqtaugha tyrysty. Nazarlaryna alghan ziyalylardyng ýilerindegi týrli qoljazbalaryn, kitaphanalaryn tәrkiledi.

Aqynnyng boyynan tabylmaghan sol bir hatty әieli Erkejan aqyry óz qaltasynan shygharyp, oyazgha bergen eken. Alayda, estelikte hattyng naqty mazmúny, nemese odan tuyndaghan zardaptar jayynda eshqanday әngime bolmaydy.

Búl múraghat derekterinde jazylghan hattamalar negizi. Al, Abaydyng ómirbayanyn jazghan Kәkitaydyng balasy Árhamnyng esteliginde osy oqighany bylaysha jetkizedi.

«...1903 jyly jazghytúrym Kәkitay ózining bir júmysymen Semeyge ketken edi, jer qarayyp kepken song qoradan aulaq kiyiz ýy tigip, soghan ýy ishin shygharyp jatqan mezgil týs kezinde Semeyden Kәkitaygha erip ketken atshy Kótibaq Begdәli degen auylgha shauyp keldi.

Júrt ýrpiyisip:

– Nege shaptyn?- degende,

Begdaly:

– Oibay, Semeyden tergeushi shyqty. Abaydyng auylyn, ýiin tintkeli keledi. Soghan habar ait dep Kәkitay jiberdi,- dep entigip attan týsti.

– Qashan keledi, qay jerde keledi?- dep súraghanda orystar joldaghy auylgha at jegip jatqanda men shauyp ótip kettim, endigi Qashqynbay aulyna kelgen shyghar,- degen song auyl kisileri qatty sasty, bizding auyldan eki shaqyrymday jerde Maghauiyanyng auly bar edi, qoyshynyng aty men bir kisini sonda habar ber dep jiberedi. Ol tez baryp qaytyp keldi. Maghauiya ýiinde eken Jiydebaydaghy Abay aulyna qos atpen Mayqandy jiberedi. Bizding auyldy da tinter dep Maghauiya dayyndalyp jatyr dedi. Sonan bir saghattay shamasynda ýshten at jekken eki arba orys bizding auyldyng janyndaghy jolmen shapqylatyp ótip Jiydebaygha qaray ketti. Maghauiyanyng aulyna búrylghan joq. Sol kýni týnde Jiydebaydaghy Abay aulynan habar keldi. Abay kiyiz ýy tikkizip qoradan shyqqan eken, barghan tergeushi:

– Sizding ýiinizdi tintuge keldik, rúhsat etiniz,- depti. Abay:

– Rúqsat, tint,- degen song olar barlyq abdyra, sandyqty ashqyzyp qarapty. Tósek arasyn, jýk arasyn, qaramaghan jeri joq. Biraq, eshnәrse taba almapty. Ábden sharshap bastyq tórening ózi Abaydyng janyna kelip otyrghanda oryndyq әkep qoyyp Abay:

– Tintip boldynyz ba?- degende, tóre:

– Qarap boldym, esh nәrse tappadym,- depti.

Sonda Abay:

– Sizding izdep kelgeniniz myna hat bolar,- dep kemzalynyng tós qaltasynan bir qaghaz alyp berdi. Tóre qarap:

– Osy edi,- dep kýlipti. Sonymen, Abaymen kóp sóilesip tamaq iship, qonaq bolyp qaldy dep keldi. Artynan estuimizshe tergeushining aty «Kupriyanov» degen eken. Abaygha bir adamnyng patsha ókimetin jamandap jazghan haty keldi dep shaghym etken song kelgeni osy. Sol hatyn alyp Abaydan jónin súrap, úghynyp qaytty. Arty tynysh boldy».

Abay ómirbayany M.Áuezov tarapynan tórt ret týbegeyli jazylyp, әr núsqa óz kezeginde kóptegen tyng derektermen tolyqtyrylyp, kómeski maghlúmattardan barynsha arylyp otyrghan. Mәndi maghlúmattardy mol qamtyghan aqynnyng 1940 jyly latyn әrpimen jaryq kórgen eki tomdyq shygharmalarynyng ekinshi tomynda «Abay jayynda Madiyar, Qatpa, Árham, taghy basqalardyng aitqan әngimeleri» degen M.Áuezovting jazbasy basylady. Osy jazbada patshalyq biylikke qarsy basqa jaqtaghylarmen jazbasha baylanysy bar sayasy senimsiz adam degen kýdikpen 1902 jyly aqyn ýii tintilip, Abay atyna jazylghan bógde bir adamnyng haty izdestirgeni turaly qysqasha mәlimet beredi. Múraghattyq derekterge sýiensek, úly aqyn ýiine tintu, shyndyghynda, 1903 jyly kóktemde jýrgizilgen.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng búrynghy arhiv qyzmetkeri  Ghabit Zúlharovtyng maqalasynda aqyn ómirindegi oqshau oqigha 1903 jyly 8 sәuirde Aqmola oblysy әskery gubernatorynyng Semey oblystyq gubernatoryna bergen tómendegidey: «Qosshyghúlovtan pochta qolhaty tabyldy. Ol 1902 jyly 6 mausymda Batovskidegi Saduaqas Shormanovqa, Zaysandaghy Kenshinovke, 1903 jyly 7 nauryzda Semeydegi Qúnanbaevqa hat joldapty. Tintu jýrgizu kerek. Romanov,

Aqmola oblysynyng әskery general-gubernatory, general-mayor» dep jedel hat jariyalaydy.

Múraghat derekterinde qazaq júrtynyng tirshiligi men taghdyryna qatysy  el aghasy  Semeydegi Abaygha poshta arqyly hat joldau­shy – Kókshetau meshiti janyndaghy internat múghalimi Shәimerden Qosshyghúlovty tintu barysynda qaltasynan Semey guberniyasynda túratyn Abay atyna joldanghan hattyng týbirtegi tabylady. Qatty dýrlikken olar, hattyng ýkimetke qarsy әldebir oghash pighyly bar ma degen kýdikpen jantalasa әreketke kóshedi. Nәtiyjesinde Kókshetau meshitining bas moldasy Nauryzbay Talasov pen onyng kómekshisi Qosshyghúlov abaqtygha jabylyp, ýsterinen qylmystyq is qozghalady. Kókshetau moldasy N.Talasov pen meshit janyndaghy internat ústazy Sh.Qosshyghúlov jәne basqa bi, moldalar patshalyq Reseyding otarshyldyq ozbyr sayasatyna qarsy derbes diny úiym qúryp, ony mýftiyge baghyndyrugha baghyttaghan. Osy qimyl-әreketting yqpalyn, pәrmendiligin arttyru ýshin Abay Qúnanbaev siyaqty jalpaq qazaq júrtyna qúrmetti adamgha da iyek artqysy kelgen. Patsha әkimderi Peterbordan beri Abay auylyna deyin tynshylyq jýiesin qúryp,  1903 jyly sәuirde ­Semey uezi basshysymen kelgen jasauyl­ aqyn auylyna kelip, Abay­dyng ózinen, balalarynan jauap alady. Múraghat derekterinde Kókshetaudan Abay atyna eki hat kelgeni turaly aitady. Birinshi – jogharydaghy, 23 sәuirde uezd bastyghy tintu jýrgizip, Ryzdyqbay bolystyng qaltasynan tauyp alynghan hat. Kókshetauda tútqyndaghan Qosshyghúlovtan tabylghan týbirtek ­boyynsha 7 nauryzda  jiberilgen. Ekinshi hat Abaydyng qolyna әli tiymegen, Arqat pochta-telegraf kensesinde «tútylyp» jatqan. Búl ekinshi hatty keyin, bir aidan son, 29 mamyrda Abaygha Semey oyazynyng ózi ilese kelip,  tabys etilgen. Aqyn ony sol jerde oqyp shyqqan son, hatty qorabymen oyazdyng qolyna ústatqan. Gh.Zúlharovtyng deregi boyynsha múraghattyq qújattarynyng ishinde osy eki hattyng týpnúsqalary saqtalmaghan.

Úly aqynnyng basynan osynday jaysyz oqigha ótken...

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1521
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3300
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5907